Eesti Omavalitsus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eesti Omavalitsus
saksa keeles Estnische Selbstverwaltung
Lühend EOV
Asutatud 15. september 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Vallikraavi tänav 10 (võõrastemaja "Grand Hotell"), Tartu ( juuli 1941)
Kadrioru administratiivhoone (august 1941 – september 1944), Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond Eesti Omavalitsuse juht (saksa keeles Der Erste Landesdirektor) Hjalmar Mäe
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Eesti Omavalitsuse moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse 15. septembril 1941. aastal Põhja Tagala Sõjavägede Juhataja juhataja Franz von Roques, tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi. Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele.

Eesti Omavalitsuse juhtideks Põhja Tagala Sõjavägede piirkonnas volitati isikud järgmistel tegevusaladel: 1. Dr. H. Mäe (Tallinn, Tõnismägi 11): isikuküsimused, kultuur, haridus, propaganda, kohus. 2. O. Angelus (Tallinn, Tõnismägi 9): siseasjad, kommunaalpolitsei, riigikontroll, ehitusala. 3. Dr. A. Wendt (Tallinn, Kiriku 6): majandus, rahandus ja transport. 4. O. Leesment (Tallinn, Tõnismägi 11): sotsiaalküsimused ja tervishoid. 5. H. Saar (Tallinn, Kiriku 6): põllumajandus[1]. Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941 Eestis enne 21. juuni 1940. aasta "juunipööret" kehtinud Eesti Vabariigi seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid[2].

Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941 Tallinnas Kadrioru lossis toimunud üritusel, kus Saksa Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari Hinrich Lohse esindaja Martin Matthiessen nimetas ametisse Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni.

7. märtsil 1942 andis Ida-alade Riigiminister Alfred Rosenberg välja Eesti ala valitsemise kohta käiva Organisatsioonimääruse nr. 3, mille kohaselt pidi Saksa tsiviilvalitsus olema järelevalvevalitsuseks, otsene valitsemistegevus pidi jääma kohalike võimude pädevusse. Halduse juhtimine kuulus määruse järgi EOV Juhile ja direktoritele.

Eesti Omavalitsuse legitiimsus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eestit okupeerinud Kolmanda Riigi Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissari Karl Siegmund Litzmann poolt 9. detsembril 1941[3] koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe oli lahkunud Eestist 1941. aastal "järelümberasumise" käigus Saksamaale.

Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poole ka endine I Riigivolikogu esimees 19381939 ja Eesti Vabariigi peaminister aastatel 19391940 Jüri Uluots, kellele 21. juunil 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana viimase Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisust suutis vältida arreteerimist Nõukogude julgeolekuasutuste poolt.

1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.

Eesti Omavalitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann nimetas ametisse EOV Juhi ja Eesti Omavalitsuse direktorid kinnitas ametisse kindralkomissar (S. Litzmann), Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul ja vabastas neid ametist ka Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul. Nendest Mäe, Angelus ja Vendt olid Saksamaa kodanikud.

Nimi Ametikoht pilt Ametiaeg Asukoht
Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse juht
haridus- ja kohtudirektor
15. september 1941 – 1944 Tõnismägi 11, Tallinn
Oskar Angelus sisedirektor Angelus, O.jpg 15. september 1941 – 1944 Tõnismägi 9 /Pagari tänav 1, Tallinn
Oskar Öpik kohtudirektor 28. jaanuar 1943 – 1944 Pärnu maantee 7, Tallinn
Alfred Vendt majandus- ja transpordidirektor 15. september 1941 – 1944 Kiriku tänav 6, Tallinn
Hans Saar põllutöödirektor 15. september 1941 – 1944 Pikk tänav 40, Tallinn
Otto Leesment sotsiaaldirektor 15. september 1941 – 1944 Olevimägi 14, Tallinn
Arnold Radik tehnikadirektor 1. juuni 1942 – 1944
Aksel Mei arvekontrolli juhataja
Johannes Soodla Relva-SS-i Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri kindralinspektor

