Peterburi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; ansambli kohta vaata Leningrad (ansambel)

Peterburi

vene Санкт-Петербург
Sankt-Peterburg

Peterburi vapp
Peterburi vapp
Peterburi lipp
Peterburi lipp

Pindala: 1439 km²
Elanikke: 5 131 967[1] (2014)

Koordinaadid: 59° 57′ N, 30° 19′ E59.9530.316666666667koordinaadid: 59° 57′ N, 30° 19′ E

Peterburi (19141924 Petrograd, 19241991 Leningrad; kõnekeeles ka Piiter; vene Санкт-Петербург) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine ja suurim linn Läänemere kallastel.

Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Venemaa Keisririigi pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal.

Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmetel maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km[2].

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peeter I andis Jänesesaarele ehitatud muldkindlusele iseenda ja oma kaitsepühaku apostel Peetruse järgi hollandipärase nime Sankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele valmisid elumajad ja valmis apostlitele Peetrusele ja Paulusele pühendatud kirik, siis hakati ka kindlust kutsuma Peeter-Pauli kindluseks ning esialgne nimi läks üle linnale. Nimekuju Sankt-Peterburg kinnistus peale Peetri surma.

1914. aastal, kui Venemaa Keisririik astus I maailmasõtta Saksamaa Keisririigi vastu, asendati saksapärane nimetus Sankt-Peterburg venepärase Petrogradiga (Peetri linn/kindlus).

26. jaanuaril 1924. aastal pärast Nõukogude kommunistliku partei Keskkomitee sekretäri ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Vladimir Lenini surma nimetati Petrograd Leningradiks. Seda nime kandis linn 6. septembrini 1991. aastal. Vene kõnekeeles nimetati linna ka Питер (eesti vaste Piiter). Eesti kõnekeeles tarvitati Leningradi lühema vormina nime Lenska.

12. juunil 1991 toimus referendum, kus 54 % hääletanud elanikest arvas, et linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi. 6. septembril 1991 nimetati linn ümber Sankt-Peterburgiks (vene Санкт-Петербург).

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburi halduspiirid

Peterburi jaguneb 18 rajooniks. Peterburi haldusalasse kuulub 9 linna (Kolpino, Krasnoje Selo, Kroonlinn, Lomonossov, Pavlovsk, Peterhof, Puškin, Sestroretsk, Zelenogorsk) ja 21 alevit (Aleksandrovskaja, Beloostrov, Komarovo, Levašovo, Lissi Noss, Metallostroi, Molodjožnoje, Pargolovo, Pessotšnõi, Petro-Slavjanka, Pontonnõi, Repino, Sapjornõi, Serovo, Smoljatškovo, Solnetšnoje, Strelna, Šušarõ, Tjarlevo, Uškovo, Ust-Ižora).

Rajoonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburi linnarajoonid
Nr. Rajoon Venekeelne nimi Elanikke
1. jaanuar 2004
Elanikke
1. jaanuar 2005
Elanikke
1. jaanuar 2006
Elanikke
1. jaanuar 2013
1 Admiraliteedi rajoon Адмиралтейский район 184 400 181 704 178 742 161 298
17 Frunze rajoon Фрунзенский район 402 700 398 994 393 216 404 564
4 Kalinini rajoon Калининский район 467 200 464 570 462 043 516 312
18 Keskrajoon Центральный район 231 100 225 821 224 289 220 029
5 Kirovi rajoon Кировский район 336 100 332 413 328 610 331 848
6 Kolpino rajoon Колпинский район 174 800 176 213 178 326 183 802
7 Krasnogvardeiski rajoon Красногвардейский район 330 200 327 484 324 908 345 261
8 Krasnoje Selo Красносельский район 304 300 302 890 301 739 342 578
9 Kroonlinna rajoon Кронштадтский район 43 100 42 992 42 815 43 614
10 Kurortnõi rajoon Курортный район 67 100 67 235 67 516 71 474
11 Moskva rajoon Московский район 272 400 268 873 266 312 315 011
12 Neeva rajoon Невский район 434 500 435 097 436 598 479 839
14 Petrodvoretsi rajoon Петродворцовый район 76 800 77 574 115 138 130 127
13 Petrogradi rajoon Петроградский район 131 500 128 469 126 312 136 606
15 Primorski rajoon Приморский район 397 500 401 609 405 034 522 846
16 Puškini rajoon Пушкинский район 101 000 103 009 120 661 150 316
2 Vassiljeostrovski rajoon Василеостровский район 198 700 196 815 195 522 210 249
3 Viiburi rajoon Выборгский район 417 300 414 812 412 839 462 226

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburi rahvastik 1710–2010[3]

Peterburi on rahvastiku poolest Venemaa suuruselt teine linn. 2014. aastal korraldatud rahvaloenduse andmete järgi elas Peterburis 5,131,967 inimest. Peterburis elas üle 22 erineva päritolumaaga inimese (igaühes rohkem kui 2000 inimest), suuremad neist olid: venelased 84,72%, ukrainlased 1,87%, valgevenelased 1,17%, juudid 0,78%, tatarlased 0,76%, armeenlased 0,41%, aserid 0,36%, grusiinid 0,22%, tšuvašid 0,13%, poolakad 0,10% ja palju teisi. 7,89% elanikest keeldusid oma rahvust avaldamast.

