Kuressaare

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta Tarvastu vallas vaata artiklit Kuressaare küla; linna kohta Leningradi oblastis vaata artiklit Kingissepp.

Kuressaare
Kuressaare linnus õhust
Kuressaare coatofarms
Kuressaare lipp, 2010

Pindala: 15,5 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 13 097 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3655[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 15′ N, 22° 29′ E
Kuressaare (Eesti)
Kuressaare

Kuressaare (vanasti ka Kuresaar[4]) on Saaremaa ainus linn, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus. Kuressaare asub Saaremaa lõunarannikul ning on ühtlasi Eesti läänepoolseim linn.

Kuressaare on tekkinud muinassaarlaste tugi- ja kauplemiskohas Põduste jõe suudmes tuhatkond aastat tagasi ning hiljem arenes 14. sajandil ehitatud ja tänaseni säilinud piiskopilinnuse juurde. Linna merepoolses servas asuv linna vanim ehitis Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus.[5]

Linna keskosa on ajalooliselt väärtusliku vanalinna arhitektuuri kaitseala, kus asub enamik Saare maakonna ja Kuressaare linna asutusi ning tähtsamaid kauplusi, restoranid ja kohvikud, kultuurikeskus, päevakeskus, teater ja kino. Tööstushooned paiknevad keskusest kirdes, osa linnapiiridest väljas. [6]

Linna järgi on nime saanud Kuressaare lade.[7]

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg (algne kirjapilt Ahrensborch), esialgu tähistas see piiskopilinnust, hiljem ka selle kõrvale tekkinud alevikku. Nimetus tulenes piiskopilinnuse kaitsepühaku, evangelist Johannese sümboliks olevast kotkast. Algselt kutsutigi linnust "kotkalinnuseks" (ladina keeles arx aquilae). Paralleelselt oli kasutusel ka eestipäraseid nimesid, kõige laialdasemalt neist oli levinud Kuresaar.[8][9]

Eesti iseseisvudes aastal 1918 võeti ametlikult kasutusele senised maakeelsed nimed – nii Kuresaar kui ka Kuressaare. Aastal 1933 otsustas Eesti valitsus, et ametlikus kirjakeeles jääb kasutusele ainult nimevorm Kuressaare. Saksa okupatsiooni ajal ennistati Arensburgi nimi, mis kehtis okupatsiooni lõpuni. Suurema osa Nõukogude okupatsiooniajast (15. maist 195223. juunini 1988) kandis linn Kuressaarest pärit bolševikust revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi nime Kingissepa. Kingissepa nimi anti ka Jamburgi linnale Ingerimaal, mis kannab nime Kingissepp tänaseni.[9][10]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Loode tammik, Kuressaare külje all

Kuressaare asub Saaremaa lõunaosas ning piirneb Kaarma vallaga. Kuressaare pindala on 1495 ha, millest moodustavad metsad ja pargid 197 ha, haljasalad 74 ha ning aiad ja hoovid 271 ha. Kuressaare merepiir on 20,5 km.[11]

1930. aastal istutati Kuressaare linnaparki uusi haruldasi puuliike, mis telliti Tartu Ülikooli botaanikaaiast. Linnapargi taimestik on rikas, seal leidub ligi 80 puu- ja põõsaliiki.[12]

Kuressaares kerkib maakoor 2–3 mm aastas. Seetõttu on aegade jooksul saared linnaalaga liitunud, endised merelahed kaotanud ühenduse merega ja muutunud järvedeks, sealhulgas Mullutu-Suurlaht.[5]

Loode tammik on üks suuremaid säilinud tammikust põlismetsi Eestis. Tammik paikneb Kuressaare läänepiiril ning on 1959. aastast looduskaitse all.[13] Vanimad sealsed tammed on ligi 200-aastased. Seal on palju haruldasi taimeliike, eriti käpalisi. Mere äärde on veelindude jälgimiseks rajatud vaatlustorn.[14]

Mändjala rannas on Mändjala-Järve liivaluited. Mändjala rand on Eestis kõige lõunapoolsem avalik rand ning on Eestis üks soojema mereveega randu. Rand avaneb lõunasse ja kuna suvel on valdavalt lõunakaarte tuuled, siis need kannavad mere pindmise sooja vee Mändjala randa.[5]

