Veszprém

Allikas: Vikipeedia
Veszprém

[ v'äspreem ]
ungari Veszprém

HUN Veszprém COA.jpg
Veszprémi vapp
Pindala: 126,9 km²
Elanikke: 60 788 (1.01.2014)[1]

Koordinaadid: 47° 6′ N, 17° 55′ Ekoordinaadid: 47° 6′ N, 17° 55′ E
Veszprémi monument
Veszprémi kindlus

Veszprém on komitaadi õigustega linn Ungaris, Veszprémi komitaadi halduskeskus. See on üks Ungari vanemaid asulaid ning jääb Balatoni järvest umbes 15 km põhja pool ja Budapestist umbes 110 km kaugusele (mööda kiirteed M7 ja maanteed nr 8). Győri viib linnast maantee nr 82 Székesfehérvári maantee nr 8..

Veszprém asub Sédi jõe mõlemal kaldal. Linnas tegutseb looma- ja botaanikaaed.

Nime päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna nimi tuleneb slaavi päritolu isikunimest Bezprym. Ján Kollár tuletas selle kujust Ves Perunova ("Peruni küla"), kuid mainis ka võimalikku saksakeelset tuletust nimest Weiß-Brunn ("valge kaev"). Linn sai nime kas pealiku või printsess Judithi poja järgi. Printsess oli püha Istváni vanem õde, kes asus Veszprémi piirkonda, kui tema abikaasa, Poola kuningas Boleslaus I oli ta koos pojaga maalt välja saatnud.

Legendi järgi rajati Veszprém seitsmele künkale: Várhegy (Lossimägi), Benedek-hegy (püha Benedictuse mägi), Jeruzsálem-hegy (Jeruusalemma mägi), Temetőhegy (Kalmistumägi), Gulyadomb (Karjamägi), Kálvária-domb (Kolgata mägi)ja Cserhát.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningas Béla III anonüümne kroonik kirjutas, et kui ungarlased maale tulid, seisis siinne loss juba oma kohal. Loss oli arvatavasti 9. sajandi frangi kindlus. Ungari vanimad kivilossid Veszprémis, Esztergomis ja Székesfehérváris rajati enne suurvürst Géza valitsusaega, mil eeslinnusega kindlused olid märksa levinumad.

Veszprémil oli tähtis usuline roll Ungari ristiusustamisel: selle lähedal purustas Ungari kuningas István I oma pearivaali Koppány väed. 1009. aastal sai Veszprémist Ungari esimene piiskopilinn, 1993. aastal peapiiskopilinn. Veszprémi komitaat oli üks Ungari esimesi ajaloolisi maakondi.

Mongolite sissetungi ajal 13. sajandil kaitses Veszprémit selle kindlus.

Veszprém oli Püha Istváni naise, kuninganna Gisela lemmiklinn. Sajandeid kroonis Ungari kuningannasid just Veszprémi piiskop. Tänini hüütakse seda "kuningannade linnaks". 1294. aastal kinnitas kuninganna Fenenna endise kuninganna Elizabethi privileegi koguda Veszprémi komitaadi kirikute annetusi.

Veszprém oli üks Ungari esimesi ülikoolilinnu, kus sajandeid õpiti juurat ja vabu kunste. 1276. aastal hävitas tulekahju ülikooli, mis taastati alles 20. sajandil.

1526. aastal toimunud Mohácsi lahingu järel käis Veszprém Austria ja Ottomanide impeeriumi vahel käest kätte kuni 1684. aastani. Türklased andsid linnale nime Pespirim ning see oli maakonnakeskus Budini provintsis.

Türklased rüüstasid linna 1552. aastal, kuid ei vallutanud seda; Balatoni järvest põhja jääv ala kuulus Ungari kuningriigile. Loss lammutati 1706. aastal. 1918. aastani kuulus Veszprém (ka Veszprim, Weszprim ja Wesprim) Austria keisririigi Ungari provintsi, 1867. aastast Transleitaaniasse.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veszprém on Tartu sõpruslinn. Tartu ja Veszprémi sõprussuhete algusperioodi kajastab Johannes Loti raamat "Tartu-Veszprém" (Tallinn: Perioodika, 1975).

Veszprémi sõpruslinnad on ka:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]