2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli linna elanike arv 4 848 742.[4] 2012. aasta septembris sündis viiemiljones elanik.[5]

Peterburi keskmine õhutemperatuur ja sademete hulk kuude kaupa

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburis on parasvöötme niiske merekliima sooja suve ning mõõduka talvega. Ilmad on enamjaolt sombused. Juuli keskmine temperatuur on 18,8° C, veebruari keskmine temperatuur −5,8° C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 2010. aasta augustis — 37,1° C, absoluutne miinimum oli 1883. aasta jaanuaris, kui õhutemperatuur langes kuni −35,9° C.[6]

Sademetehulk on keskmiselt 662 mm aastas (395 kuni 842 mm).

Veestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburi on esimesel kohal Venemaal ja ühel esimestest maailmas linna piiresse jäävate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti.

Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte suubudes delta. Jõe laius kaubasadamas on 1250 meetrit, Kolmainu silla ees 600, Lossi- ning Nikolai silla vahel 340 meetrit. Jõe sügavus on 8–24 meetrit.

Kokku on linnas 93 jõge, oja ja kanalit kogupikkusega 217,5 km, sealhulgas paarikümne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linna suuremateks kanaliteks on Krjukovi kanal, Gribojedovi kanal, Talvekanal, Obvodnõi kanal ja Luigekanal.

Linnas on ka sadakond järve ja tiiki.

Suur osa Peterburist asub kuni 3 meetri kõrgusel merepinnast ja on sellepärast ohustatud üleujutuste poolt. Need ei teki siis, kui Neeva jões on suurvesi, vaid kui läänetuul Soome lahe vee Neeva suudmesse kokku puhub. Suurim üleujutus toimus 19. novembril 1824, kui veetase tõusis 421 cm üle keskmise. 23. septembril 1924, kui veetase tõusis 369 cm üle keskmise, oli 70 km² linnast üle ujutatud. Kaitseks üleujutuste eest ehitatud tammide süsteemi õnnistas sisse Peterburi juurtega Vladimir Putin 2011. aasta augustis. 28. novembril 2011 hoidis kaitserajatis ära üleujutuse, mis oleks olnud linna ajaloos järjekorras 309. Tammide süsteemi on süüdistatud ka seisva ja roiskuva vee tekkes, mis hävitab vähese olemasoleva elu Soome lahe idasosas, mis on väga suure reostuskoormuse all.[7] Kaitsetammide kompleks on ehitatud kümnest tammist, millede vahel on kaks laevade lüüsisõlme ja kümme vee väljalaske kohta.[8][9]

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburi ehitamist alustati 18. sajandi alguses Domenico Trezzini juhtimisel, kuid 18. sajandi lõpuni valitsesid Venemaad enamasti naiskeisrinnad, kelle maitse määras suuresti ka Peterburi arhitektuurilise ilme.

Sillad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Peterburi sillad

Sildade arvult on Peterburi maailma linnade seas esikohal. Arvatakse, et koos eeslinnades paiknevatega, on Peterburis umbes 620 silda [10]. Neist 218 on jalakäijate omad. Linna piiridesse jääb 342 silda. 22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks st ülestõstetava keskosaga.

Esimene sild üle Neeva ehitati 1850. aastal.

Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild.

Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit).

Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai).

Pargid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirikud ja kloostrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburis on 268 kogudust, millest 131 alluvad õigeusu kiriku Moskva patriarhaadile. Nende omanduses või kasutuses on 229 kirikut või muud usutalituste läbiviimiseks mõeldud hoonet. Arhitektuuriliselt silmapaistvamad on Iisaku katedraal, Kaasani katedraal, Peeter-Pauli katedraal ja Spass na Krovi kirik. Peterburis asub ka eestlaste ehitatud Peterburi Jaani kirik ning õigeusu Püha Issidori kirik.

Spordirajatised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburis asub jalgpalliklubi Peterburi Zenit kodustaadion Petrovski staadion.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburi nimetatakse Venemaa kultuuripealinnaks. Linnas asub üle 100 kõrgkooli, 105 muuseumi ja umbes 100 teatrit.

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Peterburi muuseumid

Teatrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Peterburi teatrid

Kõrgkoolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama.

Peterburi teenindab samuti Pulkovo rahvusvaheline lennujaam ja kolm väiksemat lennujaama äärelinnades. 2007. aasta seisuga on see Venemaa neljas toimekaim lennujaam.

Peterburis on viis raudteejaama: Balti jaam, Laadoga vaksal, Moskva vaksal, Soome vaksal ja Vitebski vaksal.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ermitaaži kompleks vasakult paremale: Ermitaaži teater – Vana Ermitaaž – Väike Ermitaaž – Talvepalee (Pildil nähtamatu „Uus Ermitaaž“ on Vana Ermitaaži taga)
Suurenda
Ermitaaži kompleks vasakult paremale: Ermitaaži teaterVana ErmitaažVäike ErmitaažTalvepalee (Pildil nähtamatu „Uus Ermitaaž“ on Vana Ermitaaži taga)

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalooliselt jäi Neeva jõe ümbrus Ingerimaa koosseisu. Eelajaloolise aja lõpus kulges siit aga viikingite kaubatee "varjaagide juurest kreeklaste juurde".

