Mine sisu juurde

Laulupidu

Allikas: Vikipeedia
XXVII üldlaulupidu Tallinna lauluväljakul (2019)

Laulupidu on muusikapidustus, kus suur hulk kooridesse koondunud lauljaid esitab peo eeskavva valitud koori- või ühislaule. Eesti laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi keskel ning nendest on kujunenud üks eestlaste rahvusliku ühtekuuluvuse olulisi väljendajaid. Laulupeod on Eesti muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud nüüdseks juba enam kui poolteise sajandi vältel.

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.[1][2]

Eesti laulupeod

[muuda | muuda lähteteksti]

18. sajandi lõpul Eestisse jõudnud vennastekoguduste liikumise tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, millest suurem jagu oli Saksamaal kirjutatud. See tõi kaasa varasemast erineva laulutava, sest vennastekoguduste vaimuliku äratustegevusega kaasnes vaen eestlaste varasemate kommete, sealhulgas regivärsiliste rahvalaulude vastu. Samal ajal õpetasid ametlik luteri kirik ja külakoolid omakorda põhiliselt saksa eeskuju järgivat mitmehäälset koorilaulu. Juba Rootsi ajal, 17. sajandi lõpuks oli ilmunud vähemalt viis eestikeelset koraaliraamatut, mida kasutati köstrikoolides.

Esimene teade eestlaste neljahäälselt kooris laulmise kohta pärineb 1818. aastast Kanepi kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel oma aja kohta väga edumeelne kihelkonnakool, kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus.

Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt ja riigisakslastelt, kelle hulgas levis mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. aastal Tallinnas asutatud Revaler Verein für Männergesang. Esimene laulupeoga sarnanev baltisaksa muusikapidu Balti provintsides toimus 1836. aastal Riias. Esimeseks baltisaksa laulupeoks loetakse 1857. aastal Tallinnas toimunud pidu.[3] Johann Voldemar Jannsen kirjutas oma ajalehes Perno Postimees, et "Saksamaal on igas külas lauluseltsid" ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal tõi Jannsen eeskujuks Šveitsi: "Zürichi linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid. Mu meele teeb haigeks, kui selle peale mõtlen, kui vaesed meie laulu poolest oleme!"[4]

Šveitsis peeti aastatel 1843–1912 22 üldlaulupidu, 1922–2015 13 üldlaulupidu, mille toimumiskoht vaheldus. Viimatised laulupeod toimusid 2015. aastal Meiringenis ja 2022. aastal Gossaus. Lauljaid oli Šveitsi 2015. aasta laulupeol 12 000.

Millal toimus esimene saksa üldlaulupidu, on vaieldav, sest erinevaid sellesarnaseid üritusi korraldati alates vähemalt 1838. aastast. Deutscher Sängerbund pidas aastatel 1865–1912 8 üldlaulupidu, Deutscher Sängerbund ja selle järeltulija Deutschen Chorverband 1924–2016 15 üldlaulupidu, samuti eri paigus, neist kaks (1890 ja 1928) Viinis. Viimatine saksa üldlaulupidu oli 2016. aastal Stuttgardis. Lauljaid oli 2012. aasta laulupeol 20 000.

Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Venemaa Keisririigi Balti kubermangudes kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. 19. sajandil hakati paljudes Euroopa piirkondades enam tähelepanu pöörama rahvuslikule ühtekuuluvusele ja isamaa-armastusele. Saksamaa sakslaste ja seejärel ka baltisakslaste rahvusteadvuse tõusule vastukaaluks tekkis peagi ka eestlaste ja lätlaste rahvuslik iseteadvus. Eestis võeti kasutusele mõiste eesti rahvas ning Johann Voldemar Jannsen ja teised Eesti rahvusliku ärkamisaja tegelased hakkasid sakslaste eeskujul samasuguseid lauluseltse looma ning sakslaste Sängerfest-idele sarnaseid eesti laulupidusid korraldama. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud Revalia ning 1865. aastal asutatud Estonia ja Vanemuine.[5][6]

Eesti üldlaulupeod

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Üldlaulupidu

Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on see alati Tallinnas toimunud. Tänapäeval toimuvad üldlaulupeod iga viie aasta tagant.

