Valga
|
See artikkel räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge Valka; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa) |
| Valga | |
|---|---|
 | |
| Pindala |
16,7 km² (2016)[1]  |
| Elanikke |
12 040 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
8918[3] |
| Koordinaadid | 57° 47′ N, 26° 2′ E |
  | |
 | |
Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus. Eesti kõige lõunapoolsem linn.
Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti Valkaga ühtse linna.
Valgas tegutsevad põhikool, gümnaasium, muusikakool, muuseum, haigla, Valga Keskraamatukogu ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. Linnas asub Valga raudteejaam ja selle juures tegutseb Valga depoo.
Elanikke oli 2019. aasta seisuga 12 182.
2017. aastal ühinesid Valga linn, Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vald, Valga vallaks. Valga viimane Valga linnapea oli Kalev Härk.[4] Tema ametijärglane Margus Lepik on Valga vallavanem.
Ajaloolise linnasüdame kaitseks on moodustatud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala.
Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]
- 1922: 9500
- 1934: 10 800
- 1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed)
- 1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
- 1959: 13 300
- 1970: 17 000
- 1979: 18 500
- 1989: 17 700
- 1990: 13 390 (1. jaanuar)
- 2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
- 2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
- 2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
- Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
| Rahvus | 1970[5] | 1979[6] | 1989[7] | 2000[8] | 2011[9] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 16 795 | 100 | 18 474 | 100 | 17 722 | 100 | 14 323 | 100 | 12261 | 100 |
| eestlased | 9635 | 57,37 | 10 052 | 54,41 | 9383 | 52,95 | 8970 | 62,63 | 7886 | 64,32 |
| venelased | 5241 | 31,21 | 6164 | 33,37 | 6140 | 34,65 | 3913 | 27,32 | 3224 | 26,29 |
| ukrainlased | 554 | 3,30 | 766 | 4,15 | 720 | 4,06 | 421 | 2,94 | 386 | 3,15 |
| valgevenelased | 170 | 1,01 | 322 | 1,74 | 307 | 1,73 | 211 | 1,47 | 156 | 1,27 |
| lätlased | 382 | 2,27 | 448 | 2,43 | 456 | 2,57 | 334 | 2,33 | 262 | 2,14 |
| soomlased | 121 | 0,72 | 136 | 0,74 | 126 | 0,71 | 99 | 0,69 | 55 | 0,45 |
| muud | 692 | 4,12 | 586 | 3,17 | 590 | 3,33 | 375 | 2,62 | 292 | 2,38 |
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti Valga Lihatööstus.
Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.
Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
Valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis Jaani kirik (ehitatud 1787–1816, arhitekt Christoph Haberland), kus asub Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud Jaani kiriku orel.
Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud Friedrichshofi park[viide?]. 20. sajandi algul rajati Valga linnapark[viide?]. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis Vabadussõja mälestussammas.[10] Algne mälestussammas (autor Amandus Adamson) õhiti 21. septembril 1940 nõukogude aktivistide poolt.[11]
Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
|
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti-Läti piiripunkt Valgas 2007. aastal
Valga südalinn
Valga katoliku kabel
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Valga ajalugu ja Valga (Liivimaa)
Pikemalt artiklites Valga sai linnaõigused 19. sajandi alguseks. Valga Linnavalitsus tegutses 20. sajandil Valga raekojas, Suur-Sepa tänav 1.
- Pikemalt artiklites Valga raad, Valga Linnavalitsus ja Valga Linnavolikogu
- Pikemalt artiklis Valga linnapea, Valga linnavolinike loend 1914[12], 1924[13][14] 1927, 1930[15], 1934, 1939
Olulise tõuke Valga linna arengule andis Pihkva–Riia raudtee rajamine, millest Tartu–Valga raudteelõik avati 1887. aastal, Valga–Riia raudtee 1888. aastal ja aastal 1889 tehniliselt kõige keerulisem Valga–Pihkva raudteelõik. Seoses raudteega ehitati ka raudteejaam ning Valgast sai peagi kõige kiiremini kasvav linn Eestis.
1917. aasta 14. juuli üldkoosolekul Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi otsustati avada emakeelsed keskkoolid tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati Wolfi eelgümnaasiumi maja, Puškini tänav 19. ära osta. Tütarlaste koolijuhatajaks sai prl M. Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õp J. Kerg kuni õp. O. Sild Valka jõudmiseni. 1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.
Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.
9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga Saksa okupatsioonist, mis asendus Nõukogude okupatsiooniga.
1944. aasta sõjategevuses sai Valga tugevasti kannatada ja hävis ligi 34% elamispinnast, varemeis oli suur osa linnakeskusest. Sõja järel taastati esmajärjekorras raudteesõlm, esimeseks uusehitiseks oli torniga Valga vaksalihoone (1949, arh. V. Tsipulin). 1947. aastal valminud arhitekt Friedrich Wendachi planeerimisskeemi kohaselt rajati varem kitsa peatänava kohale lai Lenini allee (nüüd Kesk tänav) haljasribaga keskel. Kahel pool alleed taastati mõned sõjas kannatada saanud kivimajad.
17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga Linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juuni, Valga linna aastapäeva paiku Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele Valga linna aukodaniku tiitel.
Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik Eesti-Läti piiri piiripunktid ja -tõkked (vt- Valga-1 piiripunkt, Valga-3 piiripunkt).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Valga lipp
- Valga/CKE Inkasso
- Valga FC Warrior
- Valga Cruising
- Valga Keskstaadion
- Valga Käval
- Valga Jaani kirik
- Valga Issidori peakirik
- Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik
- Valga vangilaagri kalmistu
- Valga vana linnakalmistu
- Valga Tartu tänava kalmistu
- Valga Toogipalu kalmistu
- Priimetsa kalmistu
- Valga vapp
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas
- ↑ http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika
- ↑ Valga linnavolikogu koosseis (1914-1917 juuli), valgalinn.ee/wiki
- ↑ Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926), valgalinn.ee/wiki
- ↑ Walga linnawolinikkude nimekiri 1924—1926 a., Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924
- ↑ Valga linnavolikogu koosseis (1930-1932), valgalinn.ee/wiki
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Valga |
- Valga linna ajaloolised traditsioonid, Valga linna kroonika
- Valga kaartidel (ingliskeelne teave)
- Valga linn ja Valga Maakond kaartidel (ingliskeelne)
- Elmar Anton. Valga linna ajaloolised traditsioonid. Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.
- Valga kaardil
