Türi
| Türi |
Pindala: 9,8 km² 
|
| Elanikke: 5149 (1.01.2017)[1]
|
| EHAK-i kood: 8595[2]
|
| Koordinaadid: 58° 49′ N, 25° 26′ E |
Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türi linna läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, pealinnaga ühendab teda Tallinna–Rapla–Türi maantee.
Türi on Eesti kevadpealinn.
Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum.
Aastast 1990 tegutseb Türi Muusikakool.
Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi Türi Ganvix.
Sisukord
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Türi kihelkond rajati 13. sajandil.
1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (Turgel) küla kohta.
1899 hakati ehitama puupapivabrikut. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.
1901 sai valmis kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee (1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973.
1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks.
1926. aastal oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid.
Kuna 1934. aastal valitud Türi linnavolikogu sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast uue linnavolikogu valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema Ants Viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus[3].
1936 oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent. 1936 hakati Türil rajama raadio saatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ta oli enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas Türi raadiosaatejaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd.
Raadiojaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.
Aastatel 1915–1972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide Tamsaluga (Türi–Paide–Tamsalu raudtee, 61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.
1950 sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama kultuurimaja.
Aastatel 1959–1991 kuulus Paide rajooni.
20. detsembril 1990 taastati Türi omavalitsusliku linna staatus.
Aastal 2004 liitus Türi Euroopa Liidu linnade ühendusega Douzelage.
23. oktoobril 2005 moodustus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Türil on töötanud talurahvakool (alates 1715), koolmeistrite seminar (alates 1834), kihelkonnakool (alates 1872), tütarlaste ministeeriumikool (alates 1900), kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938).
Kuni 2011. aastani oli Türil kaks gümnaasiumi: Türi Gümnaasium ja Türi Majandusgümnaasium; ning kõrgkool: Tartu Ülikooli Türi Kolledž.
2017. aasta seisuga tegutseb Türil üks gümnaasium, põhikool, lasteaed, erikool ja muusikakool.
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011[muuda | muuda lähteteksti]
| Rahvus | 1970[4] | 1979[5] | 1989[6] | 2000[7] | 2011[8] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 6275 | 100 | 6629 | 100 | 6862 | 100 | 6324 | 100 | 5410 | 100 |
| eestlased | 5482 | 87,36 | 5989 | 90,39 | 6236 | 90,88 | 5885 | 93,06 | 5125 | 94,73 |
| venelased | 385 | 6,14 | 397 | 5,99 | 316 | 4,61 | 229 | 3,62 | 137 | 2,53 |
| ukrainlased | 90 | 1,43 | 66 | 1,00 | 136 | 1,98 | 87 | 1,38 | 68 | 1,26 |
| soomlased | 69 | 1,10 | 68 | 1,03 | 73 | 1,06 | 57 | 0,90 | 31 | 0,57 |
| valgevenelased | 5 | 0,08 | 14 | 0,21 | 11 | 0,16 | 6 | 0,09 | 4 | 0,07 |
| leedulased | 19 | 0,30 | 13 | 0,20 | 11 | 0,16 | 6 | 0,09 | 4 | 0,07 |
| poolakad | ... | ... | 0 | 0 | 3 | 0,04 | 1 | 0,02 | 1 | 0,02 |
| tatarlased | ... | ... | 2 | 0,03 | 2 | 0,03 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| lätlased | 7 | 0,11 | 8 | 0,12 | 4 | 0,06 | 5 | 0,08 | 5 | 0,09 |
| sakslased | ... | ... | 56 | 0,84 | 47 | 0,68 | 17 | 0,27 | 9 | 0,17 |
| juudid | 5 | 0,08 | 8 | 0,12 | 2 | 0,03 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| muud | 200 | 3,19 | 5 | 0,08 | 21 | 0,31 | 32 | 0,51 | 26 | 0,48 |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Türi Kevadfestival
- Türi lipp
- Türi vapp
- Türi maastikukaitseala
- Türi järv
- Türi kirik
- Türi raudteejaam
- Tallinna–Rapla–Türi maantee
- Hea Toidu Laat
- Kooli park
- Türi linnavolinike loend 1934
- Türi linnavolinike loend 1939
- Türi Kesklinna kalmistu
- Türi vana kalmistu
- Türi Vabadussõja mälestussammas
- Türi Kõrgessaare kalmistu
- Saunametsa kalmistu
- Türi kirikuaed
- Seitsmenda Päeva Adventistide Türi kogudus
- Türi Kristlik Misjonikogudus
- Türi Raamatukogu
- Türi Kultuurikeskus
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Türi linnavanem A. Viirmaa valiti tagasi. Rahvaleht, 11. detsember 1939, nr. 291, lk. 3.
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Türi |