Rannas kasvab kõverate tüvede-võradega tuulemände ja põliseid mastimände.[15]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjalikes allikates mainitakse Kuressaare piiskopilinnust esmakordselt aastal 1381. Enne linnuse rajamist 13.-14. sajandil asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.[16][17]

Linnuse ümber kerkinud alevikku mainiti esimest korda kirjalikult aastal 1424 Piiskop Christiani kirjas Tallinna raadile.[10]

Kuressaare plaan 18. sajandi keskel. Johann Christoph Brotze kogust

Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1559 loobus Piiskop Johannes Münchhausen oma valdustest Saaremaal ning müüs need Taani kuningas Frederik II-le. Uusi alasid määras kuningas haldama oma vennapoja hertsog Magnuse, kes 8. mail aastal 1563 kehtestas Kuressaare saadikute Jakob Kohl, Wolter Rothendorf ja Gert von Demter taotlusel Kuressaares Riia linnaõiguse.[5][9][10]

Rootsi ja Taani vahel puhkes aastal 1611 Kalmari sõda, mille lahingutegevus jõudis aastal 1612 ka Kuressaarde – sõjategevuse käigus rüüstati linn ning põletati hulgaliselt mõisaid ja kõrvalhooneid. Kindlust ei suudetud vallutada. Linnasüdame taastamine sai alguse kirikust. [18]

Aastal 1645 13. augustil sõlmisid riigid Brömsebro rahulepingu, mille alusel loovutas Taani Rootsile mitmeid valduseid, teiste seas ka Saaremaa. Algasid suured ehitustööd, valmisid vaekoja hoone, sadamaait ja Kuressaare raekoda. [9][18]

1700. aastal sai alguse Venemaa Keisririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel Põhjasõda, mis jõudis aastaks 1710 ka Saaremaale. Venelaste hävitustöö tulemusena jäi Kuressaare hoonestusest püsti vaid pastoraadihoone. Kindluse andis garnison ilma vastuhakuta Vene sõjaväele üle 5. augustil. Kartuses, et rootslased vallutavad selle tagasi, otsustasid venelased aastal 1711 selle õhku lasta – kindluses õhiti hulk miine ja linn süüdati põlema. [9][19]

Peale Uusikaupunki rahu sõlmimist aastal 1721 jäi Eesti Vene impeeriumi koosseisu ning linna hakati uuesti taastama. 13. veebruaril 1733 pani Ivan Kirilov ette kasutada Kuressaare kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide algmeridiaanina, mis teostati mitmetel 18. sajandi kaartidel. [9][17]

19. sajandi keskpaigas avastati linna läheduses suured varud tervisemuda ning Kuressaarde rajati aastal 1840 esimene mudaravila. Kuressaarest sai kuurortlinn, mille põhjustas ravimuda avastamine Kihelkonnas 1824. aastal.[20]

1878. aastal avati Kuressaares Wildenbergi nahavabrik, mille sisseseade viidi Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel.[21]

Uusim aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.[22]

Kuressaarel oli omavalitsuse staatus alates 1. oktoobrist 1990 kuni 2017. aasta haldusreformini, mille käigus kõik Saaremaal asunud kohalikud omavalitsused ühinesid Saaremaa vallaks.[23]

Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa ja muid keeli.

30. aprillil 2017 andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele päikesepealinna nimetuse.[24]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 3296 inimest, nende seas 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti. Linna rahvaarv kasvas kuni 1989. aastani, mil linnas elas 16 166 inimest. Neist 92,78% olid eestlased, 5,15% venelased ja 2.07% teiste rahvuste esindajad. Sellest ajast saadik on linna rahvaarv stabiilselt vähenenud. Aastal 2000 elas Kuressaares 14 925 inimest. 2011. aastaks oli rahvaarv vähenenud 13 166 inimesele. Eestlasi oli neist 97,68%, venelasi 1,21% ja muust rahvusest elanikke 1,11%.[25][26][27][28]

Kuressaare elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel

Rahvus 1970[29] 1979[25] 1989[30] 2000[27] 2011[28]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 12 140 100 14 207 100 16 166 100 14 925 100 13 166 100
eestlased 10 658 87,79 12 783 89,98 14 999 92,78 14 548 97,47 12 861 97,68
venelased 1063 8,76 1076 7,57 833 5,15 211 1,41 159 1,21
ukrainlased 261 2,15 187 1,32 178 1,10 63 0,42 41 0,31
valgevenelased 64 0,53 44 0,31 51 0,32 12 0,08 9 0,07
muud 94 0,77 117 0,82 105 0,65 91 0,61 96 0,73

