Rapla

Rapla
Pindala	4,7 km² (2018)
Elanikke	5003 (1.01.2020)
EHAK-i kood:	6826
Koordinaadid	59° 0′ N, 24° 48′ E

Droonivideo Raplast 2021. aasta oktoobris

Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on linn Kesk-Eestis, Tallinnast umbes 50 km edelas. Rapla on Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.

Linna läbib Vigala jõgi ehk Konuvere jõgi.

Ajalugu

Rapla peatänav ja kirik

Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241. aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". Tollase Rapla küla suurus oli umbes 50–60 inimest.

13. sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde Maarja Magdaleena kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738.

Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla hakkas teorendi kaotamise tagajärjel saabuma rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnikke. Esimene suurem muutus, mis sellega kaasnes, oli 1866. aastal Rapla apteegi avamine. Järgnenud aastatel ehitati veel hulganisti asutusi: 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati tellisetehas ja 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. Sajandi lõpus oli Raplas kokku 20 hoonet, millest pooled kuulusid asutustele. Sel ajal elas Raplas juba 120–130 inimest.

Sajandivahetusel otsustati Rapla vana kivikirik lammutada ja 1901. aastal valmis uus kahe torniga uusromaani stiilis Rapla kirik (projekti autor Rudolf von Engelhardt). 1913. aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60 puumaja, elanikke ligi 1000. Elavnes seltsielu – tegutses Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Laulu- ja Muusikaselts, Põllumajandusühing, Vastastikune Tulekindlustusselts, Tarbijate Ühistu, Hoiukassa. 1931 avati Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee. See oli kasutusel kuni 1968; Raikkülani käisid rongid kuni 1971.

1945. aastal anti Raplale alevi õigused ning 1950 sai Raplast samanimelise rajooni keskus. Rapla rajooni piirid ühtisid praeguse Rapla maakonna piiridega. Rajooni loomine oli tarvilik tolleaegse piirkonna arenguks: mitmed riiklike asutuste esindused otsustasid koonduda Raplasse, kasvatades sealsete elanike arvu. Asukoha tõttu on Rapla tööstus siiski olnud väga tugevalt seotud lähedal asuva Tallinnaga. 1971. aastal ehitati Tallinna ja Rapla vahele modernsem laiarööpmeline raudtee ning 1981 ühendati raudtee ka Riiaga. 1993 sai Rapla linnaõigused.

2002. aastal liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem haldusüksus Rapla vald. Rapla linnast sai vallasisene linn, mis tähendab, et linn ühines vallaga seaduses ette nähtud korras ja on seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks. Elanike soovil on säilitatud senine linna nimi.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Raplas 5202 inimest. Neist 4981 (95,75%) olid eestlased.

Sümboolika

Rapla endine vapp, hilisem Rapla valla vapp

Rapla linna ja Rapla valla ühinemise järel võeti Rapla linna senine vapp kasutusele Rapla valla vapina.

Loodus

Rapla kivisild Kiriku pargi juures

Rapla linn asub lainjal tasandikul, mida läbib Vigala jõgi. Linna territoorium jääb põhiliselt jõest lõuna poole. Absoluutkõrgused linnas jäävad vahemikku 54,8–71,8 meetrit. Linna idaosas on endiste karjääride asemele tekkinud tiigid. Linna lõunaosas on madala segametsaga kaetud ala. Linna ümbritsevad põllumaad.

Majandus

Rapla linn on Rapla maakonna ja Rapla valla ainus linn ning on valla kui ka maakonna peamine äriteenuste keskus. Raplas paikneb Rapla vallavalitsus ning ka paljud riigiasutuste esindused, nagu Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskond ning Maksu- ja Tolliameti Rapla büroo.

Äriteenused

SEB pangahoone Raplas

Rapla linnas paikneb suurem osa nii Rapla maakonna kui ka valla äriteenustest. Raplas on mitme kaupluseketi, nagu Rimi, Coop ja Maxima kauplused, turg, bussi- ja raudteejaam, postkontor, SEB ja Swedbanki esindused, tanklakettide Neste ja Olerexi tanklad ning paljud teised teenuseid osutavad asutused ja ettevõtted.

Tallinna-lähedus annab Rapla elanikele kasutada veelgi rohkem äriteenuseid Tallinnas, mida Raplas ei saa kasutada või puuduvad. Raplast saab ühistranspordiga Tallinna, kasutades kohaliku bussijaama ja raudteejaama.

Ettevõtlus

Rapla ettevõtlus erineb nii Raplamaa omast kui ka Eesti keskmisest. Võrreldes Raplamaaga on Raplas vähem hankiva sektori ettevõtteid. Raplas kui ka Rapla vallas tegutseb rohkem ettevõtjaid tööstuses ja teeninduses. Juhtiv sektor on teenindav sektor ja enam-vähem samal tasemel on ka sekundaarsektor. Rapla vallas tegutsevad ettevõtjad moodustavad ligikaudu 27% kogu Raplamaa ja umbes 0,7% kogu Eesti ettevõtjatest.