12. sajandi teisel poolel püüdsid seda ala enda valdusesse saada rootslased. 15. juulil 1240 toimus Ižora jõe Neevasse suubumise koha läheduses Neeva lahing. Lahingu käigus purustas novgorodlaste poolt Suzdalist kutsutud Novgorodi vürst Aleksandr Jaroslavitš Rootsi väed ja sai siit endale hüüdnime Aleksander Nevski.

Next.svg Pikemalt artiklis Ristisõjad Venemaal#1240. aasta Lahing Neeva jõel
Orešeki kindlus

Peterburi linna kohal, Ohta jõe suudmes, asus 1300. aastal rootslaste poolt ehitatud Landskrona kindlus, mille eluiga polnud kuigi pikk. Laadoga järve ääres Neeva lähtes ehitasid 1301. aastal novgorodlased Orešeki kindluse.

Soome lahe piirkond 18. sajandi esimesel poolel

Rootsi Ingeri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nyeni piirkond Rootsi Kuningriigis Rootsi Ingerina

Pärast Liivi sõja kaotust loovutas Moskva tsaaririigi tsaar Ivan Julm 1583. aastal Pljussa vaherahuga Ingerimaa ja Karjalas (Käkisalmi lääni ehk Kexholm), Moskva tsaaririik aga säilitas Neeva jõe suudmeala.

Aastatel 16101613 toimunud Venemaa pärilussõja tulemusena, milles osalesid Moskva tsaaririigi troonikandidaatidena Rzeczpospolita ja Rootsi Kuningriik ning Romanovite dünastia, kaotas tsaar Mihhail I Fjodorovitš ja Moskva tsaaririik Ingerimaa uuesti Rootsile ja kuningas Gustav II Adolfile. 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga, said Rootsi Kuningriigi valdusesse tulevase Peterburi linna alused maa-alad. Pärast rahulepingu sõlmimist nimetati Orešeki kindlus ümber Nöteborgiks.

Endise Landskrona kindluse kohale rajati Rootsi Kuningriigi Ingerimaa kubermangu kuberneri juhtimisel Nyeni linnus[12] ja linn, (linnaõigus alates 1642. aastast). Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur. Maad kuulusid Rootsile kogu 17. sajandi.

Ingeri- ja Peterburi kubermanguna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peterburi piirkond Venemaa Keisririigi Ingerimaa ja Sankt-Peterburi kubermanguna

Aastal 1689 tuli Venemaal võimule Peeter I (pärast poolvenna Ivan V surma 1696. aastal sai temast Venemaa ainuvalitseja). Peeter I nõudis Rootsilt Ingerimaa tagasisaamist. Aastal 1700 alustas Venemaa Rootsi vastu sõda (tuntud Põhjasõja nime all). 11. oktoobril 1702 vallutasid venelased Nöteborgi, nimetades selle võtmelinnuseks Schlüsselburgiks. Põhjasõja lõppedes vallutas Venemaa Ingerimaa ja taastas Venemaa väljapääsu Läänemerele.

Linna asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna asutas Vene tsaar Peeter I 27. mail (vkj. 16. mail) 1703 pärast Ingeri vallutamist Rootsilt Põhjasõjas.

Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I sel päeval läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks[viide?].

Et linna ehitamine algas sõja ajal, siis esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatšji saarele (eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kindlus ehitati algselt mullast ja puidust, kuid juba 1706. aastal asuti ehitama kivikindlust. Ehitustööde juhatajaks oli Peeter I lähedane kaaskondlane Aleksandr Menšikov, kes määrati ka Ingerimaa kubermangu (alates 1710. aastast Peterburi kubermang) kindralkuberneriks.

Next.svg Pikemalt artiklis Peterburi kindralkuberneride loend

Kuna Peterburi rajati suhteliselt soisele alale, siis soo kuivendati suure hulga kraavide abil, nii et Peterburi on nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks. Pinnast kergitati: tükk aega pidi igaüks, kes Peterburi saabub, kaasa võtma kive või palke. Peaaegu kogu töö tegid talupojad ja Rootsi sõjavangid. Ühe hinnangu järgi suri ehitusel 40 000 inimest.

Peeter I kavatses uue pealinna südameks teha Vassili saare (Neeva delta suurim), kuid saarele oli raske ligi pääseda. Linna keskmeks kujunes hoopis Admiraliteedihoone ümbrus. Admiraliteet oli laevaehitustehas, mida Peeter-Pauli kindluse lähedale ehitama hakati.

1703/1704. aasta talvel alustati ka Peterburi läänekülje merepoolsete kaitserajatiste ehitamist Kotlini saarel, millest hiljem arenes Kroonlinna kindlus.

Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]