Türi

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib linnast; perekonnanime kohta vaata artiklit Türi (perekonnanimi)
Türi
Pindala 6,9 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 5129 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 8594[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 49′ N, 25° 26′ E
Türi (Eesti)
Türi
Kaart

Türi on linn Järva maakonnas Türi vallas. Asub Pärnu jõe ääres. Türi linna läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, pealinnaga ühendab teda Tallinna–Rapla–Türi maantee.

Tänapäevane Türi kui aedlinn on kuulus igal aastal toimuva Türi Lillelaada järgi. 2019. aastal toimus juba 42. lillelaat. Türi on ka Eesti kevadpealinn.

Türil tegutsevad Eesti Ringhäälingumuuseum ja Türi muuseum.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Türi kirik (2012)

Türi kihelkond rajati 13. sajandil.

1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (Turgel) küla kohta.

1899. aastal hakati ehitama puupapivabrikut, millest hiljem sai paberivabrik. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.

1901. aastal sai valmis kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee (1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973.

1917. aastal sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 sai Türi linnaks. Türi linnavalitsus tegutses Paide tänav 7 hoones.

1926. aastal oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. Töötas Türi tellise- ja keraamikavabrik.

Türi linn (1929)

Kuna 1934. aastal valitud Türi linnavolikogu sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast uue linnavolikogu valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema Ants Viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus.[4]

Türi raudteejaama peahoone, kus 1997. aastast asub ka Türi bussijaam

1936. aastal oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent. 1936. aastal hakati Türil rajama raadiosaatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest see asus enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas Türi raadiosaatejaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd.

Raadiosaatejaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.

Aastatel 1915–1972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide Tamsaluga (Türi–Paide–Tamsalu raudtee, 61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.

1950. aastal sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama kultuurimaja.

Aastatel 1959–1991 kuulus Paide rajooni. Elanikele andsid tööd Pärnu Õmblusvabriku Türi tsehh, Türi Metsakombinaat, Türi Piimakombinaat ja Türi Leivakombinaat.

20. detsembril 1990 taastati Türi omavalitsusliku linna staatus.

2004. aastal astus Türi Euroopa Liidu linnade ühenduse Douzelage liikmeks.

23. oktoobril 2005 moodustati Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Türil on töötanud talurahvakool (alates 1715), koolmeistrite seminar (alates 1834), kihelkonnakool (alates 1872), tütarlaste ministeeriumikool (alates 1900), kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938).

Türi Muusikakool alustas tegevust 1990. aastal.

Kuni 2011. aastani oli Türil kaks gümnaasiumi: Türi Gümnaasium (Nõukogude ajal nimega Türi 1. Keskkool / Türi Keskkool) ja Türi Majandusgümnaasium; ning kõrgkool: Tartu Ülikooli Türi Kolledž.

2017. aasta seisuga tegutses Türil üks gümnaasium, põhikool, lasteaed, erikool ja muusikakool.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011
Rahvus 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2011[9] 2021
arv % arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 5482 87,36 5989 90,39 6236 90,88 5885 93,06 5125 94,73 4839 94,35
venelased 385 6,14 397 5,99 316 4,61 229 3,62 137 2,53 122 2,38
ukrainlased 90 1,43 66 1,00 136 1,98 87 1,38 68 1,26 69 1,35
soomlased 69 1,10 68 1,03 73 1,06 57 0,90 31 0,57 30
valgevenelased 5 0,08 14 0,21 11 0,16 6 0,09 4 0,07 5
leedulased 19 0,30 13 0,20 11 0,16 6 0,09 4 0,07 4
poolakad ... ... 0 0 3 0,04 1 0,02 1 0,02 0 0
tatarlased ... ... 2 0,03 2 0,03 0 0 0 0 0 0
lätlased 7 0,11 8 0,12 4 0,06 5 0,08 5 0,09 12
sakslased ... ... 56 0,84 47 0,68 17 0,27 9 0,17 8
juudid 5 0,08 8 0,12 2 0,03 0 0 0 0 0 0
armeenlased ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... 3
muud 200 3,19 5 0,08 21 0,31 32 0,51 26 0,48 24 0,47
Kokku 6275 100 6629 100 6862 100 6324 100 5410 100 5129 100

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Türi spordihoone avati 2020. aastal.[10] Linnas on ka Türi linnastaadion ja ujula.[11]

Alates 1982. aastast korraldatakse sügiseti Paide-Türi rahvajooksu.

Türi Ganvix JK mängib Eesti klubijalgpalli tugevuselt neljandas liigaastmes (II liiga).

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Eesti 2021. aasta rahvaloendus
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.06.2020.
  4. ↑ Türi linnavanem A. Viirmaa valiti tagasi. Rahvaleht, 11. detsember 1939, nr 291, lk 3.
  5. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  7. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  8. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. ↑ "Reedel avati uus Türi põhikooli ja spordihoone kompleks" ERR, 28. august 2020
  11. ↑ Türi spordirajatised Türi vald

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Linn
Alevikud
Külad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Türi&oldid=6468915"