Väike-Õismäe

Allikas: Vikipeedia
Väike-Õismäe

Väike-Õismäe Tallinna ja Haabersti linnaosa raamis

Pindala: 2,18 [1] km²
Elanikke: 27150 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 39′ Ekoordinaadid: 59° 25′ N, 24° 39′ E
Väike-Õismäe asumi kaart


Väike-Õismäe on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Asum piirneb Veskimetsa, Kadaka, Astangu ja Pikaliiva asumiga. Asumi pindala on 2,18 km2.[1]

Väike-Õismäe sai nime 1960. aastal, nimi pandi asumist põhja poole jääva Õismäe asumi järgi nimi. Väike-Õismäe nimevalik oli arvatavasti mõjutatud tolle aja mäe-lõpuga nimede moest.[2] Sõna "Väike" osundab planeeringu peegeldamise läbi laiendamise võimalusele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-Õismäe asub Harku tasandikul, mis kunagi oli osa Kakumäe lahe põhjast. Mere taandumise mõjul kuivenes ala umbes 9000 aastat tagasi. Väike-Õismäel asus kunagi Järve küla, mis kuulus Haabersti mõisale.[2]

Suurem osa Väike-Õismäest liideti Tallinnaga 1968. aastal, Järveotsa osa lisati 1975. aastal.

Arhitektid Mart Port ja Malle Meelak avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailne projekteerimine kestis 1968-77. Järveotsa tee ehitusplaneering, mille koostajateks olid arhitektid Kalju Luts ja Inessa Põldma, valmis 1984. aastal.

Väike Õismäe loodi Rahvamajanduse saavutuste näituse tellimusel (Выставка Достижений Народного Хозяйства - ВДНХ Заказ № 2443), projekteeriti mahutama 45 000 elanikku 11500 korterisse. Arhitektid said orgaanilise funktsionaalse laiendatava mudel-linna rakukese eest 1986. aastal NSV Liidu riikliku preemia (Лауреаты Государственной премии СССР в области литературы, искусства и архитектуры 1986 № 20).[2]

Väike Õismäe (VÕ) parkasum on: – maailma kultuuripärand 1972 Pariisi konventsiooni mõistes; – Euroopa arhitektuuripärandi 1985.a Granada konventsiooni mõistes. 2009.a on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti koostöös Eesti 20.sajandi arhitektuuri kaitse programmi raames arhitektuuriajaloolane Epp Lankots leidnud VÕ olevat arhitektuuriliselt väärtuslik ning tegi ettepaneku võtta VÕ kohalikul tasandil kaitse alla „miljööväärtuslikuna“ (planeering ja hoonestusmahud)“.[3]

Väike Õismäe on kantud Kultuurimälestiste riiklikku registrisse XX. sajandi arhitektuuri objekt #1397.[4]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv
  1. jaanuari seisuga[5][6][1]
2017 27 150
2016 27 284
2015 27 481
2014 27 507
2013 27 337
2012 27 172
2011 27 685

Kuigi Väike-Õismäe asumi rahvaarv on viimasel paaril aastal teinud läbi kerge languse, on Väike-Õismäe siiski Haabersti linnaosa kõige rahvarohkem asum.[1] Väike-Õismäe elanikkonna vanuselisest koosseisust moodustavad 0–17aastased 12–17%, 68+aastased moodustavad 20–31%.[7]

Õhuvaade Väike-Õismäe asumile

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Väike Õismäe paikneb Veskimetsa (Loomaaia) ja Harku järv rohealade vahel. Väike-Õismäe asumi põhilise elamumahud moodustavad 5-, 9- ja 16-korruselised elamud, mis ehitati Tallinna Elamuehituskombinaadi (Tallinna EEK) poolt. Elamurajooni keskel asub Väike-Õismäe tiik, mis on ümmargune tehisjärv. Elurajooni n-ö selgrooks on kohalik ringtee (Õismäe tee).[2] Asumis asub Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti tervisekeskus ja Õismäe Sportmängude hall. Asumi territooriumi läbivad Järveotsa oja ja Soone oja.

