Kadaka (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
Kadaka

Kadaka Tallinna ja Mustamäe linnaosa raamis

Pindala: 2,81 [1] km²
Elanikke: 3791 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 40′ Ekoordinaadid: 59° 25′ N, 24° 40′ E
Kadaka asumi kaart

Kadaka on Tallinna linna Mustamäe linnaosa loode- ja läänepoolsem asum, mis koosneb 9 kvartalist. Asum piirneb Veskimetsa, Lilleküla, Sääse, Mustamäe, Vana-Mustamäestamä, Astangu ja Väike-Õismäe asumitega. Kadaka asumi pindala on 2,81km2.[1]

Asumi piir[muuda | muuda lähteteksti]

Kadaka asumi territooriumi piir kulgeb mööda endist Hiiu–Harku raudteetammi. Kirdesse kulgedes ületab asumi piir Kadaka tee, Akadeemia tee, Ehitajate tee ja ristub Tuuliku teega. Seejärel pöördub piir kagusse. Liikudes mööda Tuuliku teed, ületab see Laki tänava ja suundub edasi Kadaka teele, kuni ristub Mustamäe teega. Mustamäe teel pöördub piir edelasse, kus ristudes Tammsaare teega pöördub läände, kuni ristub taas Kadaka tee ja Ehitajate teega. Kulgedes piki Kadaka teed edelasse, pöördub see Akadeemia teega ristudes kagusse ning liigub mööda Akadeemia teed, kuni ristub uuesti Ehitajate teega. Seejärel pöördub piir lõunasse. Möödudes Tallinna Tehnikaülikoolist, ristub piir Üliõpilaste teega ja suundub edasi piki Üliõpilaste teed, Raja tänavat ja Soone tänavat Lossi tänavani. Seepeale liigub piir mööda eri kinnistuid ja läbi metsa läände Kadaka puiesteeni. Ületanud puiestee, pöördub piir loodesse, kus ristub jälle Hiiu-Harku raudteetammiga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kadaka asum on saanud oma nime Kadaka küla järgi, mis asetses mõlemal pool tänapäevast Kadaka teed. Selle küla kõige vanemad talud ehitati mõlemale poole Iisaku ehk Soone oja, mis oli piiriks Tallinna linnasarase ja Harku mõisa vahel. Just seetõttu oli nii, et ojast linna poole jäänud talud olid osa Haabersti-Kadaka külast (ja kuulusid seega Haabersti linnamõisale) ning ojast teisele poole jäänud talud kuulusid Harku-Kadaka külale.[2]

Kõige vanemad kirjalikud allikad Kadaka (Kaddaka) küla kohta pärinevad 1686. aastast, mil seda mainiti seoses linnasarase piiride kirjeldamisega. 17. sajandi teisest poolest pärinevates allikates on Kadaka küla mitmel korral mainitud, samuti on toodud ära üksikuid talusid.[2]

Haabersti-Kadaka külas oli 19. sajandi keskel 3 suurtalu ning mitu väiksemat talu ja saunakohta. Talude arv hakkas suurenema 1870. aastailr, mil selle küla talusid hakati päriseks müüma. Sellel perioodil tükeldati suur- ja väiketalusid mitmel korral eraldi kruntideks, samuti suurendas talude arvu uute maade kasutuselevõtt. 1920. aastal ühinesid kaks Kadaka küla üheks külaks ning enne 1940. aastat oli selles külas kokku 50 talu.[2]

1949. aastal moodustati Kadaka küla taludest kolhoos, mis hiljem liideti Järve kolhoosiga (uue kolhoosi nimeks sai Koit). Küla idaosa liideti Tallinnaga 1958. aastal, lääneosa liideti 1975. aastal.[2] Piirkonna suurem areng algas, kui Mustamäe tee keskossa Laki tänava ja Kadaka tee äärde rajati 1960.–1970. aastail uus tööstusrajoon (Kadaka tööstusrajoon). Peamiselt kolisid sinna Tallinna südalinna ettevõtted: V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis, Norma, Ilmarine ja tootmiskoondis Talleks.[3] Hiljem lisandusid veel karastusjookide tehas, Leibur, Flora, Kommunaar jpt. Peale nende paiknesid seal Autobussipark, Volga Autotehase Tallinna Autokeskus, mitu ehitusorganisatsiooni ja kaubabaasi.[4]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[5][6][1]
2017 3791
2016 3354
2015 3030
2014 2851
2013 2660
2012 2571
2011 2425

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 18-22%, 68+aastased moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 18-49% vahele.[7]

Asumi territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Laki[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Laki I kvartal.
Next.svg Pikemalt artiklis Laki II kvartal.

