Kohtla-Järve

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kohtla-Järve


Pindala: 39,3 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 33 743 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 0321[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 24′ N, 27° 17′ E
Kohtla-Järve (Eesti)
Kohtla-Järve

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.

Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt. Samas kohas asusid ka Kohtla ja Järve mõisad.

Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele – aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula). Viimase maadele rajati hiljem Kohtla mõis.

1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[viide?]

Kohtla-Järve linnapea oli aastatel 2003–2016 Jevgeni Solovjov.[4][5]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal umbes 255 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. aasta veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. aasta detsembris.

Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine. Tähtsal kohal on ka õmblustööstus – sellel alal tegutseb kümme ettevõtet, sealhulgas Baltika tütarettevõtte Virulase õmblustsehh.

Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.

2013. aastal suleti läheduses asuv Viru põlevkivikaevandus, samuti Ahtme elektrijaam, mille võimsus oli 30 MW.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtla-Järve JK Järve mängib jalgpalli Eesti Esiliiga B-tasandil.

Kohtla-Järve KK HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas.

Linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

(1) Ahtme, (2) Järve, (3) Oru, (4) Sompa, (5) Kukruse

Kohtla-Järve linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast:[6]

2011 2016 2017
Ahtme 17 252 16 222 16 140
Järve 17 054 15 869 15 952
Oru 1266 1133 1117
Sompa 958 873 870
Kukruse 572 550 529

Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. 2017. aastani kuulus linna koosseisu Viivikonna koos Sirgalaga.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides on:[7]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  3. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  5. Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist
  6. Statistikaamet. "RV0241: Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar". 14.8.2018.
  7. "Sõpruslinnad". Kohtla-Järve linn. Vaadatud 31. august 2019. 
  8. Rudi, Hanneli (20. jaanuar 2009). "Tudeng tahab Kohtla-Järve jätta ühe linna sümbolita". Postimees. Vaadatud 9.05.2019. "See monument on oma ajastu märk, ta jätab väga raske mulje ... Kozeratski arvates võiks kaevurite kuju minna Kukrusel asuvasse põlevkivimuuseumi." 
  9. Saaremäe, Üllar (26. jaanuar 2018). "Kultuuri kaevuv Kohtla-Järve". Sirp (ajaleht). Vaadatud 9.05.2019. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]