Väike-Õismäe asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Asumis asuvad Akadeemia tee, Astangu tänav, Ehitajate tee, Järveotsa tee, Paldiski maantee ja Õismäe tee.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-Õismäe asumis asub kokku 4 kooli: Tallinna Õismäe Gümnaasum (algselt Tallinna 9. Keskkool, seejärel Tallinna Õismäe Humanitaagümnaasium - TÕHG), Haabersti Vene Gümnaasium (endine Tallinna 5. Keskkool), Tallinna Õismäe Vene Lütseum ning Tallinna Järveotsa Gümnaasium. Asumis on Väike-Õismäe raamatukogu ja Nurmenuku raamatukogu.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Väike Õismäe üldplaneering
Väike Õismäe üldplaneering; Выставка Достижений Народного Хозяйства - ВДНХ Заказ № 2443; Лауреаты Государственной премии СССР в области литературы, искусства и архитектуры 1986 № 20

Modernistlik stiil. saledad tüüp-paneel-elamud. Juhtmõte - "keskkond elamiseks". Planeeringu teeb eriliseks selle ehitamise ajastu - projekteerimine ja ehitamine piiramatute ressursside ja maakasutuse tingimustes.

Selge üldkompositsioon ühes arvukate pikkade planeeringut läbivate arhitektuuriliste joontega. Elamumahud kuldses proportsioonis "ɸ" (6-, 10-, 18-korrust ühes pealmise ja alumise tehnokorrusega; 5-, 9-, 16-elamisotstarbelise korrusega). 16-korruseliste arhitektuurilised jooned, tipnevusega VÕ III. Keskuse alal  5tk kõrghoonete paiknevus logaritmilises spiraalis mille kasvu/vähenemise faktor on „ɸ“.

Puuduvad maastiku reljeefi püüti korvata 1-, 2-, 4-, 5-, 9- ja 16-korruseliste ehitiste modelleerimisega, nii et tekiksid võimalikult mitmekesised kooslused ja meeldejääv siluett paljudest vaatepunktidest.

Et hõlbustada orienteerumist ühelaadsete paneelelamute rägastikus, peeti ainuõigeks ülevaatliku ja selge üldkompositsiooni loomist. Mitmetest töövariantidest osutus kõige lootustandvamaks neljas: rangelt kontsentriliste ovaalidena komponeeritud hoonegrupid, tänavad, jalgteed ja pargiala. Tehisjärv kõige eelneva keskpunktis, millel peegelduks erineva kõrgusega hoonestus. Seejuures 16-korruselised saledad tornelamud tingimata madalate 5-korruseliste, mitte 9-korruseliste taustal.

Keskse tehisveekogu kaldad lameda koonusena, millel muruala päevitamiseks ja rahulikuks puhkuseks. Selle ümber tihe metsapark, mis eraldab lasteasutused ja koolid rahulikku jalakäijate tsooni, mida ei häiri mingid liiklusvahendid. Eeskujuks vanade linnaosade looklevad kitsad kodused tänavad. Hoonete paiknevus valiti viisil et kõikidesse korteritesse jõuaks piisavalt päikesevalgust ja kõikidest korteritest mitmekesised ja avarad vaated lõpmatusse. Tänava laiuse optiliseks vähendamiseks vastas-külgede hooneid on nihutatud nii, et nende piki-küljed ei jäänud kohastikku. See lubas ehitusjoonte vahekaugust vähendada. Kaarjad puuderidadega ääristatud tänavad ja väljakud omandasid nii inimlikuma mastaabi kui paljudes teistes uusrajoonides.

Võrreldes töövariantidega (kus arvukad tänavad eraldasid üksteisest kolme-nelja mikrorajooni) andis ühe ringtänavaga lahendus mitme miljonilise kokkuhoiu. Vähenesid kulutused tänavate väljaehitamisele ja tehnovõrkude rajamisele. Suurenes hoonestuse alla võetav hinnaline linnaterritoorium, elamispind ja haljastatud ala.

Väike-Õismäel püüti taastada mitteläbitavad, valguseküllased haljastatud õued, mis looksid eeldused kollektiivsustunde tekkimisele. Ühise hoole ja vastutuse tekkimiseks korra, puhtuse ja haljastuse seisundi eest oma kodu juures. Teiste sõnadega võeti eeskujuks pigem vanalinna traditsioonilised kvartalid kui värsked linnaehituse käsiraamatud, mis ei jäänud ekspertidel märkamata ja autoritele ette heitmata.

