Türi

Allikas: Vikipeedia
Türi
Elanikke: 5149 (1.01.2017)[1]
EHAK-i kood: 8595
Koordinaadid: 58° 49′ N, 25° 26′ Ekoordinaadid: 58° 49′ N, 25° 26′ E
Türi (Eesti)
Türi

Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türi linna läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, pealinnaga ühendab teda Tallinna–Rapla–Türi maantee.

Türi on Eesti kevadpealinn.

Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum.

Aastast 1990 tegutseb Türi Muusikakool.

Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi Türi Ganvix.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Türi kirik.

Türi kihelkond rajati 13. sajandil.

1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (Turgel) küla kohta.

1899 hakati ehitama puupapivabrikut. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.

1901 sai valmis kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee (1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973.

1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks. Kuna 1934. aastal valitud Türi linnavolikogu sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast uue linnavolikogu valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema Ants Viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus[2].

1926. aastal oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. 1936 oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent.

Türi linn (1929)

1936 hakati Türil rajama raadio saatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ta oli enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas Türi raadiosaatejaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd. Raadiojaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.

Aastatel 1915–1972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide Tamsaluga (Türi–Paide–Tamsalu raudtee, 61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.

1950 sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama kultuurimaja.

Aastatel 1959–1991 kuulus Paide rajooni.

20. detsembril 1990 taastati Türi omavalitsusliku linna staatus.

Türi kultuurimaja 2012 sügisel

Aastal 2004 liitus Türi Euroopa Liidu linnade ühendusega Douzelage.

23. oktoobril 2005 moodustus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Türil on töötanud talurahvakool (alates 1715), koolmeistrite seminar (alates 1834), kihelkonnakool (alates 1872), tütarlaste ministeeriumikool (alates 1900), kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938).

Kuni 2011. aastani oli Türil kaks gümnaasiumi: Türi Gümnaasium ja Türi Majandusgümnaasium; ning kõrgkool: Tartu Ülikooli Türi Kolledž.

2017. aasta seisuga tegutseb Türil üks gümnaasium, põhikool, lasteaed, erikool ja muusikakool.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvus 1970[3] 1979[4] 1989[5] 2000[6] 2011[7]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 6275 100 6629 100 6862 100 6324 100 5410 100
eestlased 5482 87,36 5989 90,39 6236 90,88 5885 93,06 5125 94,73
venelased 385 6,14 397 5,99 316 4,61 229 3,62 137 2,53
ukrainlased 90 1,43 66 1,00 136 1,98 87 1,38 68 1,26
soomlased 69 1,10 68 1,03 73 1,06 57 0,90 31 0,57
valgevenelased 5 0,08 14 0,21 11 0,16 6 0,09 4 0,07
leedulased 19 0,30 13 0,20 11 0,16 6 0,09 4 0,07
poolakad ... ... 0 0 3 0,04 1 0,02 1 0,02
tatarlased ... ... 2 0,03 2 0,03 0 0 0 0
lätlased 7 0,11 8 0,12 4 0,06 5 0,08 5 0,09
sakslased ... ... 56 0,84 47 0,68 17 0,27 9 0,17
juudid 5 0,08 8 0,12 2 0,03 0 0 0 0
muud 200 3,19 5 0,08 21 0,31 32 0,51 26 0,48

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  2. ↑ Türi linnavanem A. Viirmaa valiti tagasi. Rahvaleht, 11. detsember 1939, nr. 291, lk. 3.
  3. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  4. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  5. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  6. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  7. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti linnad

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Türi valla vapp
Türi valla asulad

Linn: Türi
Alevikud: Oisu | Särevere
Külad: Arkma | Jändja | Kabala | Kahala | Karjaküla | Kirna | Kolu | Kurla | Kärevere | Laupa | Lokuta | Meossaare | Metsaküla | Mäeküla | Näsuvere | Ollepa | Pala | Pibari | Poaka | Põikva | Rassi | Raukla | Retla | Rikassaare | Saareotsa | Sagevere | Taikse | Tori | Tännassilma | Türi-Alliku | Vilita | Villevere | Väljaotsa | Äiamaa | Änari

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Türi&oldid=4730639"