Põhja-Tallinna linnaosa

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Tallinna haldusliku linnaosa kohta; Eesti räpparite bändi kohta vaata lehekülge Põhja-Tallinn (ansambel).

Põhja-Tallinna linnaosa

Põhja-Tallinna vapp
Põhja-Tallinna linnaosa vapp
Põhja-Tallinna lipp
Põhja-Tallinna linnaosa lipp

Pindala: 17,3 km²
Elanikke: 59 697 (1.1.2018)

Koordinaadid: 59° 27′ N, 24° 42′ Ekoordinaadid: 59° 27′ N, 24° 42′ E
Põhja-Tallinna linnaosa asendikaart


Koduleht: http://www.tallinn.ee/eng/northern-tallinn, https://www.tallinn.ee/eng/northern-tallinn

Põhja-Tallinn on Tallinna halduslik linnaosa.

Põhja-Tallinna linnaosa hõlmab Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi asumi.

Põhja-Tallinn on pealinna kõige merelisem linnaosa – siin on 20 km merepiiri ja 11 sadamat.

Põhja-Tallinn on kireva rahvusliku kooslusega – eriilmelistes asumites elab 68 rahvuse esindajaid.[viide?]

Põhja-Tallinn on üks Eesti pealinna kiiremini arenevaid linnaosasid.[viide?]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[1]
2003 53 696
2004 56 044
2005 56 997
2006 56 994
2007 55 691
2008 55 628
2009 55 478
2010 56 005
2011 56 346
2012 56 443
2013 56 914
2014 58 385
2015 58 926
2016 59 413
2017 59 697

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2017 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 48,4%, venelasi 42,5%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 1,9% ja soomlasi 0,5%.[2]

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2015 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 47,0%, venelasi 44,0%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 2,0%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,3%, juute 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 2,2%.[3]

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest venelasi 46,1%, eestlasi 44,4%, ukrainlasi 4,0%, valgevenelasi 2,3%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,4%, juute 0,3% ja teistest rahvustest inimesi 2,1%.[4]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Tallinnas 53 881 elanikku, neist eestlasi 26 820 (49,78%).[5]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna vanalinna ja Tallinna lahe vahel asunud Kalamaja on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1374 Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna eeslinnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul. Enamik elanikke oli pärit maalt ning olid lahkunud linna otsima vabamaid olusid. Kalamaja lähedal asuv sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Tugeva Tallinna linnamüüri läheduses ja Tallinna sadamas olevate sõjalaevade kaitse all oli see märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad. Eeslinnadel, sh Kalamajal, oli omapärane vahendajaroll linna- ja maarahva vahel nii majanduse kui ka kultuurielu mõttes. Eeslinnad kujunesid eesti maakultuuri ja saksa linnakultuuri omapärase sünteesi kohtadeks.

Next.svg Pikemalt artiklis Kalamaja#Ajalugu.
Next.svg Pikemalt artiklis Kelmiküla (Tallinn)#Ajalugu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna rahvastikuregistri järgi
  2. Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  3. Tallinn arvudes 2015, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2015
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]