Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 287,893 km. Esimesed 5,505 km kulgevad Tallinnas ja seega on Maanteeameti alluvuses 282,388 km maanteed. Esimesed 63 kilomeetrit teest on 2+2 I klassi maantee.
2022. aastaks ulatub 2+2 maantee Mäoni (2+2 maantee pikkus on siis 80,2 km)
Maantee algab Tallinnas Viru väljakult ja lõpeb ristumisel Riia–Pihkva maanteega.
Eesti põhimaanteede kogupikkusest moodustas see maantee 2011. aastal 17,6% ja sealne liiklus moodustas 25,4% põhimaanteede liikluskoormusest.[1]
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteele paigutati esimesena Eestis statsionaarsed kiiruskaamerad.[2]
Maantee läbib kuut maakonda: Harju maakonda (Tallinna linn, Rae vald, Kose vald), Järva maakonda (Paide linn, Järva vald), Jõgeva maakonda (Põltsamaa vald, Jõgeva vald), Tartu maakonda (Tartu vald, Tartu linn, Kambja vald), Põlva maakonda (Kanepi vald, Põlva vald) ja Võru maakonda (Võru vald, Võru linn, Setomaa vald).
Sillad maanteel[muuda | muuda lähteteksti]
Ühistransport maanteel[muuda | muuda lähteteksti]
| Bussipeatus | Lähedal asuvad kohad | Bussiliinid |
|---|---|---|
| Tallinna bussijaam | Tallinn | |
| Mõigu | Tallinna lennujaam | |
| Peetri | Peetri alevik | |
| Annuse | ||
| Allika | ||
| Assaku/Lehmja | ||
| Kungla | ||
| Pildiküla | Pildiküla | |
| Vana-Aaviku | ||
| Kautjala | ||
| Sillaotsa | Patika, Vaida | |
| Piuga | ||
| Saula | ||
| Kolu | ||
| Kurena | ||
| Kuivajõe | ||
| Liivaküla | ||
| Kose-Risti | Kose | |
| Ravila tee | Vardja | |
| Raveliku | ||
| Sõmeru | ||
| Rõõsa | ||
| Paunküla | ||
| Veehoidla | ||
| Kurgemäe | ||
| Ardu | Ardu | |
| Nõmmeküla | ||
| Mustla-Nõmme | ||
| Mustla | ||
| Matsimäe | ||
| Ussisoo | ||
| Liivamäe | ||
| Anna | Anna küla | |
| Eivere tee | ||
| Pudimäe | ||
| Põhjaka | Valgma, Põhjaka mõis | |
| Mäeküla | Mäeküla | |
| Nurmsi | Nurmsi | |
| Prandi | Prandi | |
| Koigi | Koigi | |
| Hermani | Käsukonna, Hermani mõis | |
| Risti | Käsukonna, Jalametsa, Tammeküla (Kunagise Pilistvere Risti abikiriku ümbrus) | |
| Paia | Imavere (Paia teerist, kunagise kõrtsi asukoht[4]) | |
| Kiigevere | ||
| Kiima | ||
| Adavere tuulik | ||
| Adavere | Adavere | |
| Eistvere | ||
| Puhu rist | Põltsamaa | |
| Annikvere | ||
| Nõmme | ||
| Kaliküla | ||
| Neanurme | Neanurme | |
| Laanesaare | ||
| Puraviku | ||
| Pikknurme | Pikknurme | |
| Kaarli | ||
| Altnurga | ||
| Kaasiku | ||
| Purreto | ||
| Valmaotsa | ||
| Laeva metskonna | ||
| Aruvälja | ||
| Joosti | ||
| Kärevere | Kärevere | |
| Kärevere sild | ||
| Kardla | ||
| Vanaaseme | ||
| Rähni | ||
| Eerika | ||
| Haigla | Tartu | |
| Linnavere | ||
| Ept | ||
| Ülenurme | Ülenurme | |
| Reola | Reola | |
| Uhti | ||
| Lepiku | ||
| Tatra | ||
| Keraamika | ||
| Kambja | Kambja | |
| Vedusilla | ||
| Lubja | ||
| Paalimäe | ||
| Raanitsa | ||
| Vissi | ||
| Pedaku | ||
| Maaritsa | Maaritsa | |
| Sahkri | ||
| Sulaoja | ||
| Pusu | ||
| Saverna | Saverna | |
| Palava | ||
| Hansi | ||
| Silgu | ||
| Vähkjärve | Kanepi | |
| Uha | ||
| Heimtali | ||
| Mustja | ||
| Raiste tee | Osula, Mäeküla | |
| Alaküla | ||
| Savioru | ||
| Aiandi tee | ||
| Linavabrik | ||
| Tehase | Võru | |
| Kalevi | ||
| Soo | ||
| Kalmistu | ||
| Naftabaas | ||
| Kose | Kose | |
| Valgjärve | ||
| Aiandi | ||
| Kirepi | ||
| Lohu | ||
| Räpo | ||
| Tootsi | Tootsi | |
| Holsta | ||
| Hinsa | ||
| Juraski | ||
| Teemeistri | Külaoru, Vastseliina | |
| Illi | ||
| Viitka | Viitka | |
| Järvemäe | ||
| Põrste | Tiastõ, Põrstõ |
Maantee ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tallinna–Tartu postmaaantee
Pikemalt artiklis Tallinna–Tartu postitraktil ehk postimaaanteel avati reisijateliikluseks Tartu ja Rakvere vaheline teeosa, 1. septembril 1830. aastal. Kuni 1830. aastani oli vaja Tallinna ja Tartu vaheliseks ühenduseks sõita kuni Tallinna–Peterburi traktil asuva Jõhvi postijaamani, 297 versta ja sealt suunduda Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteele. Tallinnat ja Tartut ühendavatel maanteedel puudusid algselt postijaamad. Liivimaa rüütelkond asutas Liivimaa kubermangus postijaama Kärde mõisa ja Visusti mõisa Mõisamaa kõrtsi. Eestimaa rüütelkond asutas Eestimaa kubermangus, postijaama Pandivere kõrtsi. Vahemaad olid Tartust Mõisamaale 26 versta, sealt Kärdesse 34 versta. Kärdest oli Pandiveresse 27 versta ja sealt Põdruse postijaamani 28 versta. Tallinna ja Tartu vahemaa vähenes 218 3/4 verstale.