Rapla ringtee

2011. aastal oli Rapla vallas registreeritud 712 ettevõtet, millest 655-s töötas alla 10 töötaja, 50-s töötas 10–49 töötajat ja 7-s töötas 50–249 töötajat. Samal aastal oli Rapla linna registreeritud 633 ettevõtet.

Palk ja tööhõive

Palk

Rapla maakonnas oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk 1150 eurot ja brutotunnipalk 6,65 eurot. 2018. aastal töötati maakonnas ühe töötaja kohta ligikaudu 1826 tundi, mis on ühe kuu kohta umbes 152 töötundi.

Tööhõive

Rapla linnas baseerub oluline osa kogu Raplamaa kaubandus- ja teenindusettevõtetest. Rapla linn ja vald asuvad Tallinna tööjõuareaalis ja mõjuosas. Rapla maakonnas osaleb 2012. aasta seisuga tööjõus ligikaudu 67% kogu elanikkonnast. Tööhõive määr oli samal aasta ligikaudu 62%. 2012. aasta detsembri seisuga oli Rapla vallas Töötukassas registreerituid inimesi 309. Rapla vallas ja linnas oli ligikaudu 3320 töökohta ja 4100 maksumaksjat.

Rahvastik

Elanike arvult on Rapla maakonna suurim linn. Rahvastikuregistri 2011. andmete järgi elab Raplas 5558 inimest, kuid 2013. rahvaloenduse järgi on elanikke 5202.

2011. aasta andmetel oli linna elanikest eestlasi üle 95%. Kuna Rapla linn liideti vallaga alles 2017. aastal osana haldusreformist, siis käivad enne 2017. aastat koostatud andmed ainult Rapla kui linna kohta. 2017. aastal loodud Rapla vallas elab 13 193 inimest.

Rahvus	1970		1979		1989		2000		2011
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
eestlased	3998	91,05	5070	90,55	5647	90,05	5387	93,56	4981	95,75
venelased	210	4,78	345	6,16	391	6,24	233	4,05	139	2,67
ukrainlased	21	0,46	32	0,57	40	0,64	33	0,57	17	0,33
soomlased	75	1,71	72	1,29	89	1,42	39	0,68	25	0,48
valgevenelased	26	0,59	22	0,39	21	0,33	11	0,19	4	0,08
leedulased	16	0,36	6	0,11	6	0,10	6	0,10	1	0,02
poolakad	...	...	3	0,05	1	0,02	2	0,03	0	0
tatarlased	...	...	1	0,02	0	0	0	0	0	0
lätlased	2	0,05	4	0,07	1	0,02	2	0,03	2	0,04
sakslased	...	...	32	0,57	41	0,65	9	0,16	8	0,15
juudid	...	...	3	0,05	2	0,03	2	0,03	1	0,02
muud	43	0,98	9	0,16	32	0,51	34	0,59	24	0,46
Kokku	4391	100	5599	100	6271	100	5758	100	5202	100

Transport

Maantee

Rapla linna läbib Tallinna–Rapla–Türi maantee.

Bussitransport

Raplas asuv bussijaam teenindab 30 bussiliini. 30 bussiliinist teenindab ainult üks (buss nr 25) transporti Tallinna ja Rapla vahel. Rapla bussijaama teenindab peamiselt ettevõte Hansaliinid, mille bussid veavad inimesi Raplast Tallinna ja Pärnusse. Lisaks väljuvad Rapla bussijaamast bussiliinid Tartusse, Paidesse, Türile, Haapsallu jne.

Raudteetransport

Rapla linna läbib Tallinna–Viljandi rongiliin. Rongide peatumiskohaks on Rapla raudteejaam, mis kuulub piletihinnalt IV sektsiooni. Liini teenindab Elron.

Haldus

Rapla omavalitsusorganid on Rapla vallavolikogu kui esinduskogu ja Rapla vallavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Rapla praegune vallavanem on reformierakonna liige Margus Jaanson.

Raplal olid kuni 2017. aasta haldusreformini linnaõigused. Vastavalt oli linnal ka linnapea ja linnavolikogu, mõlemad mis kaotati peale haldusreformi. Praegune Rapla vald kujunes Rapla linna ning Rapla, Kaiu, Juuru, Kohila ja Raikküla valla liitmisel.

Sport

Rapla lennuväli

Raplas asuvad paljud spordiobjektid nagu palliplatsid, staadionid ja võimlad, mis paiknevad peamiselt RKK ja RVK juures. RVK juures on ka ekstreemspordinõlv ja vert. Spordihoonetest on Raplas võimla ja Rapla Okta Centrumi spordisaal. Lisaks on Raplas ka terviserajad ja suusarajad. 2020. aastal valmis esimene kunstmuruväljak, millele saab vajaduse korral, näiteks aasta läbi kasutamiseks, paigaldada kupli.

Rapla lähistel asuvad kardirada, krossirada ja Rapla lennuväli, mida kasutatakse peamiselt lennu- ja langevarjuspordiks.