Koosneb kahest kvartalist. Asub Mustamäe, Tammsaare ja Kadaka tee vahelisel alal. Alates 1990-ndate lõpust poolitab kvartaleid Laki tänav.[8] Kvartali peamised arengualad kuuluvad elamutele ja äriehitistele. Üheksakorruselised elamud jäävad Mustamäe tee äärde. Piirkonna üks suuremaid ettevõtteid on Eesti Energia, Tallinna Raamatutrükikoda.

Ajaloolised rajatised kvartalis: Tallinna Aiandussovhoos, Kadaka turg.

Kvartali ilmet muudab see, kui A. H. Tammsaare tee muutub ülelinnalise tähtsusega magistraaliks. Selle arenduse negatiivsem pool on ehitusele ette jäävad garaažialad, mis algselt olidki mõeldud tee laienduseks.[9]

Kadaka[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kadaka I kvartal.
Next.svg Pikemalt artiklis Kadaka II kvartal.
Next.svg Pikemalt artiklis Kadaka III kvartal.

Koosneb kolmest kvartalist. Asub Tuuliku ja Kadaka tee ning Haabersti linnaosa piiri (raudtee, Järveotsa tee ja Veskimetsa) vahel.[8]

Mäepealse[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mäepealse I kvartal.
Next.svg Pikemalt artiklis Mäepealse II kvartal.
Next.svg Pikemalt artiklis Mäepealse III kvartal.

Koosneb kolmest kvartalist. Asub Mäealuse tänava, Nõmme linnaosa piiri ja raudtee vahel.[8]

Akadeemia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Akadeemia kvartal.

Asub Kadaka ja Akadeemia tee ning Mäealuse tänava vahel. Akadeemia kvartalisse kujundatakse linnalist tehnoloogiapargi- ja ärikeskust. Tehnopolist kavatseb linn arendada regionaalselt, üle-eestiliselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsioonikeskuse.[8]

Asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Asumisiseseid kergliiklusteid (peateed) on 2,9 km. Tänavad, mis asuvad asumis või läbivad seda, on järgmised (seisuga 1. november 2008).[10][11]:

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Asumi territooriumile jääb teadus- ja ärilinnak Tehnopol ning Mustika kaubanduskeskus. Mitmed Tallinna Tehnikaülikooli õppehooned asuvad Kadakal, samuti ettevõtted nagu Leibur, Tallinna Autobussikoondis jm.

Looduskeskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Asumis napib kvartalisiseseid rohe- ja väljaehitatud puhkealasid. Osaliselt on metsaga kaetud Akadeemia (Raja ja Mäepealse tänava nurgal) ja Mäepealsed kvartalid. Mäepealse II kvartalis tuleb hoonestamisel arvestada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala nõuetega.[8]

Laki I kvartalis asub looduskaitse alune objekt: Arukase kultivar (leinavorm) (Betula pendula Youngii).[12]

Mustamäe majadest veidi eemal, veel hoonestamata tühermaal Kadaka puiestee ääres, maja nr 14 lähedal paikneb loodusmälestis: piirkonna kõrgeim rändrahn Kadaka Suurkivi (5,7 x 3,2 x 3,1 m; ümbermõõt 15,1 m).[13]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. f
  3. Tallinn : lühientsüklopeedia. 1979, lk. 201
  4. Tallinn : lühientsüklopeedia. 1979, lk. 244
  5. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  6. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  7. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Mustamäe Linnaosa Arengukava 2007-2015, Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsus, Mustamäe Halduskogu, Mustamäe Linnaosa Valitsus. Tallinn; Mustamäe 2007. lk. 22, 28–31
  9. Mustamäe linnaosa üldplaneeringu avalik arutelu Mustamäe arengufoorumil. Memo. 20. september 2002
  10. Tallinna tänavanimed. 1. november 2008
  11. Tallinna tänavad linnaosade kaupa. 1. november 2008
  12. Tallinn : Nõmme, Mustamäe / Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna Keskkonnaamet, Geoloogia Instituut ; koostaja H. Kink ; toimetaja A. Raukas. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997. lk. 16–18, 20
  13. Tallinn : Nõmme, Mustamäe / Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna Keskkonnaamet, Geoloogia Instituut ; koostaja H. Kink ; toimetaja A. Raukas. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997. lk. 10

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]