Valga

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge Valka; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa)

Valga
Valga2015dec.jpg
Pindala 16,7 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 12 040 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 8918[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 57° 47′ N, 26° 2′ E
Valga (Eesti)
Valga

Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus. Eesti kõige lõunapoolsem linn.

Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti Valkaga ühtse linna.

Valgas tegutsevad põhikool, gümnaasium, muusikakool, muuseum, haigla, Valga Keskraamatukogu ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. Linnas asub Valga raudteejaam ja selle juures tegutseb Valga depoo.

Elanikke oli 2019. aasta seisuga 12 182.

2017. aastal ühinesid Valga linn, Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vald, Valga vallaks. Valga viimane Valga linnapea oli Kalev Härk.[4] Tema ametijärglane Margus Lepik on Valga vallavanem.

Ajaloolise linnasüdame kaitseks on moodustatud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1922: 9500
  • 1934: 10 800
  • 1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed)
  • 1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
  • 1959: 13 300
  • 1970: 17 000
  • 1979: 18 500
  • 1989: 17 700
  • 1990: 13 390 (1. jaanuar)
  • 2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2011[9]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 16 795 100 18 474 100 17 722 100 14 323 100 12261 100
eestlased 9635 57,37 10 052 54,41 9383 52,95 8970 62,63 7886 64,32
venelased 5241 31,21 6164 33,37 6140 34,65 3913 27,32 3224 26,29
ukrainlased 554 3,30 766 4,15 720 4,06 421 2,94 386 3,15
valgevenelased 170 1,01 322 1,74 307 1,73 211 1,47 156 1,27
lätlased 382 2,27 448 2,43 456 2,57 334 2,33 262 2,14
soomlased 121 0,72 136 0,74 126 0,71 99 0,69 55 0,45
muud 692 4,12 586 3,17 590 3,33 375 2,62 292 2,38

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti Valga Lihatööstus.

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis Jaani kirik (ehitatud 1787–1816, arhitekt Christoph Haberland), kus asub Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud Jaani kiriku orel.

Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud Friedrichshofi park[viide?]. 20. sajandi algul rajati Valga linnapark[viide?]. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis Vabadussõja mälestussammas.[10] Algne mälestussammas (autor Amandus Adamson) õhiti 21. septembril 1940 nõukogude aktivistide poolt.[11]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vedur-mälestusmärk Valga jaama lähedal. Vedur püstitati, et tähistada 1889. aastal avatud Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110. aastapäeva.
Valga linn ja ümbrus külma sõja aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil
Next.svg Pikemalt artiklites Valga ajalugu ja Valga (Liivimaa)

Valga sai linnaõigused 19. sajandi alguseks. Valga Linnavalitsus tegutses 20. sajandil Valga raekojas, Suur-Sepa tänav 1.

Next.svg Pikemalt artiklites Valga raad, Valga Linnavalitsus ja Valga Linnavolikogu
Next.svg Pikemalt artiklis Valga linnapea, Valga linnavolinike loend 1914[12], 1924[13][14] 1927, 1930[15], 1934, 1939

Olulise tõuke Valga linna arengule andis Pihkva–Riia raudtee rajamine, millest Tartu–Valga raudteelõik avati 1887. aastal, Valga–Riia raudtee 1888. aastal ja aastal 1889 tehniliselt kõige keerulisem Valga–Pihkva raudteelõik. Seoses raudteega ehitati ka raudteejaam ning Valgast sai peagi kõige kiiremini kasvav linn Eestis.

1917. aasta 14. juuli üldkoosolekul Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi otsustati avada emakeelsed keskkoolid tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati Wolfi eelgümnaasiumi maja, Puškini tänav 19. ära osta. Tütarlaste koolijuhatajaks sai prl M. Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õp J. Kerg kuni õp. O. Sild Valka jõudmiseni. 1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.

9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga Saksa okupatsioonist, mis asendus Nõukogude okupatsiooniga.

1944. aasta sõjategevuses sai Valga tugevasti kannatada ja hävis ligi 34% elamispinnast, varemeis oli suur osa linnakeskusest. Sõja järel taastati esmajärjekorras raudteesõlm, esimeseks uusehitiseks oli torniga Valga vaksalihoone (1949, arh. V. Tsipulin). 1947. aastal valminud arhitekt Friedrich Wendachi planeerimisskeemi kohaselt rajati varem kitsa peatänava kohale lai Lenini allee (nüüd Kesk tänav) haljasribaga keskel. Kahel pool alleed taastati mõned sõjas kannatada saanud kivimajad.

17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga Linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juuni, Valga linna aastapäeva paiku Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele Valga linna aukodaniku tiitel.

Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik Eesti-Läti piiri piiripunktid ja -tõkked (vt- Valga-1 piiripunkt, Valga-3 piiripunkt).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  5. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas
  11. http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika
  12. Valga linnavolikogu koosseis (1914-1917 juuli), valgalinn.ee/wiki
  13. Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926), valgalinn.ee/wiki
  14. Walga linnawolinikkude nimekiri 1924—1926 a., Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924
  15. Valga linnavolikogu koosseis (1930-1932), valgalinn.ee/wiki

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]