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare linna täidesaatev võimuorgan on Kuressaare Linnavalitsus. Kuressaare valitsemise üldpõhimõtteid, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Saaremaa valla põhimäärusega.[31] 2017. aasta haldusreformi järel tekkinud Saaremaa vallas on vallavanem ühtlasi ka Kuressaare linnapea ning selleks on alates 2017. aastast sotsiaaldemokraat Madis Kallas. [32][33]

Next.svg Pikemalt artiklites Kuressaare Linnavalitsus  ja Kuressaare linnapeade loend

Linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare linnakaart

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare on tuntud suvitus- ja kuurortlinn. Linn on üks suurima külastatavusega turismikeskusi Eestis. Esimene teadaolev turismigrupp tuli Kuressaarde juba ligi 165 aastat tagasi. [5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi keskpaigas avastati Kuressaare kuurortlinnana, kui seal avastati raviva toimega muda. Esimene mudaravila ehitati 1840. aastal, kuid tervistavate mudavannidega oli Saaremaa läänerannikul katset tehtud juba alates 1820. aastate keskpaigast. Just “tervisemuda” sai Kuressaare märksõnaks. Lisandus nii ravilaid kui ka pansionaate, tunduvalt paranes heakord ja kasvas külastajate arv. [34]

Aastatel 19181940 kestis kuurordi õitseaeg edasi. Venelaste osakaal külastajate hulgas vähenes, andes ruumi lätlastele, soomlastele ja rootslastele. [20]

Turism pidurdus Teise maailmasõja algusest kuni Nõukogude okupatsiooni lõpuni, mil kogu Saaremaa oli kuulutatud kinniseks piiritsooniks, mis välistas igasuguse välisturismi. Lubatud oli vaid rangelt piiritletud ja kontrollitud siseturism.[34]

Nüüdseks on taastatud Kuressaare kuurortlinna staatus. Rajatud on mitmeid uusi terviseasutusi ja hotelle ning korrastatud ajaloolisi mälestusmärke. Kaks kolmandikku praegustest linna külastajatest on mandrieestlased, ülejäänud külalised on valdavalt Soomest, Rootsist ja Lätist. [34]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare vanalinnas on säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid, peamiselt 18.–19. sajandist. Sealhulgas Püha Nikolai kirik ja Laurentiuse kirik, kaubahoov, vana veski (1899), sadamaait (1663) ja elamuid. Baroksed raekoda ja vaekoda pärinevad rootsi ajast 17. sajandist, raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tänav 5 asuv pastoraadihoone ning Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja.[9]

Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas 14. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, kus praegu asub Saaremaa Muuseum. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – Pikk Hermann ja Sturvolt. Olulised on ka 17.18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on Baltimaade üks paremini säilinutest. 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud. Alates 2001. aastast korraldatakse igal suvel Kuressaare lossi päevi rüütliturniiride, teatraliseeritud ring-ja rongkäikudega ning muude keskaja atraktsioonidega. [35][36]

Linnusest edelasuunas jääb Tori abajas, kus asub Kuressaare sadam.

Kuressaare lossipark ja historitsistlikus stiilis Kuressaare kuursaal on kuurordielu keskmeks. Mõlemad rajati 19. sajandi teises pooles. [5]

Lossi tänava alguses, kunagisel kalaturul, on Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.

Taristu ja transport[muuda | muuda lähteteksti]

Teed

Kuressaare linna läbib Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee, mis on üks Eesti põhimaanteid. See ühendab linna Kuivastu sadamaga, tagades Saaremaale parvlaevaühenduse Mandri-Eestiga.

