Muinsuskaitseamet

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Muinsuskaitseamet
Asutatud 1. oktoober 1993
Asukoht Pikk tänav 2, Tallinn
Peadirektor Liisa Pakosta
Emaorganisatsioon Kultuuriministeerium
Veebileht muinsuskaitseamet.ee

Muinsuskaitseamet (lühend MKA) on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ja kultuuriväärtuste väljaveo taotluste läbivaatamine.

Alates juulist 2022 on Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta.

MKA asub praegu Tallinnas aadressil Pikk 2, esindused asuvad kõikides maakondades.

MKA tööd juhib peadirektor. Põhiülesannete täitmiseks on amet jagatud kolmeks osakonnaks:

  1. restaureerimis- ja arendusosakond;
  2. järelevalveosakond;
  3. üldosakond (koos registritalitusega)

MKA missioon on kultuuripärandi, sealhulgas kultuuriväärtusliku keskkonna, väärtustamine ja säilimise tagamine järeltulevatele põlvedele.

MKA visioon on, et kultuuripärand on väärtustatud terviklikult – vaimne ja aineline koos.

Muinsuskaitseameti endine peamaja Tallinnas aadressil Uus 18

MKA annab välja tegevuslubasid, mis annavad õiguse mälestisel ja muinsuskaitsealadel järgmisteks tegevusteks: konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste ja tegevuskavade koostamine, muinsuskaitselise järelevalve teostamine ning mälestise ja muinsuskaitsealal paineva ehitise konserveerimine ja restaureerimine.

MKA on töötanud mälestise omanikele ja valdajaile välja mitmeid juhendeid ja infomaterjale.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsuskaitseamet alustas tegevust 1. oktoobril 1993. 1997. aastal korraldati ameti tegevus ümber. Selle tulemusel muutus ameti struktuur. Uueks nimeks sai Muinsuskaitseinspektsioon (MKI). 2002. aastal taastati endine struktuur ja nimi Muinsuskaitseamet. 2018. aastal oli kavas nimetada Muinsuskaitseamet ümber Kultuuripärandiametiks.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kadri Tael. "25 aasta tagusest Muinsuskaitseameti loomisest". – Muinsuskaitse aastaraamat 2017, lk 114–117.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]