Tõrva

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tõrva

Pindala: 4,8 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2744 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 8529[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 0′ N, 25° 55′ E
Tõrva (Eesti)
Tõrva

Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus. See asub Valga maakonna keskosas Õhne jõe ääres, maakonnakeskusest Valga linnast 30 kilomeetrit põhjas. Tõrva on üks Valga maakonna kolmest suuremast keskusest Valga ja Otepää kõrval. See oli Helme kihelkonna ja Helme valla keskus. Tõrva sai linnaõigused 2. juulil 1926.

2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude korralistel valimistel ühinesid Tõrva linn, Helme, Hummuli ja Põdrala vald Tõrva vallaks, mille tulemusena sai Tõrvast vallasisene linn ja uue omavalitsuse keskus.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva nimi hääldub teises vältes.

Nime päritolu ei ole selge. See võib viidata endisaegsele tõrvapõletamisele piirkonnas või olla tuletatud 19. sajandi alguses Patküla mõisa alal esinenud perekonnanimest Törwas.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Helme kihelkond oli üks vanemaid kihelkondi Eestis. Helme esineb kirjalikus ürikus esimest korda 1329. aastal. Nüüdseks Tõrva linna põhjaküljel asuvat Tantsumäe linnamäge peetakse muistsete eestlaste maalinnaks, mis oli kohaliku ümbruskonna ja kogu Lõuna-Sakalamaa üks tähtsamatest keskustest. 1930. aastal avastas Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Ernst Karolin Tantsumäelt muistse linnusepaiga, mille ehitamise ajaks arvatakse olevat 1213. sajand. Nüüd on linnusepaiga lähiümbrus populaarne suviste laulu- ja tantsupidude korraldamise paik.

Aastad 1834–1914[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva vesiveski, Veski tänav 9

Esimesed teated Tõrvast on aastast 1834 mõisale kuulunud kõrtsihoone kohta, mis asus Valga, Pärnu ja Tartu maantee ristumiskohal. Alul oli kõrts puitmaja, kuid pärast 1890. aasta põlengut ehitati see ümber maakivihooneks. Nüüdseks on kõrtsihoone renoveeritud ja seda peetakse üheks Tõrva linna sümboliks.

1871. aastal hakkas Helme ja Patküla mõisa omanik Alexander Oskar von Stryk, kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 18751892.

Asula kasvas paralleelselt talumajandusega. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uuest maakeskusest said Helme taluperemehed palgata sulaseid ja karjaseid, samuti peeti seal regulaarselt laatasid. 1890.–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja 1750 elanikku.

1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille hooned kujunesid ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati Helme Laenu-Hoiu Ühisus, mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati Helme-Tõrva Haridusselts, mis sai Helme laulu- ja mänguseltsilt koguka raamatukogu: 454 raamatut 517 rubla väärtuses. Helme-Tõrva Haridusseltsi esimeheks ja raamatute hooldajaks valiti Helme kihelkonnakooli juhataja August Krimm ja kirjutajaks õpetaja Jaak Parik. Tõrva raamatukogu avati 20. detsembril 1909.

Esimene maailmasõda ja Eesti vabadussõda[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja ajal toimus linnas laialdane mobilisatsioon, millele vaatamata avati 15. novembril 1917 Tõrva Gümnaasium. Bolševike võimuhaaramisel aastal 1917 hakati organiseerima Punakaarti ja seati sisse kohalik tribunal, mis tegutses kuni Saksa okupatsioonivägede saabumiseni 1918. aasta veebruaris.

Kui sakslased 1918. aasta detsembris Eestist lahkusid, tekkis Helme-Tõrva piirkonnas paariks nädalaks olukord, kus Eesti valitsuse võim Tõrvani ei ulatunud, kuid punased ei olnud sinna veel jõudnud. Detsembri viimastel päevadel okupeerisid punased Helme-Tõrva, kuid nende edasitung peatati Kärstna all. Eesti vägede pealetungil punaste vastu kaotati ja vabastati Tõrva kokku kolm korda. Lõplikult vabastati piirkond 30. jaanuaril 1919. Vabadussõja edasine sõjategevus Helme ja Tõrva asulat otseselt ei puudutanud.