Kuressaare tänavate kogupikkus on 75,8 km. [11]

Transport

Kuressaare linnal on Kuressaare bussijaama kaudu ühistranspordi ühendus teiste Saaremaa asulate ja Mandri-Eestiga. Ühtlasi sõidab Kuressaares kaheksa erinevat bussiliini, mis on linna ainus ühistranspordiliik. [37]

Lennujaam

Kuressaare lennujaam on Saaremaa ainuke lennujaam. 2019. aasta seisuga on Kuressaarel lennuühendus Tallinna ja Ruhnuga. Tallinna ja Kuressaare vahel toimuvad lennud igapäevaselt. Varem on linnal olnud lennuühendus ka Helsingi, Kärdla, Riia ja Stockholmiga. [37][38]

Sadamad

Kuressaare sadam on endine linnasadam, mis taasavati 1999. aastal Tori kauba- ja kalasadama asukohas. Sadam on peamiselt kasutuses jahisadamana. Rahvusvaheline väikelaevade sadam kannab keskkonna sõbralikkuse ehk kotkalipu märki. [11]

Roomassaare sadam paikneb nelja kilomeetri kaugusel Kuressaare linnast Roomassaare poolsaarel. See on linna peamine merevärav ja kogu Saaremaa tähtsaim kaubandusvärav, mis ehitati 1894. aastal. Nüüdseks on Roomassaare ka populaarne jahisadam. Sadamal on varem olnud regulaarühendus Tallinna, Pärnu, Riia, Peterburi, Helsingi ja Stockholmiga. Tänapäeval saab Roomassaare sadamast kuue kilomeetri kaugusele Abruka saarele, ettetellimisel ka Ruhnu.[5][39][40]

Haridus

Kuressaare linnas on viis üldhariduskooli:[41]

Ainsa erakoolina tegeleb Kuressaares Luce Kool, mis pakub põhiharidust.[42]

Kutseharidust saab omandada Kuressaare ametikoolis.

Rakenduskõrgharidust pakuvad Kuressaares TalTechi meremajanduse keskus[43] ning alates 2019. aasta sügisest Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kuressaare õppeosakond, kus õpetatakse õendust.[44]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare kultuurielu on mitmekesine ja sisukas – linnas on arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, teater ja kino, tegutsevad laulu- ja tantsuansamblid ning kultuuriorganisatsioonid. Ühtlasi toimub linnas palju kultuuriüritusi, eriti suviseid vabaõhuüritusi.

Kuressaare kultuurielu edendab peamiselt Kuressaare Kultuurikeskus, mis asub kesklinnas. Kultuurikeskuses toimuvad kontserdid, etendused ning nii traditsioonilised kui ka ühekordsed näitused. [45]

Oluliseks edendajaks on veel ka Kuressaare Linnateater, kes lisaks teatrietendustele pakub ka kino.[46]

Saaremaa Muuseum on Eesti üks vanimaid (asutatud 1865) ja suurimaid muuseume, mida igal aastal külastab 70–80 tuhat inimest. Maakonnamuuseumina on see üks peamisi Saaremaa kui eripärase looduse, ajaloo ja kultuuriga piirkonna identiteedi säilitajaid ja tugevdajaid. Selle identiteedi oluliseks osaks on Kuressaare linnus-kindlus.[47]

Sadamaait on pikalt olnud Kuressaare Linnateatri suveetenduste päralt. 2018. aastal sõlmiti leping Laggentagge OÜ-ga džinni destilleerimiseks.[48]

Linnas tegutseb ka Kuressaare Folgiklubi. Koostöös Kuressaare Linnateatriga sai alguse uus kontserdisari – "Eesti Pärimusmuusika Keskus soovitab", mis alates 2017. aasta septembrist pakub folkmuusikakontserte.[49]

Kuressaare Kultuurivara on katusorganisatsiooniks 15 Kuressaare rahvakultuurikollektiivile. Kollektiivid osalevad nii üleriigilistel kui ka Saare maakonna laulu- ja tantsupidudel ning muudel üritustel.[50]

Kultuurisündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare linna sünnipäeva peetakse 8. mail ning tavaliselt tähistatakse sünnipäeva nädalavahetusel kas kontserdi, etenduse või muu etteastega.

Lastelust on Kuressaare lasteaedade lõpupidu, mis toimub mai viimasel pühapäeval. Seda tähistatakse rongkäiguga Kuressaare kultuurikeskuse juurest lossini, kus toimub tasuta kontsert.

Pärimuskultuuri Suvi koosneb vastavalt aastale kas ainult Kuressaare või kogu Saaremaa rahvatantsuansamblite esitatavatest kontserditest.

