Kohtla-Järve
| Kohtla-Järve | |
|---|---|
|
| |
|
| |
| Pindala |
39,3 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
33 498 (1.01.2022)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
0321[3] |
| Koordinaadid | 59° 24′ N, 27° 17′ E |
  | |
 | |
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.
Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946.
Linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtla-Järve linn koosneb viiest üksteisest eraldi seisvast linnaosast:[4]
| Elanike arv linnaosas | 2011 | 2016 | 2017 | 2021 |
|---|---|---|---|---|
| Järve | 17 054 | 15 869 | 15 952 | 15 656 |
| Ahtme | 17 252 | 16 222 | 16 140 | 15 602 |
| Oru | 1266 | 1133 | 1117 | 996 |
| Sompa | 958 | 873 | 870 | 754 |
| Kukruse | 572 | 550 | 529 | 467 |
Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. 2017. aastani kuulus linna koosseisu kuuenda linnaosana Viivikonna koos Sirgalaga, pärast seda on külad Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal umbes 255 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. aasta veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. aasta detsembris.
Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine. Tähtsal kohal on ka õmblustööstus – sellel alal tegutseb kümme ettevõtet, sealhulgas Baltika tütarettevõtte Virulase õmblustsehh.
Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.
2013. aastal suleti läheduses asuv Viru põlevkivikaevandus, samuti Ahtme elektrijaam, mille võimsus oli 30 MW.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtla-Järvel tegutseb kuus põhikooli (Kohtla-Järve Järve Kool, Kohtla-Järve Ahtme Põhikool, Kohtla-Järve Slaavi Põhikool, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva Põhikool, Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool). Gümnaasiumiharidust saab omandada Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis.
Kohtla-Järvel on ka kolm huvialakooli: Kohtla-Järve Kunstide Kool, Ahtme Kunstide Kool, Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja.
Sport[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtla-Järve JK Järve mängib jalgpalli Eesti Esiliiga B-tasandil.
Kohtla-Järve KK HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas.
Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides:[5]
- Outokumpu, Soome (1969)
- Norderstedt, Saksamaa (1989)
- Kėdainiai rajoon, Leedu (1997)
- Saransk, Venemaa (1998)
- Veliki Novgorod, Venemaa (2004)
- Slantsõ rajoon, Venemaa (1999)
- Kingissepp (Kingissepa linnaasundus), Venemaa (2000)
- Korostõšiv, Ukraina (2006)
- Wyszków, Poola (2006)
- Saligorsk, Valgevene (2008)
- Staffanstorp, Rootsi (2009)
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt. Samas kohas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele – aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula). Viimase maadele rajati hiljem Kohtla mõis.
Kohtla-Järve linn on rajatud Kohtla ja Järve mõisa maadele kunagise Järve küla kohale seoses põlevkiviõlitööstuse (Esimene Eesti Põlevkivitööstus) loomisega 1920. aastate alguses. Kohtla-Järve töölisasula (nüüd nn Vanalinn) rajati Järve vallamaja juures 1916. aastal alustatud põlevkivi kaevandamise piirkonda. 1930. aastatel tekkisid Käva, Pavandu ja Vaheküla elamukogumid. Kävale rajatud kaevandusettevõtte juurde kujunes arhitekt Anton Lembit Soansi üldplaani kohaselt töölisasula. Püstitati puidust barakke ja väikekorteritega tööliselamuid hajalipaiknevate gruppidena (Lilleküla, Sibulaküla jt, mis pole säilinud), omaette kahekorruseliste tööliselamute grupp (Hädaküla) ning arhitekt Eugen Habermanni projekti alusel[6] (1920–1921) kavandatud ametnike elamud (Siidisuka). Väikeasula tekkis ka Käva kaevanduse juurde. Pärast 1930. aastate majanduskriisi ehitati kolmekorruselisi tellistest tööliselamuid kööktubadega Kohtla (Ehitajate) tee äärde Vahekülla ja asula põhjaossa Pavandusse. 1940. aastal hakati Kohtla tee äärde ehitama kahekorruselisi kahetoaliste korteritega elamuid.
1946. aastal nimetati Kohtla-Järve maakondliku ja 1947. aastal vabariikliku alluvusega linnaks, millele allusid Kohtla ja Kukruse alev.
1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[viide?] 1950. aastal ehitati Kohtla-Järve kino "Pobeda", Keskallee 1. 1959. aastal liideti Kohtla ja Kukruse alev Kohtla-Järve linnaga. 1960. aastal ühendati Kohtla-Järvega Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964. aastal Oru asula. Kohtla-Järve linnale allutati veel 1959. aastal Kiviõli ja Püssi alev, 1960. aastal Viivikonna alev ja maapiirkondi. 1964. aastal loodi Kohtla-Järve rajoon.
Kohtla-Järve linnapea oli aastatel 2003–2016 Jevgeni Solovjov.[7][8]
Vaade Kohtla-Järvele Kohtla-Järve – Mäetaguse maanteelt mõni kilomeeter enne linnapiiri
Viru Keemia Grupi tehas
Viru Keemia Grupi tehas
Mälestusmärk Viru Keemia Grupi tehase ees
Põlevkivi tööstusliku kaevandamise alguse mälestusmärk
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
![II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud[9]](//upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/8/8d/Kohtla-J%C3%A4rve_2007_5.jpg/120px-Kohtla-J%C3%A4rve_2007_5.jpg)
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud[9]
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud
Kohtla-Järve kultuurimaja esine park
Monument "Au tööle"
Maja kesklinnas
Administratiivhoone kesklinnas
Sinivoore-Outokumpu elamurajoonis
![II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud[9]](/wiki/Fail:Kohtla-J%C3%A4rve_2007_5.jpg)
![Skulptuur "Au tööle"[10] („Kahe kaine kaevuri“ monument[11] või "kaks kainet")](/wiki/Fail:Kohtla-jarve,_a_monument_to_two_non-drinkers.JPG)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Ida-Viru Keskhaigla
- Kohtla-Järve poolkoksimägi
- Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirik
- EMK Kohtla-Järve Kolgata kogudus
- Iidla Jumala Sõna Kogudus
- Kohtla-Järve Jumala Sõna Kogudus
- Saaroni Baptisti Kogudus
- Kohtla-Järve Kristlaste-nelipühilaste Kogudus
- Kohtla-Järve linnaorkester
- Kohtla-Järve tänavate loend
- Kohtla-Järve Keskraamatukogu
- Kohtla-Järve Kultuurikeskus
- Ahtme klubi
- Oru Klubi
- Kohtla-Järve soojuselektrijaam
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 18.06.2022.
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
- ↑ Statistikaamet (14.8.2018). "RV0241: Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar".
- ↑ "Sõpruslinnad". Kohtla-Järve linn. Vaadatud 31. august 2019.
- ↑ Siidisuka asum Kohtla-Järvel, www.arhitektuurimuuseum.ee
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist
- ↑ II Maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 28.08.2021)
- ↑ Rudi, Hanneli (20. jaanuar 2009). "Tudeng tahab Kohtla-Järve jätta ühe linna sümbolita". Postimees. Vaadatud 9.05.2019.
See monument on oma ajastu märk, ta jätab väga raske mulje ... Kozeratski arvates võiks kaevurite kuju minna Kukrusel asuvasse põlevkivimuuseumi.
- ↑ Saaremäe, Üllar (26. jaanuar 2018). "Kultuuri kaevuv Kohtla-Järve". Sirp (ajaleht). Vaadatud 9.05.2019.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohtla-Järve |
