Pihkva

Allikas: Vikipeedia
Pihkva

vene Псков
(Pskov)

Coat of Arms of Pskov.png
Pihkva vapp
Pindala: 95,5 km²
Elanikke: 206 154 (2013)[1]

Koordinaadid: 57° 49′ N, 28° 20′ Ekoordinaadid: 57° 49′ N, 28° 20′ E
Pihkva
Pihkva Pihkva oblasti kaardil
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt

Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul. Ta on Pihkva oblasti keskus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt, 2014 aastal.
Pihkva 1661. aastal
Pihkva 17. sajandi lõpul
Next.svg Pikemalt artiklis Pihkva ajalugu

Pihkva on Venemaa vanimaid linnu. Pihkvat on esmakordselt mainitud 903. aastal, kui vene kroonikates kirjutati, et Kiievi suurvürstile Igorile toodi Pihkvast Olga-nimeline naine.

Pihkva piirkonna esimesteks asukateks olid arvatavalt soome-ugri hõimud. 7. sajandil saabus Velikaja basseini idaslaavlaste hulka kuulunud krivitšite hõim. Nende asula kujunes hiljem linnaks.

Kiievi-Vene riigis oli Pihkva, Pihkva vürstiriigi keskus, kuid sõltus Novgorodi vürstiriigist.

13. sajandil toimunud sõjakäikude ajal ründasid Pihkvat ja Novgorodi korduvalt Muinas-Eesti väed ja aastal 1215 vallutasid Pihkva ajutiselt eestlased Lembitu juhtimisel[viide?].

14.16. sajandini oli Pihkva linn iseseisva Pihkva vabariigi (Псковская вечевая республика) pealinn. Pihkva oli oluliseks punktiks kaubateel Vana-Liivimaalt Novgorodi ja Moskva suurvürstiriiki.

Samal ajal ehitati Pihkvasse Pihkva Kreml, mille katus hävis osaliselt 2010. aasta aprillis tulekahjus, kannatada said ka Vlasjevskaja torn ja Rõbnitskaja torn[2]

Next.svg Pikemalt artiklis Pihkva vürstiriik, Novgorodi vabariik

1510. aastal vallutasid linna moskoviidid ning liitsid Pihkvamaa ja Novgorodimaa Moskva suurvürstiriigiga.

1562–1582. aastal toimunud Vene-Poola sõjas piiras aastatel 15811582 Pihkvat 50 000-meheline Poola-Leedu sõjavägi Stefan Batory juhtimisel, kuid ei suutnud Pihkva kindlust vallutada.

Venemaa keisririigis oli Pihkva, Pihkva kubermangu kubermangulinn.

Aastatel 1918–1920 toimunud Eesti Vabadussõja ajal Maipealetungi käigus vallutasid 25. mail 1919 Pihkva Eesti väed ning andsid seejärel üle linna kaitsmise Punaarmee eest Loodearmee väekoondistele Stanisław Bułak-Bałachowiczi juhtimisel. 25. augustil 1919 langes linn jälle Punaarmee kätte.

Teise maailmasõja ajal oli Pihkva 9. juulist 1941 kuni 23. juulini 1944 Saksa vägede poolt okupeeritud.

Muu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pihkvas paikneb ka Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede 76. kaardiväe õhudessantdiviis.

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 200 000 (2005)
  • 197 000 (2006)
  • 194 600 (1. septembril 2007)[3]
  • 194 200 (2008)
  • 193 000 (2009)
  • 191 800 (2010)

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]