Suvemuusika on 1997. aastal taastatud Kuressaare linna muusikatraditsioon. Suvemuusika eelkõige instrumentaalsed kontserdid toimuvad läbi suve pühapäeviti lossipargi kõlakojas.[51]

Kuressaare Kammermuusika Päevad toimuvad alates 1995. aastast augustikuu algusest. [52]

Kuressaare Merepäevad toimuvad tavaliselt kas augusti esimesel või teisel nädalavahetusel. Tegemist on ühe suurima Saaremaa festivaliga, kus on kontserdid, messiala, laat, laevad, mereteemalised üritused, toitlustus- ja teematelgid ning mängud. Festivali rõhk on kontsertprogrammil.[53]

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare linnas on tegevad EELK Laurentiuse kogudus, Püha Nikolai õigeusu kogudus, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kogudus, Siioni Kogudus, Eesti Metodisti Kiriku Kogudus, Adventistide Kogudus.[54]


Kuressaare rahvastiku religioosne kuuluvus aastal 2000:[55]

Usund 2000
Kokku 11 843
Kindlat usku tunnistav 3 598
Luterlane 2 592
Õigeusklik 562
Baptist 201
Katoliiklane 7
Jehoovatunnistaja 34
Nelipühilane 76
Vanausuline 0
Adventist 27
Metodist 60
Muslim/Moslem 0
Muu usk 28
Usk teadmata 11
Usu suhtes ükskõikne 3 566
Ateist 571
Ei oska vastata 1 716
Keeldus vastama 1 388
Suhtumine religiooni teadmata 1 009

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare veetorn-elumaja

Kuressaare on eeskätt tuntud linnuse konvendihoone järgi, mis on ainus oluline ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides, mistõttu on Kuressaare piiskopilinnus Eesti keskaja arhitektuuris olulisel kohal. [56]

17. ja 18. sajandil langes Kuressaare korduvalt suurte tulekahjude ohvriks, mis jättis linnast püsti vaid loetud arvu maju. Seetõttu hakati nõudma kivist majade ehitamist, mis olid lihtsad ühekorruselise väljavenitatud ristkülikulise põhiplaaniga krohvitud elamud. Need omandasid tol ajal Kuressaare kaubamärgi tunnuse. 1820. aastateks oli Kuressaare kivimajade arvult Eesti linnade seas esikohal, peaaegu pooled majadest olid kivist. Teisel kohal oli Tallinn, kus oli kivist elamuid alla kolmandiku.[9][57]

Läbi 19. sajandi ehitati suhteliselt väikseid, ühekorruselisi kompaktseid ristkülikukujulise põhiplaani ja madalapoolse viilkatusega elamuid. Üldjuhul oli sissepääs fassaadi keskteljel ja kummalegi poole jäi kaks akent.[9]

1980. aastatel hakkasid domineerima Kuressaares postmodernistlikud korterelamud ning ka vanalinn muutus aina populaarsemaks, mis tõi endaga kaasa seniolematu rekonstrueerimis- ja restaureerimislaine. Taastati mingil määral küll ehitiste alguspärane väljanägemine, kuid sisuliselt oli tegemist siiski uue elamuga.[9]

21. sajand on toonud Kuressaare linnapilti räästata majad. Räästa puudumine on väga jõuline üldilmet kujundav motiiv, mis mõjutab lõpptulemust võrdväärselt materjalivaliku ja üldise mahukäsitlusega.  Avalöögi andis Kuressaares nendele 2002. aastal valmis Ferrumi kaubamaja. Sobides hästi kohaliku ehitustraditsiooni ja linnakeskkonnaga, on neist tänaseks saanud juba linnale iseloomulik ilming. Vaikselt on see moevõttena imbunud ka eramurajoonidesse, kuigi keskkondlik põhjendus (vajadus sobituda ajaloolisse miljöösse) seal puudub.[9]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

FC Kuressaare mängija kollases

Kuressaares tegutseb Saaremaa Spordikool, kus on õppekavas 6 spordiala:- võrkpall, korvpall, kergejõustik, judo, laskmine ja purjetamine. Saaremaa Spordikool haldab alates 2015. aastast Kuressaare Spordikeskust, Kuressaare staadioni, Kesklinna staadioni, kunstmurukattega jalgpallistaadioni, Kuressaare terviseparki, Musumänniku terviseradu, Pargi tenniseväljakut ja mõningaid väiksemaid linnale kuuluvaid spordiobjekte.[58]

