Laulupidu

Tallinna lauluväljak aastal 1980

Laulukaare alune XXV üldlaulupeol

XXV üldlaulupeo kuulajad

Läti 2008. aasta laulupidu

Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses 1869. aastal. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud.

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

Eesti laulupeod

Eellugu

Vaimulikud laulud ja laulukoorid

18. sajandi lõpul Eestisse jõudnud vennastekoguduste liikumise tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, millest suurem jagu oli Saksamaal kirjutatud. See tõi kaasa varasemast erineva laulutava. Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes vennastekoguduste liikumisega põlgus ja vaen vanade regivärsiliste rahvalaulude ning tavapäraste kommete vastu. Samal ajal õpetasid ametlik luteri kirik ja külakoolid omakorda põhiliselt saksa eeskuju järgivat mitmehäälset koorilaulu. Juba 17. sajandi lõpuks oli ilmunud vähemalt viis eestikeelset koraaliraamatut, mida kasutati köstrikoolides.

Esimene teade neljahäälsest koorilaulust eestlaste hulgas pärineb 1818. aastast Kanepi kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel oma aja kohta väga edumeelne kihelkonnakool, kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus.

Saksa mõju

Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt ja riigisakslastelt, kelle hulgas levis mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. aastal Tallinnas asutatud Revaler Verein für Männergesang. Esimene saksa laulupidu Baltimaades toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Johann Voldemar Jannsen kirjutas oma ajalehes Perno Postimees, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal toob Jannsen eeskujuks Šveitsi: "Zürichi linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid. Mu meele teeb haigeks, kui selle peale mõtlen, kui vaesed meie laulu poolest oleme!" Üldist ülevaadet laulupidudest saksa keeleruumis vt http://www.musiklexikon.ac.at/ml/musik_S/Saengerfest.xml

Šveitsis peeti aastatel 1843–1912 22 üldlaulupidu, 1922–2015 13 üldlaulupidu, toimumiskoht vaheldub. Viimatine toimus 2015. aastal Meiringenis, järgmine on kavas 2022. aastal Gossaus. Lauljaid oli 2015. aasta laulupeol 12 000.

Esimest saksa üldlaulupidu näib olevat raske defineerida, sest sellise taotlusega üritusi peeti erinevaid alates vähemalt 1838. aastast. Deutscher Sängerbund pidas aastatel 1865–1912 8 üldlaulupidu, Deutscher Sängerbund ja selle järeltulija Deutschen Chorverband 1924–2016 15 üldlaulupidu, samuti eri paigus, neist kaks (1890 ja 1928) Viinis. Viimatine saksa üldlaulupidu oli 2016. aastal Stuttgardis. Lauljaid oli 2012. aasta laulupeol 20 000.

Rahvusromantism

Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. Rahvuslik ärkamine toimus kõikjal. Enam hakati tähelepanu pöörama rahvuslikule ühtekuuluvusele ja isamaa-armastusele. Sakslaste rahvusteadvuse tõus tõi Baltimaades omakorda kaasa suurema vahetegemise maarahvaga (Undeutsch) ja selle põlastamise. Vastukaaluks võeti kasutusele mõiste eesti rahvas ning Jannsen ja teised ärksamad tegelased hakkasid samasuguseid lauluseltse looma. Peagi hakati eesti laulupidusid korraldama. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud Revalia ja 1865. aastal asutatud Estonia ning Vanemuine.

Üldlaulupeod

XIX üldlaulupidu (1980)

 Pikemalt artiklis Üldlaulupidu

Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on see alati Tallinnas toimunud. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus. Maailmasõdade vahelisel ajal toimus neli üldlaulupidu ning Nõukogude okupatsiooni tingimustes 10 pidu. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant.

Kohalikud laulupeod

Kohalike kooride ühislaulmised leidsid aset juba enne I üldlaulupidu. Esimesed mitme eestlaste koori kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal Põlvas. Esimene laiema kõlapinnaga laulupüha peeti 1863. aastal Ansekülas, kus osales 500 lauljat. Enne üldlaulupidu toimusid laulupäevad teadaolevalt veel Jõhvis, Simunas, Virumaal, Laiusel, Hiiumaal, Pärnu kihelkonnas ja Uulu mõisas.

Laulupidude tava juurdudes muutusid maakondlikud ja kohalikud laulupeod aina sagedasemaks. Nii toimus VI ja VII üldlaulupeo vahel teadaolevalt 23 laulupäeva eri paigus ning X ja XI peo vahel juba 104 laulupäeva.

Erilaulupeod

1956. aastal peeti esimest korda Baltimaade üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. 1962. aastast peetakse iga viie aasta tagant noorte laulupidusid. Taasiseseisvumise eel toimusid öölaulupeod. 2000. aastal toimus Eesti-Soome ühislaulupidu. 2008. aastal toimus punklaulupidu ning seoses Eesti 90. juubeliaasta pidustustega öölaulupidu "Märkamisaeg".

Väliseesti laulupeod

Esimesed suuremad eestlaste laulupeod paguluses toimusid 1946. aastal Saksamaal Altenstadtis ja 1947. aastal Augsburgis. Veel on neid peetud Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Inglismaal, Uus-Meremaal ning ESTO päevade raames.

Vaata ka

• rahvatantsupidu
• Laulupeomuuseum
• Noorte laulu- ja tantsupidu
• Rahvamuusikapidu

Kirjandus

• A. Tamarkin. Lauluga läbi aegade. Tallinn: Eesti Raamat, 1965.
• A. Ratassepp. Eesti laulupeod. Tallinn: Perioodika, 1985.