Rapla

Allikas: Vikipeedia
Rapla

Pindala: 4,67 km²
Elanikke: 5181 (1.01.2016)[1]

EHAKi kood: 6826
Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ Ekoordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E
Rapla (Eesti)
Rapla
Rapla peatänav ja kirik

Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Rapla elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvus 1970[2] 1979[3] 1989[4] 2000[5] 2011[6]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 4391 100 5599 100 6271 100 5758 100 5202 100
eestlased 3998 91,05 5070 90,55 5647 90,05 5387 93,56 4981 95,75
venelased 210 4,78 345 6,16 391 6,24 233 4,05 139 2,67
ukrainlased 21 0,46 32 0,57 40 0,64 33 0,57 17 0,33
soomlased 75 1,71 72 1,29 89 1,42 39 0,68 25 0,48
valgevenelased 26 0,59 22 0,39 21 0,33 11 0,19 4 0,08
leedulased 16 0,36 6 0,11 6 0,10 6 0,10 1 0,02
poolakad ... ... 3 0,05 1 0,02 2 0,03 0 0
tatarlased ... ... 1 0,02 0 0 0 0 0 0
lätlased 2 0,05 4 0,07 1 0,02 2 0,03 2 0,04
sakslased ... ... 32 0,57 41 0,65 9 0,16 8 0,15
juudid ... ... 3 0,05 2 0,03 2 0,03 1 0,02
muud 43 0,98 9 0,16 32 0,51 34 0,59 24 0,46

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla".

13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738.

Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnike. 1866 avati apteek, 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati tellisetehas ja 1900 avati Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. Rapla vana kivikirik lammutati ning 1901. aastal valmis uus kahe torniga uusromaani stiilis Rapla kirik (projekti autor Rudolf von Engelhardt).

1913. aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60 puumaja, elanikke ligi 1000. Aktiviseerus seltsielu – tegutses Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Laulu- ja Muusikaselts, Põllumajandusühing, Vastastikune Tulekindlustusselts, Tarbijate Ühistu, Hoiukassa.

1931 avati Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee. See oli kasutusel kuni 1968; Raikkülani käisid rongid kuni 1971.

1945 nimetati aleviks, 1950 sai Raplast samanimelise rajooni keskus. 1993 sai Rapla linnaõigused.

2002 liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem haldusüksus Rapla vald. Rapla linna senine lipp ja vapp kinnitati ka moodustatud uue haldusüksuse sümboolikaks.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Raplas 5202 inimest. Neist 4981 (95,75%) olid eestlased.[7]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Endine Rapla KEKi haldushoone

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 29.05.2016.
  2. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  3. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  4. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  5. Päring Statistikaameti andmebaasist
  6. Päring Statistikaameti andmebaasist
  7. Statistikaameti andmebaas

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]