Eesti Omavalitsuse haldusasutused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Omavalitsuse Sekretariaat. Sekretariaat oli esialgu Haridusdirektooriumi struktuuriüksus, Voldemar Tartu juhitav asutus korraldas EOV Juhi suhtlemist teiste, nii saksa kui eesti asutustega, korraldas EOV koosolekute asjaajamist, koostas EOV Juhi eelarvekavasid, pidas EOV teenistujate toimikuid, arhiivi jms.
  • Arvekontroll. Arvekontroll eelkäijaks oli 1.06.1942 iseseisvunud Sisedirektooriumi Kontrollvalitsus ja peakontrolör Aksel Mei juhitud asutus täitis enam-vähem eelneneud eesti Vabariigi Riigikontrolli ülesandeid.
  • Rahvakasvatuse Peavalitsus. Rahvakasvatuse Peavalitsus eraldati 1. detsembril 1942 Haridusdirektooriumi koosseisust, Peavalitsust juhtis Boris Meret ja see tegeles peamiselt poliitilise kasvatustöö, propagandaga, tsensuuri, spordi korraldamisega jms.
  • Eesti Hindadeasutus. Eesti Hindadeasutus loodi 15. juunil 1942 Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni poolt, seda juhtis hindadedirektorina endine põllutöödirektor Hans Saar. Asutus tegeles varade, kaupade ja teenuste hindade järelevalvega.
  • Noorte Peastaap. Noorte Peastaap oli Haridusdirektooriumi noorsoo osakonna järeltulija ning tegeles noorsooküsimustega.
  • Metsade Keskvalitsus (Riigimetsade Valitsus) Keskvalitsuse ülesandeks oli kõigi riigimetsade valitsemine ja majandamine, kogukonna- ja erametsade järelevalve, metsanduse ja jahinduse edendamine, puidutöötlemine ja turustamine ning looduskaitse korraldamine. Eraldati Majandus- ja Rahandusdirektooriumist 28. detsembril 1942. aastal.
  • Põllumajanduse Keskvalitsus.Majandus- ja Rahandusdirektooriumi koosseisust eraldati 1. jaanuaril 1943 Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile alluv Põllumajanduse Keskvalitsus. Põllumajanduse Keskvalitsus (1943–1944) allutati vahetult Eesti Omavalitsuse juhile Hjalmar Mäele, 15. juulist 1943 aga Eesti kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmannile.

EOV Sisedirektoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium

EOV Haridusdirektoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium
saksa keeles Das Direktorium für Bildungswesen
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Tõnismägi 11, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond haridusdirektor Hjalmar Mäe
haridusdirektori abi Aleksander Massakas
haridusdirektori abi Egon Leonhard Pallon
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium moodustati 1. juunist 1942, kui Haridus- ja Kohtudirektoorium jagati kaheks iseseisvaks asutuseks. Asukoht Tõnismägi 11, Tallinn

EOV Kohtudirektoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse Kohtudirektoorium
saksa keeles Das Direktorium für das Gerichtswesen
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

Tallinna kriminaalkohtu ringkonda kuulusid Tallinna linn, Harju, Lääne ja Järva maakonnad koos maakonnas olevate linnadega, Tartu kriminaalkohtu ringkonda kuulusid Tartu linn, Tartu, Valga, Võru ja Petseri maakonnad koos maakonnas olevate linnadega; Narva kriminaalkohtu ringkonda kuulusid Narva linn ja Viru maakond ühes maakonnas olevate linnadega; Pärnu kriminaalkohtu ringkonda kuulsid Pärnu linn, Pärnu ja Viljandi maakonnad ühes maakonnas olevate linnadega; Kuressaare kriminaalkohtu ringkonda kuulus Saare maakond ühes Kuressaare Unnaga. Kriminaalkohtud tegutsesid üheisikuliste kohtutena. Kriminaalkohtud tegutsesid üheisikuliste kohtutena. Kriminaalkohtutele allusid süüteoasjad, mis kuni 21. juunini 1940 Eesti maa-alal allusid Eesti Kriminaalkohtupidamise seadustiku järgi jaoskonnakohtutele ja ringkonnakohtutele, kuivõrd need süüteoasjad sõjaväevõimu poolt ei ole eraldatud kriminaalkohtute alluvusest. Kohtuasjade toimetamisel kriminaalkohtud käsitlesid Eesti Kriminaalseadustiku ja Eesti Kriminaalkohtupidamise seadustiku eeskirju, mis kehtisid Eestis kuni 21. juunini 1940[5] .

1. juunist 1942 jagati Haridus- ja Kohtudirektoorium kaheks iseseisvaks asutuseks

EOV Majandus- ja Transpordidirektoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Transpordidirektoorium (saksa keeles Direktorium für Wirtschaft und Transportwesen) loodi 1941. aasta septembris ja reorganiseeriti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks.

  • juhatus,
  • Administratiivosakond,
  • Finantsvalitsus, juhataja Artur Keller (1. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse maksude osakond, juhataja Härm Reelaid (9. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse eelarve osakond, juhataja Paul Raudsepp (4. september 1941 –)
  • Tööstusvalitsus, juhataja Arnold Radik (1. september 1941 –)
  • Kaubandusvalitsus,
    • Hindade osakond, juhataja Teodor Endre (ka kaubandusvalitsuse asejuhataja)
  • Pangandus- ja kindlustusvalitsus
  • Transpordi ja Liikluse Valitsus
  • Veeteede amet,
  • Eesti Statistikavalitsus,
  • Omavalitsuse keskarvepidamise osakond,
  • Sõjakahjude Hindamise Peaamet[6]
  • Majanduslike uurimiste büroo,
1942. aasta maist, turukorralduse ja varustuse osakond[7]

EOV Majandus- ja Rahandusdirektoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium (saksa keeles Das Direktorium für Wirtschaft und Finanzen) moodustati 1. juunist 1942 reorganiseeritud Majandus- ja Transpordidirektooriumist. MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond. Veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve korraldamine anti loodud Tehnikadirektooriumi pädevusse. MR direktooriumis loodi 9 osakonda, valitsust ja ametit. Majandus- ja Rahandusdirektoorium lõpetas tegevuse 1944. aasta septembris.

  • Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet
  • Tehnika Peaamet
  • Majanduse Peavalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse, tööstuse, varustuse, transpordi ja tööjõukorralduse valdkonnad majanduse peavalitsusse)
    • Majanduse Peavalitsuse mäeosakond
  • Kaubandusvalitsus (1. jaanuaril 1943 liideti kaubanduse valdkond majanduse peavalitsusse)
  • Metsade Peavalitsus
  • Maksude Valitsus
  • Ehitus-Teede Valitsus
  • Ehitusvalitsus
  • Veeteede ja Sadamate Valitsus
  • Eesti Raudteede Valitsus
  • Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus
  • Kodumajandusamet
  • Tehnilise Järelevalve Valitsus
  • Tööosakond
  • Metsade valitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust ja moodustati iseseisev Metsade Keskvalitsus.
  • Põllumajanduse Peavalitsus (1941–1942), 1. jaanuaril 1943 eraldati MR direktooriumi koosseisust Põllumajanduse Peavalitsus ning Turukorraldusvalitsus ja moodustati neist EOV Juhile, Hjalmar Mäele alluv Põllumajanduse Keskvalitsus.
  • Eesti Statistika Valitsus
  • Mäeosakond, juhataja august 1941 – september 1944 Oskar Vuht[8]
  • Arvekontroll

EOV Tehnikadirektoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse Tehnikadirektoorium (saksa keeles Das Direktorium für Technik) moodustati 1. juunist 1942 senise Põllutöödirektooriumi ning Majandus- ja Transpordidirektooriumi veeteede, vesiehituse ja tehnilise järelevalve aladest ning Sisedirektooriumi Ehitusvalitsusest.

