Paljassaare

Allikas: Vikipeedia
Paljassaare

Paljassaare Tallinna ja Põhja-Tallinna raamis

Pindala: 3,95 [1] km²
Elanikke: 512 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 28′ N, 24° 42′ Ekoordinaadid: 59° 28′ N, 24° 42′ E
Paljassaare asumi kaart

Paljassaare on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum on ümbritsetud kolmest küljest merega ning piirneb Kopli, Sitsi ja Karjamaa asumitega. Paljassaare asumi pindala on 3,95km2.[1]

Paljassaare poolsaar on moodustunud kahest saarest, mida kutsuti Väikeseks ja Suureks Paljassaareks. Kuna karjamaadena kasutatavad saared olid üsna lagedad, hakati neid kutsuma Paljassaareks.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige vanemad andmed Paljassaare kohta pärinevad 1250. aastast, mil kohta mainiti taanikeelses allikas Karlsø ehk Karli saare nime all. Paljassaare koosneb tegelikult kahest saarest, mida kutsuti Väike- ja Suur-Karli (Paljassaare) saareks. Saared kuulusid 13. sajandil tsistertslaste nunnakloostrile, kuid 1348. aastal läksid saared Tallinna linna omandisse. 1689. aastal anti saared Rootsi riigile, kuid 18. sajandil sai Tallinn need tagasi.[2]

1824. aastal rajati Väikese Paljassaare tipu lähedale Valge torn, mida ümbritsesid veega täidetud vallikraavid. See ehitis pidi kaitsma linna mere poolt. Krimmi sõja ajal (1852-1856) torn lõhuti, sest kardeti selle langemist inglaste ja prantslaste kätte. Selle torni ümbrust hakati kasutama merelt märki laskmiseks.[2]

Saartele kolisid 20. sajandi algul kaluripered. 1912. aastal alustati sinna kanti Peeter Suure merekindluse rajamist, mille kindlustustele käis nurgakivi panemas tsaar Nikolai II. Samal perioodil loodi Paljassaare kai, mis nimetati hiljem ümber Katariina kaiks. Rannapatarei ja Katariina kai vahele ehitati raudtee. Sõjasadama süvendamisel kaevati hulgaliselt üles pinnast, mida kasutati aastatel 1912-1917 Paljassaarte ja Tükipealse neeme vahelise väina täitmiseks. Selle tegevuse tulemusel moodustus Paljassaare poolsaar.[2]

Pärast kindluste ehitajate lahkumist asusid saarele taas elama kaluripered. Paljassaarel oli enne 1940. aastat kaks kaluriküla. Poolsaare Kopli-poolses osas asus umbes 70 elumaja, kus elas 400 inimest. Selles piirkonnas asus ka piirivalvekordon ja merekarantiini hoone. Paljassaare tagumises osas oli kuue taluga Tagasaare küla.[2]

1950ndatel aastatel rajati Paljassaare lõunaosasse väike stalinistliku arhitektuuriga linnaosa. Paljassaare idarannikul valmis 1969. aastal Tallinna Merekalasadam, mis kuulub 1992. aastast AS Tallinna Sadamale. 1970. aastal rajati poolsaarele Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis Ookean.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 512
2016 590
2015 584
2014 583
2013 582
2012 578
2011 573

Paljassaare asumi elanikkond on võrdlemisi eakas – 2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 12-17%, üle 68aastased moodustasid 20-31%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 18-49% vahele.[5]

Paljassaare asum Paljassaare poolsaarel, Paljassaare ja Tallinna lahe vahel

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Asumi territooriumile jäävad Paljassaare sadam, Lahesuu sadam ning Katariina kai. Üheks olulisemaks ehitiseks on reoveepuhastusjaam, mida on mitmel korral laiendatud ja rekonstrueeritud (viimati aastatel 2006-2007).[2] Paljassaarel asub ka linnuvaatlustorn.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare hoiuala. See hoiuala on üleeuroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 229 liiki linde (oktoober 2012). Paljassaare hoiuala moodustati 16. juuni 2005 Eesti Vabariigi valitsuse määrusega “Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” määruses nimetatud linnu- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks.

Paljassaare asumis asub Pikakari rand, mis on avalik supelrand. See rand avati 2007. aastal.[2]

Paljassaare asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Paljassaarel asuvad Laevastiku tänav, Paagi tänav, Paljassaare tee ning Paljassaare põik.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016