Tervishoid

Raplas asuvad maakonnahaigla, polikliinik, apteegid ja perearstikeskus. Lisaks asub Raplas ka Seli Tervisekeskus, mis on Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, mis korraldab taastusravi vabadusvõitlejate, represseeritute ja sõjaveteranide organisatsioonide liikmetele, kaitseväelastele ja kaitseliitlastele.

Haridus

Ajalugu

Esimesed teated haridusest Rapla piirkonnas pärinevad 17. sajandi lõpust, kui Forseliuse seminaristid käisid lapsi õpetamas. 18. sajandil ei soovinud talupojad oma lapsi kooli saata ning mõisnikud ei tahtnud lihtrahvast õpetada – toimus pidev koolide avamine ja sulgemine. 19. sajandi alguses käisid õpetlased taludest taludesse lapsi harimas. 19. sajandi lõpus rajati Raplasse kool, mis kaudselt töötab veel tänapäevani, Rapla Vallakool. 1935. aastal koliti Paldiski Ühisreaalgümnaasium Raplasse, kus see nimetati ümber Harjumaa Progümnaasiumiks, mis hiljem ühendati tänapäevase Rapla Kesklinna Kooliga.

Rapla Kesklinna Kool

1694. aastal mainitakse esimest korda mingi kooli olemasolu Raplas ürikutes, kuid kooli tegevus katkestatakse põhjasõja tõttu. Rapla Kesklinna Kooli ametliku ajaloo alguseks loetakse aga 1868. aastat, kui rajati Rapla Vallakool. Kooli kõrvale rajati 1914. aastal Rapla Riigialgkool, kuid 1918. aastal need kaks kooli liideti. 1924. aastal toimus vallakirjutaja Kristjan Tiilemanni korteris koosolek, kus alustati Raplasse uue koolimaja planeerimist. Projekt oli oluliselt vaevanõudvam, kui osati arvata: pidev muutuste läbiviimine ja laenutaotluste tagasilükkamine. 28. jaanuaril 1928 sai koolimaja ametlikult valmis ja seal alustas tööd algkool. 1935. aastal avati selles majas Harjumaa Progümnaasium, mis ühendati 1940. aastal Rapla 7-aastase kooliga, andes Raplale täieliku keskkooli. Umbes sel ajal hakkasid koolil tekkima omased traditsioonid. 1988. aastal jagunes keskkool kaheks eraldi kooliks (Rapla 1. Keskkool ja Rapla 2. Keskkool). 2018. aastal nimetati Rapla Ühisgümnaasium ümber Rapla Kesklinna Kooliks Raplasse rajatud riigigümnaasiumi tõttu.

Üldharidus

Rapla linnas on neli lasteaeda, kusjuures üks neist on erilasteaed (Päkapikk, Kelluke, Naksitrallid, Pääsupesa), kaks põhikooli (Rapla Kesklinna Kool, Rapla Vesiroosi Kool) ja kaks keskkooli (Rapla Täiskasvanute Gümnaasium, Rapla Gümnaasium).

2011. aasta andmete järgi oli Rapla õpilaste arv langemas, ent nõudlus lasteaiakohtade järgi oli hoopis tõusmas. Väheneva õpilaste arvu tõttu hakati analüüsima ja läbi viima haridusmuudatusi, milleks oli näiteks 2018. aastal riigigümnaasiumi rajamine, mille tõttu muudeti endised gümnaasiumid, Rapla Ühisgümnaasium ja Rapla Vesiroosi Gümnaasium, põhihariduskoolideks.

Vaatamisväärsused

• Rapla kirik, üks Eesti kahest praegusest kahe torniga luteri kirikust koos Tallinna Kaarli kirikuga (1901).
• Kirikuaias paiknev Jaan Koorti loodud kuue meetri kõrgune Saaremaa dolomiidist mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele (1923, taastatud 1989).
• 1816. aastal talupoegade isikuvabaduse auks istutatud Priiuse tamm.
• Kirikuaia paekiviristid 17. sajandist.
• Rapla kalmistu (asub Uuskülas; rajatud 1780) ja kabel, Krusensternide ja Tiesenhausenite hauakambrid.
• Kalevipoja luisukivi ehk Kõpsoni kivi – suur rändrahn (mõõdud 6,3×6×1,6 m; ümbermõõt 20 meetrit).
• Rapla kivisild (19. sajandi lõpp).
• 1920.–1930. aastatel ehitatud ühiskondlikud hooned: ühisgümnaasiumi algklasside maja (1927), pangahoone (1928), haridusseltsimaja (1933).
• Rapla KEK-i haldushoone (1977, arhitekt Toomas Rein).

• 

  Jaamahoone

• 

  Pangahoone

• 

  Elamu-ärihoone

• 

  Kivisild

Vaata ka

• Raplamaa Sõnumid
• Rapla mõis
• Rapla Kultuurikeskus

Välislingid

• Rapla 360° aeropanoraam / aerofoto
• Rapla kaardil