EOV Põllutöödirektoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Põllutöödirektoorium ning Majandus- ja Transpordidirektoorium liideti 1. juunist 1942 Majandus- ja Rahandusdirektooriumiks ja MRDga liideti Põllutöödirektoorium ja Sotsiaaldirektooriumi tööosakond.

Eesti Rahva Ühisabi
Asutatud 11. september 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (v a Narva linn ja 4 valda)
Juhtkond President Hjalmar Mäe, abipresident Hans Leesment (1941–1942)
direktor Otto Leesment
(1. juuni 1942–1944)
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

EOV Sotsiaaldirektoorium (1941–1942)[muuda | muuda lähteteksti]

1. juunist 1942 liideti Sisedirektoorium ja Sotsiaaldirektoorium, jätkates tegevust Sisedirektooriumina.

Maavanemad ja linnapead[muuda | muuda lähteteksti]

Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead[9].

Eesti Omavalitsuse haldusjaotus vastas Eesti haldusjaotuseleː

Maavalitsused
Linnavalitsused

Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur
Estonian parliament building.jpg
Asutatud 1944
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Toompea loss, Lossi plats 1a
Juhtkond Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor SS-Brigadeführer Johannes Soodla

1944. aastal moodustati ka eestlastest moodustatud sõjaväeüksuste (Relva-SSi Eesti Leegion, kaitsepataljonide ja Piirikaitserügementide) tagalategevuse koordineerimiseks Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur (Generalinspektion). Kindralinspektuur moodustas ka Eesti Vabariigi aegse riigikaitsekontseptsiooni (Vaata Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)) alusel sõjaväeringkonnad.

Kindralinspektuuris teenisid:

Eesti Omavalitsuse tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1942. aasta[muuda | muuda lähteteksti]

  • 8. märtsil ilmus H. Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000 kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele;
  • 1. mail hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber julgeolekupolitseiks ja allutati de jure otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud;
  • 3. mail pidas H. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit;
  • 30. mail kuulutas majandus- ja transpordidirektor Alfred Vendt välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud;
  • 30. juunil ilmus Omavalitsuse määrus välispolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta, millega moodustati Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja Raudtee Prefektuurid[13];
  • 28. augustil – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar Karl-Siegmund Litzmann teatavaks, et Führer Adolf Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks. Omavalitsuse juht H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa Relva-SS vägedesse;

1943. aasta[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta[muuda | muuda lähteteksti]

11. juulil 1944 andis väegrupi „Nord” ülemjuhataja jalaväekindral Johannes Frießner Adolf Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim Eestis, Lätis ja Leedus anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele, sealhulgas Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis 18. armee ülemjuhatajale ning Põhja-Eestis, Viru-, Järva- ja Harju maakondades ning Tartu maakonna põhjaosas armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajale. Eesti kindralkomissariaadi kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann allutati otse väegrupi „Nord” ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajatele.