1848. aastal avati Tallinna–Paide trakt postijaamadega Vaidal, Rõõsal ja Annal. 1854. aastal anti Liivimaa maanõunike kolleegiumile teada, et Eestimaal paiknevate vägede juhataja kindraladjutant Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi ettepanekul ja Venemaa keiser Nikolai I käsul tuleb asutada postijaamad Tallinna ja Tartu vahelisele teele: Aavikul, Saulal, Palveres, Mustla-Nõmmel, Anna kiriku juures ja Paides. Paidest edasi pikendati postiteed Põltsamaa kaudu Peterburi traktini välja. Nõuti postijaamade avamist Nurmsil, Pajul, Põltsamaal, Aidul, Laiusel ja Peterburi–Tartu–Riia trakti ääres asuvasse Torma mõisa. 1854. aastal käskis kindralkuberner pikendada Tallinn–Tartu trakti Pihkvani välja.
1854. aastal asusid Tallinna–Tartu traktil postijaamad:
- Tallinnast → Aavikule 15 versta,
- Aavikult → Saulale 16 ½ versta,
- Saulalt → Palveresse 16 ½ versta,
- Palverest → Mustlanõmmele 14 ½ versta,
- Mustlanõmmelt → Annasse 16'/ 2 versta,
- Annast → Paidesse 14 versta,
- Paidest → Nurmsile 16 versta,
- Nurmsilt → Pajusse 14 ½ versta,
- Pajust → Põltsamaale 16 versta,
- Põltsamaalt → Aidule 15 ½ versta,
- Aidult → Laiusele 18 versta,
- Laiuselt → Tormamõisa 17 versta,
- Tormamõisast → Torma postijaama 6 ½ versta,
- Torma postijaamast → Tartusse 46 versta[5].
Tartu–Võru traktil asusid postijaamad Kuuste, Karilatsi, Tilleoru kõrtsides, vahemaadega:
- Tartust → Kuustesse 16 ½ versta,
- Kuustest → Karilatsile 15 versta,
- Karilatsilt → Tilleorgu 14 versta,
- Tilleorust → Võrru 20 versta.
Tallinna–Paide–Tartu–Võru trakti eksisteerimise periood oli lühike. 1856. aastal, pärast Krimmi sõja lõppu, öeldi üles nii Eesti- kui ka Liivimaa rüütelkondade poolt kõik postijaamad alates Paidest üle Tartu Võruni välja. Liiklus ja postivedu lõpetati 1. jaanuarist 1857. aastal.
1857. aastal kinnitas Venemaa keiser Aleksander II postidepartemangu ettepanekud Eestimaa postitraktide osalisest muutmisest ja uute postijaamade avamisest Tallinna–Tartu postimaanteel:
- Tallinnast → Arule 25 ½ versta,
- Arult → Palveresse 22 ½ versta,
- Palverest → Mustlanõmmele 14 ½ versta,
- Mustlanõmmelt → Annasse 16 ½ versta,
- Annast → Paidesse 14 versta,
- Paidest → Sargveresse 32 ½ versta,
- Sargverest → Koeru 22 versta,
- Koerust → Kärdesse 27 versta.
1859. aastal avati Kuritsa postijaam, 1863. aastal viidi Kärde postijaam Vägevale üle. 1863. aastal asusid trakti postijaamad Tallinna–Paide–Tartu teel Arul, Kiisal, Mustlanõmmel, Anikülas, Koerus, Vägeval, Kuristal ja Mõisamaal. Tartu–Võru teele rajati Maidla ja Võru postijaamad.
Tartu–Võru tee vahemaad:
- Tartust → Maidla postijaama 22 versta,
- Maidlast → Varbusele 23 versta
- Varbusest → Võrru 22 versta[6].
1930ndatel plaaniti ehitada uus Tallinn-Riia maantee üle Paide ja Põltsamaa, mis oleks sirgjoones ulatunud Tallinnast Põltsamaani. Tee laius pidi tulema 8 meetrit, tee aluseks graniitkivi ja tee pidi kaetama kruusaga. Viljandimaal pidi tee kulgema otse üle Parika raba ja üle kõrgete orgude.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Autopargi läbisõit Eestis 2011. aastal, vahearuanne, TTÜ Teedeinstituut 2012
- ↑ Maanteeamet paneb täna Tallinna-Tartu maanteele üles esimese kiiruskaamera Postimees, 7. juuli 2009
- ↑ Teeregister
- ↑ Teekond Võnnust Paidesse ja mujale Alepõhja 2, Weissenstein
- ↑ Eerik Selli, POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974, lk 80
- ↑ Eerik Selli, POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974, lk 81–82
- ↑ Sakala, 28.09.1934
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis