Muinsuskaitseamet

Allikas: Vikipeedia

Muinsuskaitseamet


Muinsuskaitseameti maja
Muinsuskaitseameti maja Tallinnas
Moodustatud 1. oktoober 1993
Asukoht Uus tänav 18, 10111 Tallinn
Juhtkond peadirektori kohusetäitja Carolin Pihlap
Veebileht muinas.ee

Muinsuskaitseamet (lühend MKA) on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ja kultuuriväärtuste väljaveo taotluste läbivaatamine.

Muinsuskaitseamet annab välja tegevuslubasid, mis annavad õiguse mälestisel ja muinsuskaitsealadel järgmisteks tegevusteks: konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste ja tegevuskavade koostamine muinsuskaitselise järelevalve teostamine ning mälestise ja muinsuskaitsealal paineva ehitise konserveerimine ja restaureerimine.

MKA alustas tegevust 1. oktoobril 1993. MKA oli enne ümberkorraldamist Muinsuskaitseinspektsioon (MKI). Muinsuskaitseamet asub praegu Tallinnas, Uus tänav 18. Ameti esindused asuvad kõikides maakondades.

Muinsuskaitseameti tööd juhib peadirektor. Põhiülesannete täitmiseks on amet jagatud neljaks osakonnaks:

  1. restaureerimis- ja arendusosakond;
  2. Põhja-Eesti järelevalveosakond;
  3. Lõuna-Eesti järelevalveosakond;
  4. registriosakond.

Muinsuskaitseametis on lisaks üldosakond, kus on peadirektor, finants-, haldus-, personali, avalike- ja välissuhete ning õigusekspert.

Muinsuskaitseameti missioon on kultuuripärandi, sealhulgas kultuuriväärtusliku keskkonna, väärtustamine ja säilimise tagamine järeltulevatele põlvedele.

Muinsuskaitseameti visioon on, et kultuuripärand on väärtustatud terviklikult - vaimne ja aineline pärand ei ole lahutatud. Kultuuripärandi tervikliku väärtustamise saavutamiseks ja vaimse ning ainelise pärandi lähendamiseks toimub etapiline üleminek kultuurimälestise objektipõhiselt kaitselt keskkonnaalasele kaitsele. Ühiskonnas saavutatakse kokkulepe kultuuripoliitika aluste osas, milles muinsuskaitse roll on kinnistunud ja valdkonna jätkusuutlik areng tagatakse läbi stabiilse rahastamise. Arusaam muinsuskaitsest kui kultuuri järjepidevuse ühest tagajast on ühiskonnas mõistetav ja väärtustatud. Muinsuskaitseline mõtteviis ja eesmärgid kajastuvad erakondade tegevuskavades ja koalitsioonikokkulepetes. Põhiseadus kajastab kultuuripärandi kaitse kohustuslikkust. Muinsuskaitseametist kujuneb arvestatav arvamusliider, kultuuri maine kujundaja. Toimib hea koostöö mälestiste omanike, kohalike omavalitsuste, muinsuskaitsealast õpet pakkuvate kõrgemate õppeasutuste, ajakirjanduse ja huvirühmadega. Muinsuskaitseamet on väärikas koostööpartner nii rahaliselt kui ka oskuste ja teadmistega. Muinsuskaitse andmekogu (infopank) rahuldab ametnike ja kodanike vajadusi. Muinsuskaitseliste põhimõtete ja teadmiste jagamine sisaldub üldhariduskoolide õppeprogrammides. Toimub pidev täiendkoolitus meistritele ja Muinsuskaitseameti töötajatele. Toetatakse avalikkusele suunatud teavitus- ja koolitusprogramme.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]