Lisaks tegutseb Kuressaares ka Saaremaa Merispordi Selts, mille peamiseks eesmärgiks on mere- ja purjetamishuvilistele noortele purjetamisharrastusega tegelemiseks võimaluste loomine, sõltumata nende perede materiaalsest olukorrast. Seltsi tegevuses osaleb igas eas liikmeid.[59]

Linna tuntuim jalgpalliklubi on FC Kuressaare, mis mängib Premium liigas. Kuressaare Linnajooks leiab aset Kuressaare linna sünnipäeval, jätkates vanu traditsioone ja propageerides tervislikku liikumist kogu maakonnale. Linnajooks kuulub Kuressaare linna terviseliikumisesarja “Liikudes tervemaks”, olles üks selle sarja 34 üritustest. 2019. aastal toimub arvult juba 38. linnajooks. Varem olid võistlusdistantsid 5,1 km ja 14,2 km, kuid 2016. aastast alates on põhidistantside pikkusteks 5 km ja 10 km. Lisaks toimuvad jooksud lastele.[60]

Kuressaarest pärit tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Ivo Linna, üks tuntuim Eesti meesartist
Viktor Kingissepp, kommunistlik revolutsionäär

Loomeinimesed

Teadlased ja haritlased

Militaartegelased

Ühiskonnategelased

Vaimulikud

Sportlased

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  3. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. Eesti Keel ; 1. 1924.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Urve Kirss, Tiina Sepp (2005). Kuressaare. Harjumaa: Oomen. 
  6. "Kuressaare linn". Uus Saaremaa. Vaadatud 03.11.2019.
  7. Stratigraafia terminoloogia
  8. Ilmar Arens (1988). Arensburg - Kuressaare nimest ja tekkest. Lidingö. Lk 162-163. 
  9. 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 9,10 Leele Välja (2014). Kuressaare. Harjumaa: Solnessi Arhitektuurikirjastus. 
  10. 10,0 10,1 10,2 Marika Mägi jt. (2007). Saaremaa. 2, Ajalugu, majandus, kultuur. Harjumaa: Koolibri. Lk 100-188. 
  11. 11,0 11,1 11,2 "Vaba aeg Kuressaares". Visit Saaremaa, detsember 2017. Vaadatud 03.11.2019.
  12. "Kuressaare linnapark". Puhka Eestis. Vaadatud 03.11.2019.
  13. "Kaitsealune ala või üksikobjekt: Loode tammik". Keskkonnaagentuur. Vaadatud 03.11.2019.
  14. Harvet Toots. "Loode tammik Saaremaal". Õhtuleht, 19. aprill 1988. Vaadatud 03.11.2019.
  15. "Mändjala rand". Mändjala. Vaadatud 03.11.2019.
  16. Erki Russow. "Kuressaare arheoloogia". Muinsuskaitseamet, 2011. Vaadatud 03.11.2019.
  17. 17,0 17,1 Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr 8, lk 463–468.
  18. 18,0 18,1 Andres Adamson jt. (2015). Kuressaare vanem ajalugu. Saaremaa: Kuressaare Raeühing. Lk 81-88. 
  19. "Ülevaade ajaloost". Saaremaa Muuseum. Vaadatud 03.11.2019.
  20. 20,0 20,1 Kuressaare minevikust ja tulevikust, Saarte Hääl, 7. detsember 2009
  21. Urmas Kiil, Sajanditagune ärev suvi Saaremaal, Saarte Hääl, 20. juuli 2015
  22. "Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus". Riigiteataja, 2004. Vaadatud 03.11.2019.
  23. Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine
  24. Margus Muld. "Kuressaarest sai Eesti päikesepealinn". Eesti Rahvusringhääling, 30.04.2017. Vaadatud 03.11.2019.
  25. 25,0 25,1 Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  26. "Rahvaarvu ajalugu". Vaadatud 03.11.2019.
  27. 27,0 27,1 Päring Statistikaameti andmebaasist
  28. 28,0 28,1 Päring Statistikaameti andmebaasist
