Maribor

Maribor
sloveeni Maribor
Maribori lipp Maribori vapp
Pindala: 41,0 km²
Elanikke: 95 200 (2011)
Koordinaadid: 46° 33′ N, 15° 38′ E

Maribor on linn Sloveenias Drava jõe ääres; Štajerska (Sloveenia Steiermargi) ja Maribori valla keskus.

Ajalugu

Maribori lossi (Marchburch) on kirjalikult esmamainitud 1163. aastal. Sõnaga march tähistati keskülemsaksa keeles marke, Frangi riigi piirialasid, ning burch oli kindlus, need andsid kokku 'piirikindluse'. Maribor kuulus Steiermarki. Linna on esmamainitud 1204. aastal. 1254. aastal sai Maribor linnaõigused. Linn hakkas kiiresti kasvama pärast Rudolf I Habsburgi võitu Böömimaa kuninga Otokar II Přemysli üle 1278. aastal.

1532. ja 1683. aastal piirasid linna türklased.

Linn jäi Habsburgide ja Austria valdusse kuni Esimese maailmasõjani, mille eel oli linnaelanike seas 80% sakslasi ja 20% sloveene. Seevastu linnaümbruse talupojad olid peaaegu eranditult sloveenid. Austria-Ungaris kuulus Maribor Austriale.

Maailmasõja ajal deporteeris Austria Kärntenist ja Steiermargist sloveene, kahtlustades neid kui slaavlasi venemeelsuses. Õigupoolest see õhutaski sloveenide ja sakslaste vahelisi konflikte. Pärast sõda taotlesid Maribori endale nii Austria kui ka Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik (Jugoslaavia). 27. jaanuaril 1919 hõivasid linna sloveenist väejuhi Rudolf Maisteri väed ning ilma rahvaküsitluseta kuulutati Maribor koos ümbruskonna aladega Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi osaks.

Vaade Maribori vanalinnale üle Drava

Suur hulk sakslasi emigreerus, ent ometi oli 1930. aastatel veel veerand linlastest sakslased. Nagu Austria-Ungari oli enne alla surunud slaavlaste rahvuslust, nii sulges ka Jugoslaavia kõik saksakeelsed klubid, koolid ning muud asutused ja organisatsioonid.

1941. aastal okupeeris Saksamaa Štajerska. Adolf Hitler lubas selle piirkonna uuesti germaniseerida. Ta külastas sama aasta aprilli lõpus Maribori, kus kohalikud sakslased teda vabastajana vastu võtsid. Nende üldise natsimeelsuse tõttu aeti kõik sakslased 1945. aastal Štajerskast välja. Teise maailmasõja ajal pommitasid liitlased Maribori kui tööstuskeskust süstemaatiliselt.

Maribor oli Jugoslaavia tähtis tööstuskeskus. 1961. aastal asutati Maribori ülikool. Pärast Jugoslaavia lagunemist, kui suure riigi turg kadus, ulatus tööpuudus Mariboris 25%-ni. 1990. aastatel olukord paranes väikeettevõtluse arenemisega.

Maribor oli 2012. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Vaata ka

• Maribori raudteejaam

Välislingid

• Maribori koduleht