Loe autorite mõtteid tunnustamise järgselt.[8]

Muutmine[muuda | muuda lähteteksti]

30.08.2011.a Otsusega Haabersti Halduskogu kooskõlastas VÕ tihendamise / moonutamise / muutmise. Effektiivse maakasutuse loosungi all Tallinna Volikogu 05.10.2017.a otsusega nr 129 kehtestas VÕ tihendamise detailplaneeringu (dp).[9]

Olukorras kus Projekti „Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas” ehk nö Koridor-I. KMH (edaspidi – KMH) raames valituks osutus  3-tasandiline „reguleerimata“ (Paldiski mnt ülevalt ja Ehitajate-Rannamõisa alt) läbisõiduristmik (Haabersti liiklussõlm), mille raames kavandati liiklussõlmega jätkuva rohekoridori kujundamine (vt. KMH 4.Osa, lk.145-147), ja mille kohaselt tuli „Õismäe elamurajooni piirkonnas sõidutee ääres säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus, võimalusel haljastusriba tihendada ja laiendada“.

Linnavõimu Teede juhtivkomisjon (Kalle Klandorf juhimisel) eiras KMH järeldusi ja valis 26.02.2016.a ehitamiseks 2-tasandilise „foor-reguleeritud“ Haabersti liiklussõlme lahenduse.[10]

VÕ muutmine/moonutamine Haabersti ristmiku rekonstrueerimise ehitusprojekti raames tõi kaasa sotsiaalsete pingete vallandumise .

2017.a Haabersti ristmiku laiendamise raames VÕ elamuid Paldiski mnt-st eraldanud tee kaitsevööndi, mis ühtlasi töötas Veskimetsa ja Harku järve rohealasid ühendava rohekoridorina, likvideerimine ja Paldiski mnt ja selle keskkonnamõjude 30 meetrit VÕ elamutele lähemale toomine, kutsus esile nö hõberemmelga ehk „Pajupuu“ juhtumi mis näitlikustas et ja kuivõrd VÕ inimesed oma kodu säilimisest on huvitatud, kindlustamaks kodu keskkonna, perekondade, sõprade ja lähedaste tervise, kultuuri- ja arhitektuuripärandi muutmatuna säilimine. Nö. „Pajupuu petitsioonile“, mille raames ka VÕ miljööväärtust tunnustati,  avaldas toetus ~1800 Eesti inimest elektrooniliselt, ~400 nimest paberil kohapeal, 500 inimest rahvusvaheliselt.[11] Pajupuu juhtumiga seoses Eesti sai esimese keskkonnaõiguse juhtumi kaardile.[12]

Paradoksaalselt Haabersti linnaosavanem Marek Jürgenson ei muretsenud Haabersti ristmiku laiendamisel kõrgelt tunnustatud VÕ elanikele ja kinnisvaraomanikele oluliste loodus-, elukeskkonna-, linnaehitus-teadusliku-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtuste säilimise pärast. Ainsaks Haabersti Linnaosavanema mureks 15.01.2016 nr 1-11/ nr 28 oli „reklaampindade säilimine“.

Pärast konsultatsiooni Haabersti Linnaosavanema Marek Jürgenson-ga Politsei jõustamisel raiuti hõberemmelgas maha - arreteeriti 8 inimest. Paldiski mnt toodi oma endiselt positsioonilt 65m kauguselt 20-30m kaugusele mis põhjuslikus seoses tõstis piirkonnas müra taseme 60<65 dB tasemelt 70<75dB tervisele ohtlikule tasemele.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Epp Lankots. ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf"Tallinna Nõukogudeaegne Ehituspärand".
  4. Muinsuskaitseamet. "Väike Õismäe kultuurimälestiste registris".
  5. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  6. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  7. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
  8. Mart Port. "Ehitus ja arhitektuur 2-1987, Väike Õismäest ja ajategurist - MartPort".
  9. Tallinna Volikogu. "Volikogu 05.10.2017 otsus nr 129 millega otsustati VÕ tihendamine". Tallinna Linn.
  10. Keskkonnamõju hindamine. "Koridor-I. Keskkonnamõju hindamine".
  11. Väike Õismäe elanikud. "Pajupuu päästmine / Väike Õismäe miljööväärtuse tunnustamine".
  12. Environmental Justice Atlas. [www.ejatlas.org"Environmental Justice Atlas"].