Helme-Tõrva piirkonnast on pärit mitu Vabadussõjas juhtpositsioonidel olnud ohvitseri: kindralmajorid Jaan Soots ja Aleksander Jaakson, kindralleitnant Paul Lill, kolonelleitnant ja scoutspataljoni juht F. Pönka. 14. oktoobril 1928 püstitati rahvalt kogutud rahaga Tõrva Gümnaasiumi parki piirkonnas langenud vabadussõdalastele pühendatud mälestussammas (rahvasuus Juku), mille järelmaksed kestsid 1937. aastani.

Iseseisvusaastad[muuda | muuda lähteteksti]

Iseseisvuse päevil arenes Helme-Tõrva piirkond jõudsalt. Tõrva oli 1920. aastatel Eesti kõige kiiremini kasvav asula. Linn muutus omaette haldusüksuseks 1. septembril 1921, kui sellele anti aleviõigused. Riiklike ehituslaenude kehtestamine soodustas 1922. aastal Tõrvas hoogsat ehitustegevust, mille käigus ehitati ainuüksi 1930. aastatel üle saja uue elamu. 1922. aastal oli Tõrvas 1810 elanikku (795 meest ja 1015 naist), 1932. aastal aga juba 2482 (mehi 1063, naisi 1419).

Tõrva kesklinn umbes 1928. aastal. Foto vasakus servas on ajalooline Tõrva kõrtsihoone.

2. juulil 1926 kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega elanikkonna nõudmisel ja soovil Tõrva alev Tõrva linnaks. Tegelikult hakkas Tõrva linnana funktsioneerima 1. jaanuaril 1927, mil sellele anti linnaõigused. Alul vaieldi linna nime ümber, sest rahvasuus olid Tõrva kõrval kasutusel veel Tökatialev ja Pigilinn. Pakuti ka Helme nime, kuid viimaks jäädi siiski Tõrva juurde.

Helme-Tõrva piirkonnakeskus oli Tõrva linn, mille elanike arv kasvas aastaks 1940 üle 3000. Linnas suuremaid tööstusettevõtteid ei olnud, aga oli palju käsitöölisi: ligi 20 rätsepat, 10 kingseppa, 5 kellasseppa, 3–4 fotograafi. Aktiivseid taksosid oli linnas 6–7 ja kauplusi üle 50. Linnas tegutses kaks panka: Helme Ühispank ja Tõrva Ühispank (praegune haigla).

1934. aastal lubasid vapsid ehitada Tõrvasse kiriku, milleks oleks Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik Andres Larka annetanud miljon senti.[5]

Linnas tegutses gümnaasium (rekonstrueeriti 1938. aastal) ja algkool. 1922. aastal anti linnas välja kohalikku ajalehte Tõrva Teataja, mille iga jäi majanduslikel põhjustel lühikeseks. Linnas oli rahvakohus, politseijaoskond, Helme vallavalitsus. Arste tegutses neli või viis ja vanadekodusid kaks. Muret tekitas kohaliku haigla puudumine.

Tõrval oli bussiühendus lähemate linnadega ja plaaniti ehitada ka kitsarööpmeline raudtee Valgast läbi Tõrva Abja-Paluojani. Peamine rahva kooskäimise paik oli kohaliku tuletõrjemaja mahukas saal. Tõrvas tegutses tenniseklubi ja tegeleti purilennundusega. Lisaks oli linnal oma elektrijaam ja mitu veskit.

Tõrva linna arengu alus oli Helme valla jõukas põllumajandus, mis pakkus tööd nii kaupmeestele kui ka käsitöölistele. 1934. aastal rajati parke ja puiesteid, 3. juulil 1936 hakati ehitama Tõrva linna raekoda. 1. detsembril 1938 valmis Helme Ühispanga hoone ja 14. mail 1939 pandi nurgakivi Tõrva Ühispanga hoonele. Eesti Vabariigi otsusega anti Tõrvale 21. aprillil 1937 suvituslinna staatus, enne II maailmasõda oli Tõrva kujunenud aed- ja suvituslinnaks. 1940. aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja.

Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Nõukogude okupatsioon kestis ühe aasta, aga tõi kaasa natsionaliseerimise, mille käigus võeti suurematelt taludelt ära maa. Juuniküüditamise ajal küüditati Helmest 13 inimest, Tõrvast märksa rohkem. Valdav osa küüditatud meestest lasti maha või surid Nõukogude vangilaagrites. Suuremaid lahinguid sõja algusaegadel Tõrva-Helme lähistel ei toimunud, kuigi Punaarmee taganemise käigus tapeti mõnigi elanik.

Tõrva kesklinn umbes 1944. aastal. Teise maailmasõja käigus hävines ligi pool Tõrva hoonetest.

Saksa okupatsioon möödus üsna rahulikult. Rängalt sai Tõrva kannatada 1944. aasta septembris, kui ägedad lahingud Väikese Emajõe joonel kestsid mitu nädalat, misjärel taganevad sakslased hävitasid Tõrvas üle kolmandiku kõigist hoonetest. 1944. aasta sügisel purustati linn pommitamisel, hävis ligi pool hoonetest.

Nõukogude Liidu okupatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Uue okupatsiooni massiküüditamise käigus 1949. aastal küüditati Helme vallast olemasolevatel andmetel 127 inimest.

Pärast märtsiküüditamist loodud kolhoosides oli olukord 1950. aastatel masendav: toodang vähenes ja inimesed töötasid peaaegu palgata. Olukord hakkas paranema Hruštšovi võimuletulekuga 1956. aastal. Suurem osa Tõrva kesklinna purustatud kivihoonetest õnnestus taastada. Aastatel 19501959 oli Tõrva kohaliku rajooni keskus, 1954. aastal valmis kinoteater Koit. Kaubandus kontsentreerus asutatud Tõrva Tarbijate Kooperatiivi kätte. Asutati Tõrva haigla.

Helme-Tõrva muutus Valga rajooni üheks jõukamaks piirkonnaks. 1956. aastal moodustati Valga KEK, suurtööstus Tõrvas, mis lasi ehitada uusi elamurajoone, nagu näiteks Tõrva Riiska linnaosa. 1963. aastal rajati Helme võitööstuse alusel Valga Piimatoodete Kombinaat.

Haridus vaatamata sageli vahetuvale sisule arenes: Tõrva Gümnaasium sai juurdeehitise, rajati kaks lasteaeda. Aktiivselt ja üsna iseseisvalt tegutses Tõrvas Aianduse ja Mesinduse Selts L. Tangsoo ja L. Nagelmaa juhtimisel. Seltsiliikmete aktiivsel kaasalöömisel avati endises Helme pastoraadis 1979. aastal Helme Koduloomuuseum.

Taasiseseisvumine[muuda | muuda lähteteksti]

Gorbatšovi perestroika mõjul elavnes Tõrvas järsult rahvuslik-poliitiline elu. 1987. aastal asutati Helme-Tõrva Muinsuskaitse klubi ja 1988. aastal Rahvarinde tugirühm, kelle ettevõtmisel korraldati 16. oktoobril 1988 rahvakoosolek, mille käigus peeti kõnesid ja taasavati 24. veebruaril 1939 endise Patküla vallamaja juurde pandud mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Tahvel oli olnud peidus kogu okupatsiooniaja.

Balti keti toimumisajaks 23. augustil 1989 pakkusid kõik piirkonna asutused ja organisatsioonid kasutada oma transpordivahendeid. Võeti osa kodanike komiteede liikumisest. Suuremaks rahvuslikuks ürituseks kujunes Helme-Tõrva piirkonnas Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine, sambast oli säilinud ainult üks aluskivi. Rahva aktiivsel toetusel ning mitme asutuse ja organisatsiooni rahalise abiga suudeti initsiatiivrühma (H. Villemson, P. Laipaik, A. Parts, J. Loorits) eestvedamisel sammas taastada kujur A. Elleri ja kiviraidur R. Toominga rekonstrueeritud kujul. See avati 23. juunil 1990.

1991. aasta putši ajal oli Tõrva piirkond rahulik ja 20. augustil 1991 kuulutati välja Eesti Vabariigi taasiseseisvus.