Kohalike kooride ühislaulmisi leidis aset juba enne I üldlaulupidu. Esimesed mitme eestlaste koori kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal Põlvas. Esimene laiema kõlapinnaga laulupüha peeti 1863. aastal Ansekülas, kus osales 500 lauljat.[5] Enne üldlaulupidu toimusid laulupäevad teadaolevalt veel Jõhvis, Simunas, Virumaal, Laiusel, Hiiumaal, Pärnu kihelkonnas ja Uulu mõisas.

Üldlaulupidude tava juurdudes muutusid ka maakondlikud ja kohalikud laulupeod aina sagedasemaks. Nii toimus VI ja VII üldlaulupeo vahel teadaolevalt 23 laulupäeva eri paigus ning X ja XI peo vahel juba 104 laulupäeva.[4]

Eesti öölaulupeod

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis öölaulupidu

Eesti ajaloos on tähelepanuväärsed Eesti taasiseseisvumise eelsed öölaulupeod Tallinna lauluväljakul. Esimesed neist toimusid spontaanselt 1987. aasta[7] juunis Tallinna vanalinna päevade ajal – alustati Raekoja platsil, kuid suure osavõtjate hulga tõttu koliti peagi lauluväljakule. Meediakajastus puudus, rahvas kogunes suust suhu levinud info põhjal.

Lähtudes varasema aasta kogemustest olid öölaulupeod 1988. aasta juunis juba ametlikult Vanalinna päevade programmi lülitatud. 1988. aasta öölaulupidude ajal lehvitati just äsja "lubatuks" muutunud sinimustvalgeid lippe. Öölaulupeod leidsid kajastust ka raadios. Soe ja kuiv ilm neil öödel soodustas rahva rohket osavõttu. Need öölaulupeod läksid ajalukku rahvusliku meeleavaldusena ning neist ajendatult sündis ka mõiste "laulev revolutsioon".[8]

Toonaste öölaulupidude meenutamiseks on korraldatud öölaulupidusid ka hiljem. Neist pikima traditsiooniga on Tartu tudengipäevade kevadfestivalil aset leidev öölaulupidu, mis sai alguse 2003. aastal Kassitoome orust, kuhu kogunesid tuhanded üliõpilased.

Muud eestlaste korraldatud laulupeod

[muuda | muuda lähteteksti]

1956. aastal peeti esimest korda Baltimaade üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. 1962. aastast peetakse Eestis iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupidusid. 2000. aastal toimus Eesti-Soome ühislaulupidu.[9]

Esimesed suuremad eestlaste laulupeod paguluses toimusid 1946. aastal Saksamaal Altenstadtis ja 1947. aastal Augsburgis. Veel on neid peetud Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Inglismaal, Uus-Meremaal ning ESTO päevade raames.[9]


  1. ↑ UNESCO. Laulu- ja Tantsupeo SA. Kasutatud 24.04.2009
  2. ↑ The Baltic Song and Dance Celebrations. UNESCO. Kasutatud 8.07.2009 (inglise)
  3. ↑ laulupidu.ee: I LAULUPIDU (1869), vaadatud 10. juuli 2024
  4. 1 2 130 aastat eesti laulupidusid, 2002. ISBN 9985-813-24-3
  5. 1 2 Kristin Kuutma. "Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana". Mäetagused. Vaadatud 6.04.2009.
  6. ↑ "Laulu- ja tantsupidude ajaloolisest taustast". Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.01.2009. Vaadatud 6.04.2009.
  7. ↑ "Virumaa Teataja 29 juuni 2017 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 12. jaanuaril 2025.
  8. ↑ "Sirp ja Vasar 17 juuni 1988 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 12. jaanuaril 2025.
  9. 1 2 EE 12. kd, 2003, lk 284. ISBN 9985-70-141-0
  • A. Tamarkin. Lauluga läbi aegade. Tallinn: Eesti Raamat, 1965.
  • A. Ratassepp. Eesti laulupeod. Tallinn: Perioodika, 1985.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Laulupidu&oldid=7063067"