  • 18. juulil avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe Eesti Politseivalitsuse ja Eesti välispolitsei organisatsiooni määrus[30]
  • 3. augustil avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi H. Mäe 2. augustil jõustunud määrus 1926. a. sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta[31] ja Kaitseteenistusest kõrvalehoidjate abistajate karistamise määrus[32];
  • 8. augustil avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi H. Mäe 3. augustil jõustunud määrus 1927, aastakäigu lennuväe abiteenistusse kutsumise kohta[33];
  • 18. augustil avaldati Ametlikus Teatajas Eesti Omavalitsuse juhi H. Mäe 15. augustil jõustunud Väejooksikutelt, ülevaatusest või kaitseteenistusse kutsumisest kõrvale - hoidjatelt ning nende abistajatelt varanduse konfiskeerimise määrus[34]
16. septembril andis Adolf Hitler loa taganemiseks Mandri-Eestist. 17. septembril lõpetasid tegevuse Eestimaa kindralkomissari ametkond ja Eesti Omavalitsus ning kogu võim läks sõjaväelastele.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 1 1941-09-27
  2. Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 2; 1941, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil; 2 1941-10-18, Art. 8—9 14 Nr. 2.
  3. Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 10 1941-12-13, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941 > Ametlik Teataja. I/II osa
  4. Eesti kohtud alustavad tegevust, Sakala (1878-1940), Number 37, 6 March 1942
  5. Eestis kriminaalkohtute sisseseadmise määrus, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 1; 1941-09-27
  6. Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1941, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 5 1941-11-22
  7. Majandus- ja Rahandusdirektoorium 1941-1944, Eesti Riigiarhiiv, ERA.R-66.
  8. Toimetas ja kujundas Enno Reinsalu, Mäeinstituut 75, Tallinna Tehnikaülikool, Oktoober 2013, lk 69
  9. Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 10 1941-12-13, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941 > Ametlik Teataja. I/II osa
  10. "Petserimaal uus maavanem". Eesti Sõna nr 160, 13. juuli 1944, lk 3
  11. TLÜAR väliseesti isikud Saluste, Anton
  12. TLÜAR väliseesti isikud Tiivel, Ernst
  13. Määrus Välispolitsei ja Omakaitse organisatsiooni kohta, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 13 1942-07-31
  14. Eesti noorsoo abiteenistusse rakendamise määrus. Art. 22, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1943-03-15
  15. Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 45, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 12; 1943-06-29
  16. 1925. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus, Art. 76, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 20; 1943-10-26
  17. 1925. a. sündinud meesisikute kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus, Art. 78, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 22; 1943-10-28
  18. Juhend kaitseteenistuskomisjonidele 1925. a. sündinud meesisikute kaitseteenistusse võtmiseks. Art. 80, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 23; 1943-10-29
  19. Sõjaerikohtu asutamise ja sõjaerikohtu menetluse määrus, Art. 77, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 21; 1943-10-27
  20. 1924. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 93, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 26; 1943-12-10
  21. 1924. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus. Art. 93, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 27; 1943-12-11
  22. 1904.–1923. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 5, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 3; 1944-01-30
  23. 1904.–1923. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määruse teostamise määrus. Art. 8, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 4; 1944-01-30
  24. Ohvitseride, sõjaväeametnikkude, ohvitseriasetäitjate, sõjaväearstide, sõjaväeloomaarstide, sõjaväeapteekrite, allohvitseride ja sõjaväe meditsiin- ning loomavelskerite kaitseteenistusse kutsumise määeus. Art. 6, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 3; 1944-01-30
  25. Arstide, loomaarstide ja rohuteadlaste kaitseteenistuse kohuse määrus. Art. 7, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 3; 1944-01-30
  26. Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 9, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1944-01-30
  27. Liiklusvahendite rekvireerimise määrus. Art. 10, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1944-01-30
  28. Omakaitse Peavalitsuse määruse muutmise määrus. Art. 16-17, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 9; 1944-03-31
  29. Eesti õhukaitseliidu ellukutsumise määrus. Art. 32, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 14; 1944-06-2
  30. Eesti välispolitsei organisatsiooni määrus, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 15; 1944-07-18
  31. 1926. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 43, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 17; 1944-08-03
  32. Kaitseteenistusest kõrvalehoidjate abistajate karistamise määrus. Art. 45, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 17; 1944-08-03
  33. Kaitseteenistusest kõrvalehoidjate abistajate karistamise määrus. Art. 47, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 18; 1944-08-08
  34. Väejooksikutelt, ülevaatusest või kaitseteenistusse kutsumisest kõrvale - hoidjatelt ning nende abistajatelt varanduse konfiskeerimise määrus. Art. 48, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 19; 1944-08-18

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]