  29. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  30. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  31. "Saaremaa valla põhimäärus". Riigiteataja, 2017. Vaadatud 03.11.2019.
  32. "Haldusreformi seadus". Riigiteataja, 2017. Vaadatud 03.11.2019.
  33. "Haldusreform". Saaremaa vald. Vaadatud 03.11.2019.
  34. 34,0 34,1 34,2 Tiina Kolk. "Mudakuurort Kuressaare". Postimees, 22. august 2010. Vaadatud 03.11.2019.
  35. "Kuressaare lossipäevad". Saaremaa suvi, 2019. Vaadatud 03.11.2019.
  36. "Programm". Kure lossipäevad. Vaadatud 03.11.2019.
  37. 37,0 37,1 "Transport". Saaremaa vald. Vaadatud 03.11.2019.
  38. "Saabuvad lennud". Kuressaare lennujaam. Vaadatud 03.11.2019.
  39. Aare Laine. "Roomassaare sadam 125". Saarte Hääl, 16.03.2019. Vaadatud 03.11.2019.
  40. "Roomassaare sadam". Puhka Eestis. Vaadatud 03.11.2019.
  41. [(https://www.saaremaavald.ee/koolid)"Koolid"]. Saaremaa vald. Vaadatud 03.11.2019.
  42. "Kooli vastuvõtt". Luce Kool. Vaadatud 03.11.2019.
  43. "Meremajanduse keskus Kuressaares". Taltech. Vaadatud 03.11.2019.
  44. Monika Puutsa. "Tervishoiu kõrgkool Saaremaa tudengitele hinnaalandust ei tee". Saarte Hääl, 8. veebruar 2019. Vaadatud 03.11.2019.
  45. "Kuhu minna, mida teha Kuressaares?". Kultuurivara. Vaadatud 03.11.2019.
  46. "Teatrist". Kuressaare Linnateater. Vaadatud 03.11.2019.
  47. "Külastajale". Saaremaa Muuseum. Vaadatud 03.11.2019.
  48. Sirli Tooming. "Sadamaait sai püsiva hinge". Meie Maa, 8. august 2018. Vaadatud 03.11.2019.
  49. NL. "Kuressaare Folgiklubi alusatab oma teist hooaega". Meie Maa, 21. september 2018. Vaadatud 03.11.2019.
  50. "Rahvakultuur". Kultuurivara. Vaadatud 03.11.2019.
  51. "Traditsioonilised üritused". Kultuurivara. Vaadatud 03.11.2019.
  52. "Kuressaare Kammermuusika Päevad". Kammerfest. Vaadatud 03.11.2019.
  53. "Merepäevadest". Merepäevad. Vaadatud 03.11.2019.
  54. "Kirikud ja kogudused". Saaremaa vald. Vaadatud 03.11.2019.
  55. "Rahvastik asukoha ja usu järgi". Statistikaamet. Vaadatud 03.11.2019.
  56. "Kuressaare linnus". Kultuurimälestiste riiklik register. Vaadatud 03.11.2019.
  57. "Saaremaa ajaloost". Saaremaa. Vaadatud 03.11.2019.
  58. "Spordikoolist". Saaremaa Spordikool. Vaadatud 03.11.2019.
  59. "Seltsist". Saaremaa Merispordi Selts. Vaadatud 03.11.2019.
  60. "Üritused ja sarjad". Saaremaa Spordikool. Vaadatud 03.11.2019.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andres Adamson jt., 2015, Kuressaare vanem ajalugu, Kuressaare Raeühing
  • Endel Varep, 1975, nr 8, Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan, Eesti Loodus
  • Ilmar Arens, 1988, Arensburg - Kuressaare nimest ja tekkest, kirjastus Lidingö
  • Helju Pärt, Mati Oolup, 1993, Klassitsistlik Kuressaare, Saaremaa Kirjastusühing Oma Saar
  • Leele Välja, 2014, Kuressaare, Solnessi Arhitektuurikirjastus
  • Maret Soorsk, 2008, Tervitusi Kuressaarest, postkaarte ja fotosid Saaremaa Muuseumi kogus, Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS
  • Marika Mägi jt., 2007, Saaremaa. 2, Ajalugu, majandus, kultuur, kirjastus Koolibri
  • Toomas Karjahärm, 2006, Vana Kuressaare. Ehitised ja inimesed. kirjastus Argo
  • Urve Kirss, Tiina Sepp, 2005, Kuressaare, kirjastus Oomen

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaardid[muuda | muuda lähteteksti]