Valga

See artikkel räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge Valka; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa)

---

Valga
Pindala:	16,7 km² (2016)
Elanikke:	12 040 (1.01.2020)
EHAK-i kood:	8918
Koordinaadid:	57° 47′ N, 26° 2′ E

Valga keskväljak

Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa)

Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti Valkaga ühtse linna. Valgat läbib Pedeli jõgi. Linnas asub Valga raudteejaam. Elanikke on 2019. aasta seisuga 12 182.

2017. aastal ühinesid Valga linn, Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vald, Valga vallaks. Valga viimane Valga linnapea oli Kalev Härk. Tema ametijärglane Margus Lepik on Valga vallavanem.

Elanike arv

• 1922: 9500
• 1934: 10 800
• 1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed)
• 1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
• 1959: 13 300
• 1970: 17 000
• 1979: 18 500
• 1989: 17 700
• 1990: 13 390 (1. jaanuar)
• 2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
• 2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
• 2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)

Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel

Rahvus	1970		1979		1989		2000		2011
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	16 795	100	18 474	100	17 722	100	14 323	100	12261	100
eestlased	9635	57,37	10 052	54,41	9383	52,95	8970	62,63	7886	64,32
venelased	5241	31,21	6164	33,37	6140	34,65	3913	27,32	3224	26,29
ukrainlased	554	3,30	766	4,15	720	4,06	421	2,94	386	3,15
valgevenelased	170	1,01	322	1,74	307	1,73	211	1,47	156	1,27
lätlased	382	2,27	448	2,43	456	2,57	334	2,33	262	2,14
soomlased	121	0,72	136	0,74	126	0,71	99	0,69	55	0,45
muud	692	4,12	586	3,17	590	3,33	375	2,62	292	2,38

Valga raudteejaam

Majandus

Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti Valga Lihatööstus.

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

Vaatamisväärsused

Valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis Jaani kirik (ehitatud 1787–1816, arhitekt Christoph Haberland), kus asub Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud Jaani kiriku orel.

Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud Friedrichshofi park. 20. sajandi algul rajati Valga linnapark. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis Vabadussõja mälestussammas. Algne mälestussammas (autor Amandus Adamson) õhiti 21. septembril 1940 nõukogude aktivistide poolt.

Sõpruslinnad

Durbuy, Belgia Hallsberg, Rootsi Haparanda, Rootsi Kalundborg, Taani Uusikaupunki, Soome

Kobylnica, Poola Kościelisko, Poola Lübz, Saksamaa Novgorod, Venemaa Valka, Läti

Oakland, USA Orimattila, Soome Tornio, Soome Östhammar, Rootsi

Pilte

• 

  Eesti-Läti piiripunkt Valgas 2007. aastal

• 

  Valga südalinn

• 

  Valga Jaani kirik

• 

  Valga Issidori peakirik

• 

  Ramsi vesiveski

• 

  Valga katoliku kabel

Ajalugu

Valga raekoda, Kesk tänav 11

Valga linn ja ümbrus külma sõja aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil

 Pikemalt artiklites Valga ajalugu ja Valga (Liivimaa)

Valga sai linnaõigused 19. sajandi alguseks. Valga Linnavalitsus tegutses 20. sajandil Valga raekojas, Suur-Sepa tänav 1.

 Pikemalt artiklites Valga raad ja Valga Linnavalitsus

 Pikemalt artiklis Valga linnapea, Valga linnavolinike loend 1934, 1939

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.

1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.

9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga Saksa okupatsioonist, mis asendus Nõukogude okupatsiooniga.

17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga Linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juuni, Valga linna aastapäeva paiku Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele Valga linna aukodaniku tiitel.

Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik Eesti-Läti piiri piiripunktid ja -tõkked (vt- Valga-1 piiripunkt, Valga-3 piiripunkt).

Vaata ka

• Valga Põhikool
• Valga Gümnaasium
• Valga Gümnaasiumi raamatukogu
• Valga lipp
• Valga Muuseum
• Valga muusikakool
• Valga/CKE Inkasso
• Valga FC Warrior
• Valga Cruising
• Valga Keskraamatukogu
• Valga Keskstaadion
• Valga Käval
• Valga Jaani kirik
• Valga Issidori peakirik
• Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik
• Valga vangilaagri kalmistu
• Valga vana linnakalmistu
• Valga Tartu tänava kalmistu
• Valga Toogipalu kalmistu
• Priimetsa kalmistu
• Valga haigla

• Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus
• Valga vapp

Välislingid

• Valga linna ajaloolised traditsioonid, Valga linna kroonika
• Valga kaartidel (ingliskeelne teave)
• Valga linn ja Valga Maakond kaartidel (ingliskeelne)
• Elmar Anton. Valga linna ajaloolised traditsioonid. Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.
• Valga kaardil