Tõrva linna omavalitsuslik staatus kinnitati 30. jaanuaril 1992.[6]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva Gümnaasium[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tõrva Gümnaasium
Tõrva Gümnaasium

Tõrva linnas tegutsev Tõrva Gümnaasium alustas tööd 15. novembril 1917 erakoolina. Aastatel 19371938 ehitati koolimaja ulatuslikult ümber. Hilisem juurdeehitis valmis 1979. aastal, mis andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla. 1985. aastal alustas Tõrva Keskkooli ruumides tööd muusikakool.

1999. aastal võttis Tõrva linnavolikogu vastu otsuse ühendada Tõrva Patküla Põhikool Tõrva Gümnaasiumiga. Tõrva Patküla Põhikool asutati aastal 1767 Patküla mõisa kodukoolina[7], mis oli Helme kihelkonna üks vanimaid koole[8] ja üks vähestest vanematest tegutsevaist Eestis aastani 2003. Ruumipuuduse tõttu kavandatud juurdeehitust rahastati põhiliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist. Juurdeehitis valmis 2005. aasta kevadel ja avati pidulikult 1. septembril 2005. Seal paiknevad poiste ja tütarlaste tööõpetuse ruumid, spordi-, jõu-, aeroobika- ja lauamängude saal ning spordisaalide riietusruumid ja abiruumid.

Tõrva Gümnaasiumi ruumides tegutseb Tõrva Muusikakool, lisaks huvialaringid ja AO eksamikeskus. Koolis on võimalik õppida prantsuse keelt, tegeleda rahvatantsu ja käsitööga. Gümnaasiumis õpib ligi 500 õpilast ja töötab üle 40 õpetaja. Alates 1989. aastast on Tõrva Gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere.

Tõrva Muusikakool[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva Muusikakool töötab alates 1. septembrist 1985 Tõrva Gümnaasiumi ruumides. Muusikakoolis õpitakse individuaal- (pilliõpetus) ja rühmatundides (solfedžo, muusikalugu, ansambel).

Muusikakoolis saab õppida klaverit, viiulit, kitarri, kannelt, akordionit, plokkflööti, klarnetit ja saksofoni. Tegutsevad ka ansamblid: õpilaste rahvamuusikaansambel, kitarriansambel, viiuliansambel (vajaduse korral mängivad koos noored õppurid, vilistlased ja õpetajad), klaveriansamblid (neljal ja kuuel käel) ning õpetajate ansamblid (klaveriduo, akordioniansambel, rahvamuusikaansambel, saateansamblid).

Koolis töötab 10 õpetajat ja õpib 69 õpilast.

Lasteaed Tõrvalill[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva sovhoosi lasteaed avati 8. aprill 1968. Tollal töötas lasteaias üks sõime- ja üks aiarühm. 1972. aastal sai hoone juurdeehitise ning sellest ajast töötab majas üks sõime- ja kaks aiarühma. Majal on oma katlamaja. Alates 1992. aastast kuulub lasteaed Tõrva linnale.

Lasteaed Mõmmik[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva lasteaed Mõmmik asub Tõrvas Riiska linnaosas ja asub selleks otstarbeks 1975. aastal ehitatud hoones, mille läheduses asub mets ning Riiska järv. Lasteaed avati 20. oktoobril 1975 majanditevahelise lasteaiana. 1992. aastal läks lasteaed Tõrva linna haldusse.

Kultuur ja sport[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva linnas tegutseb kultuurimaja, kus korraldatakse aasta ringi kultuuriüritusi. Linnas asub kaks raamatukogu (linnaraamatukogu ja lasteraamatukogu), lisaks töötab endise Patküla Põhikooli renoveeritud ruumides Tõrva Avatud Noortekeskus.

Alates 2008. aastast toimub Tõrvas iga-aastane muusikaüritus Tõrva Loits, kus esinevad tuntud artistid üle Eesti.

Tõrvas tegutsevad Tõrva Võrkpalliklubi ja harrastuslikud spordirühmad. Tõrva Gümnaasiumi pargis peetakse aasta ringi jooksu-, kergejõustiku- ja suusavõistlusi ning selle lähiümbruses kulgeb täismõõdus kettagolfi rada.

