Türi

Perekonnanime kohta vaata artiklit Türi (perekonnanimi).

---

Türi
Pindala:	6,9 km² (2020)
Elanikke:	4981 (1.01.2019)
EHAK-i kood:	8594
Koordinaadid:	58° 49′ N, 25° 26′ E

Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türi linna läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, pealinnaga ühendab teda Tallinna–Rapla–Türi maantee.

Tänapäevane Türi kui aedlinn on kuulus igal aastal toimuva Türi Lillelaada järgi. 2019. aastal toimus juba 42. lillelaat. Türi on ka Eesti kevadpealinn.

Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum.

1990. aastast tegutseb Türi Muusikakool.

Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi Türi Ganvix.

Ajalugu

Türi kirik

Türi kihelkond rajati 13. sajandil.

1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (Turgel) küla kohta.

1899. aastal hakati ehitama puupapivabrikut, millest hiljem sai paberivabrik. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.

1901. aastal sai valmis kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee (1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973.

1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks.

1926. aastal oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. Töötas tellise- ja keraamikavabrik.

Türi linn (1929)

Kuna 1934. aastal valitud Türi linnavolikogu sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast uue linnavolikogu valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema Ants Viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus.

1936. aastal oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent. 1936. aastal hakati Türil rajama raadiosaatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest see asus enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas Türi raadiosaatejaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd.

Raadiosaatejaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.

Aastatel 1915–1972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide Tamsaluga (Türi–Paide–Tamsalu raudtee, 61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.

1950. aastal sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama kultuurimaja.

Aastatel 1959–1991 kuulus Paide rajooni. Elanikele andsid tööd Pärnu Õmblusvabriku Türi tsehh, Türi Metsakombinaat, Türi Piimakombinaat ja Türi Leivakombinaat.

20. detsembril 1990 taastati Türi omavalitsusliku linna staatus.

Türi kultuurimaja 2012 sügisel

Aastal 2004 liitus Türi Euroopa Liidu linnade ühendusega Douzelage.

23. oktoobril 2005 moodustati Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald.

Haridus

Türil on töötanud talurahvakool (alates 1715), koolmeistrite seminar (alates 1834), kihelkonnakool (alates 1872), tütarlaste ministeeriumikool (alates 1900), kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938).

Kuni 2011. aastani oli Türil kaks gümnaasiumi: Türi Gümnaasium (Nõukogude ajal nimega Türi 1. Keskkool / Türi Keskkool) ja Türi Majandusgümnaasium; ning kõrgkool: Tartu Ülikooli Türi Kolledž.

2017. aasta seisuga tegutseb Türil üks gümnaasium, põhikool, lasteaed, erikool ja muusikakool.

Rahvastik

Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011

Rahvus	1970		1979		1989		2000		2011
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	6275	100	6629	100	6862	100	6324	100	5410	100
eestlased	5482	87,36	5989	90,39	6236	90,88	5885	93,06	5125	94,73
venelased	385	6,14	397	5,99	316	4,61	229	3,62	137	2,53
ukrainlased	90	1,43	66	1,00	136	1,98	87	1,38	68	1,26
soomlased	69	1,10	68	1,03	73	1,06	57	0,90	31	0,57
valgevenelased	5	0,08	14	0,21	11	0,16	6	0,09	4	0,07
leedulased	19	0,30	13	0,20	11	0,16	6	0,09	4	0,07
poolakad	...	...	0	0	3	0,04	1	0,02	1	0,02
tatarlased	...	...	2	0,03	2	0,03	0	0	0	0
lätlased	7	0,11	8	0,12	4	0,06	5	0,08	5	0,09
sakslased	...	...	56	0,84	47	0,68	17	0,27	9	0,17
juudid	5	0,08	8	0,12	2	0,03	0	0	0	0
muud	200	3,19	5	0,08	21	0,31	32	0,51	26	0,48

Tuntud inimesi

Ruth Alas Silver Anniko Mikk Dede Mirjam Dede Grete Griffin (Grete Šadeiko) Kaia Iva Lisell Jäätma Ellu Kaasik Erna Kaasik Sirkka-Liisa Kivine Mati Klooren Enn Klooren Silvia Laidla

Sven Lõhmus Jaan Lõvi Harald Meri Are Mets Urmas Mikk Anne Mägi (Anne Sookael) Emil Oja Kaarel Orumägi Ago Pajur Kalle Palling Alice Pehk Jaan Pehk Paul Poopuu

Kristiina Poska Olaf Prinits Elle Puurmann (Elle Rebane) Inna Rose Maive Rute Merike Rõtova Ene Rämmeld Avelinius-Friedemann Tõnisson Mats Tõnisson Kuldar Schüts Heino Seljamaa Leonhard Soom Reiu Sootla

Grit Šadeiko Toomas Šadeiko Andres Tabun Kalju Tamm Aleksei Tammiste Indrek Tegelmann Klaudia Tiitsmaa Margus Tiitsmaa Resa Tiitsmaa Kert Toobal Peeter Urbla Enn Vaigur Johannes Võerahansu

Türiga seotud objektid ja üritused

• Türi Kevadfestival
• Türi lipp
• Türi vapp
• Türi maastikukaitseala
• Türi järv
• Türi kirik
• Türi raudteejaam
• Türi paberivabrik
• Tallinna–Rapla–Türi maantee
• Hea Toidu Laat
• Kooli park
• Türi linnavolinike loend 1934
• Türi linnavolinike loend 1939
• Türi Kesklinna kalmistu
• Türi vana kalmistu
• Türi Vabadussõja mälestussammas
• Türi Kõrgessaare kalmistu
• Saunametsa kalmistu
• Türi kirikuaed
• Seitsmenda Päeva Adventistide Türi kogudus
• Türi Kristlik Misjonikogudus
• Türi Raamatukogu
• Türi Kultuurikeskus

Välislingid

• Türi 360° aeropanoraam / aerofoto
• Türi vald
• Eesti linnu. Türi (alates 04:54)
• Türi kaardil