Valga
![]() |
See artikkel räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge Valka; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa) |
Valga | |
---|---|
![]() | |
Pindala: |
16,7 km² (2016)[1] ![]() |
Elanikke: |
12 040 (1.01.2020)[2] ![]() |
| |
EHAK-i kood: |
8918[3] ![]() |
Koordinaadid: | 57° 47′ N, 26° 2′ E |
Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti Valkaga ühtse linna. Valgat läbib Pedeli jõgi. Linnas asub Valga raudteejaam. Elanikke on 2019. aasta seisuga 12 182.
Valga viimane linnapea oli Kalev Härk.[4] Tema ametijärglane Margus Lepik on Valga vallavanem.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Valga ajalugu
Pikemalt artiklis Valga (Liivimaa)
Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.
1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.
9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga Saksa okupatsioonist, mis asendus Nõukogude okupatsiooniga.
17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juuni, Valga linna aastapäeva paiku Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele Valga linna aukodaniku tiitel.
Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik piiripunktid ja -tõkked.
Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]
- 1922: 9500
- 1934: 10 800
- 1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed)
- 1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
- 1959: 13 300
- 1970: 17 000
- 1979: 18 500
- 1989: 17 700
- 1990: 13 390 (1. jaanuar)
- 2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
- 2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
- 2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
- Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus | 1970[5] | 1979[6] | 1989[7] | 2000[8] | 2011[9] | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
Kokku | 16 795 | 100 | 18 474 | 100 | 17 722 | 100 | 14 323 | 100 | 12261 | 100 |
eestlased | 9635 | 57,37 | 10 052 | 54,41 | 9383 | 52,95 | 8970 | 62,63 | 7886 | 64,32 |
venelased | 5241 | 31,21 | 6164 | 33,37 | 6140 | 34,65 | 3913 | 27,32 | 3224 | 26,29 |
ukrainlased | 554 | 3,30 | 766 | 4,15 | 720 | 4,06 | 421 | 2,94 | 386 | 3,15 |
valgevenelased | 170 | 1,01 | 322 | 1,74 | 307 | 1,73 | 211 | 1,47 | 156 | 1,27 |
lätlased | 382 | 2,27 | 448 | 2,43 | 456 | 2,57 | 334 | 2,33 | 262 | 2,14 |
soomlased | 121 | 0,72 | 136 | 0,74 | 126 | 0,71 | 99 | 0,69 | 55 | 0,45 |
muud | 692 | 4,12 | 586 | 3,17 | 590 | 3,33 | 375 | 2,62 | 292 | 2,38 |
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti Valga Lihatööstus.
Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.
Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
Valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis Jaani kirik (ehitatud 1787–1816, arhitekt Christoph Haberland), kus asub Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud Jaani kiriku orel.
Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud Friedrichshofi park[viide?]. 20. sajandi algul rajati Valga linnapark[viide?]. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis Vabadussõja mälestussammas.[10] Algne mälestussammas (autor Amandus Adamson) õhiti 21. septembril 1940 nõukogude aktivistide poolt.[11]
Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
|
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Valga Põhikool
- Valga Gümnaasium
- Valga Gümnaasiumi raamatukogu
- Valga lipp
- Valga Muuseum
- Valga muusikakool
- Valga/CKE Inkasso
- Valga FC Warrior
- Valga Cruising
- Valga Keskraamatukogu
- Valga Keskstaadion
- Valga raad
- Valga Käval
- Valga linnavolinike loend 1934
- Valga linnavolinike loend 1939
- Valga Jaani kirik
- Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik
- Valga vangilaagri kalmistu
- Valga vana linnakalmistu
- Valga Tartu tänava kalmistu
- Valga Toogipalu kalmistu
- Priimetsa kalmistu
- Valga haigla
- Valga-1 piiripunkt
- Valga-3 piiripunkt
- Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus
- Valga vapp
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas
- ↑ http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Valga |