2020. aastal alustati ujula rajamist.[9]

Tõrva Tantsumägi[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tõrva linnamägi

Tõrva linnamägi paikneb moreenseljakul Õhne jõe vasakul kaldal Tõrva linna edelapoolses osas. 1965. aastal alustatud arheoloogilistel kaevamistel, mida juhatas akadeemik Harri Moora, eristati linnamäe kultuurkihis kahte tekkejärku: üks I aastatuhande teisest poolest ja teine II aastatuhande algusest.

Linnamäge koos lähema ümbrusega tuntakse Tantsumäena. 1970. aastatel ehitati sinna vabaõhulava, kus korraldatakse laulu- ja tantsupidusid ning süüdatakse igal aastal jaanituli. Suviti esinevad seal artistid üle kogu Eesti. 2013. aasta juulis süütasid alaealised laululava puidust katuse ja põranda – tules hävis pea kogu laululava.

Linna ühendab Tantsumäega Tõrva arhitekti Endla Raime kujundatud kaarsild.

Tõrva kirik-kammersaal[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva kirik-kammersaal
Next.svg Pikemalt artiklis Tõrva kirik

Tõrva kirik-kammersaal on Tõrva linna üks vanemaid ehitisi, mis alul oli Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kirik. Kirik ehitati Tõrvasse aastatel 19031905, 28. detsembril 1905 õnnistati vene õigeusu kirik pidulikult sisse. 1987. aastal hakkas Valga KEK teises maailmasõjas kannatada saanud kirikut ümber ehitama, töö sai valmis detsembris 1990.

Alates 1997. aastast juhib kiriku-kammersaali tööd sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal. Sihtasutust toetavad Tõrva linnavalitsus, Helme vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja erafirmad. Hoone kuulub 1996. aastast EELK Helme Kogudusele.

1996. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu Eesti Kontserdiga. Sellest ajast alates toimub kirikus igal aastal kuni viis Eestis tuntud ja ka maailmakuulsate muusikute kontserti.

Aastas külastab Tõrva kirikut-kammersaali 6000–7000 inimest. Esinejate arv ulatub 1300-ni. Aastas toimub keskmiselt 15–20 näitust, 35–40 kontserti, lisaks loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevad, vastuvõtud, konverentsid. Kokku peetakse seal aastas 80–115 üritust.

Kino Koit[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Koit (Tõrva kino)

Kino Koit asub 1953. aastal kinoks ehitatud hoones. Kino tegutses aastatel 1953–2004. Tõrva linn ostis hoone tagasi 2013. aastal ja 2019. aastast tegutseb seal jälle kino.

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrva kõrts

Majutusteenust pakub Tõrvas kokku kuus hotelli, hostelit ja kodumajutust: Hotell de Tolly, Hotell Pigilinn, Ülle Kodumajutus, Airi Kodumajutus, Misjonimaja Hostel ja Spordiklubi Viraaž Hostel. Kokku leidub linnas üle 80 ööbimiskoha, millele suviti lisanduvad renditavad telkimiskohad.

Toitlustust ja meelelahutust pakuvad kohvikud, restoranid, baarid ja bistrood: Tõrva kõrtsihoone ruumides töötav bistroo Musta Kõutsi Kõrts, kohvik Läti Saatkond, välikohvik Supelung, Kesklinna kohvik, bistroo Väike Tõnisson ja pubi Juudas.

Suuremad vaatamisväärsused on Tõrva Tantsumägi, Vanamõisa ja Riiska järv, Tõrva kirik-kammersaal, Tikste ürgorg, Tõrva kõrtsihoone, Tõrva Veskijärve ümbrus ja Õhne jõgi.

Elanike arvu dünaamika[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1940: 3128 (1387 meest ja 1741 naist; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
  • 2006: 3112 (1. jaanuar)
  • 2008: 3101 (statistikaameti andmed)
  • 2010: 3099 (statistikaameti andmed)
  • 2011: 2729 (1238 meest ja 1491 naist; 2697 eestlast (98,8%); rahvaloenduse andmed)
  • 2014: 2913 (rahvastikuregistri andmed)
  • 2015: 2855 (rahvastikuregistri andmed)
  • 2020: 2977 (rahvastikuregistri andmed)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]