Jevgeni Ossinovski

Allikas: Vikipeedia
Jevgeni Ossinovski
Jevgeni Ossinovski

Ametiaeg
14. september 2015 – ...
Eelnev Rannar Vassiljev

Ametiaeg
26. märts 2014 – 8. aprill 2015
Eelnev Jaak Aaviksoo
Järgnev Jürgen Ligi

Riigikogu XII koosseisu liige
Ametiaeg
2011 – 2014

Riigikogu XIII koosseisu liige
Ametiaeg
2015 aprill – 2015 september

Sünniaeg 15. märts 1986 (31-aastane)
Sünnikoht Kohtla-Järve
Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Jevgeni Ossinovski (sündinud 15. märtsil 1986 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik, alates 14. septembrist 2015 tervise- ja tööminister. Ta oli XII ja XIII Riigikogu liige, oli 26. märtsist 2014 kuni 8. aprillini 2015 haridus- ja teadusminister. Ta on 2011. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja alates 30. maist 2015 selle esimees.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ossinovski õppis Aseri keskkoolis ja Tapa gümnaasiumis, alates 7. klassist Tallinna Reaalkoolis, mille lõpetas 2004. aastal (hõbemedaliga) ja Tartu Ülikooli filosoofia eriala 2007. aastal (bakalaureusetööga "teda enim mõjutanud filosoofist" Nietzschest, cum laude). Aastal 2009 kaitses ta filosoofia eriala magistritöö Warwicki ülikoolis (väitekirjaga "Ühiskonna konstitueeriv roll: heideggerlik liberalismi kriitika") ja 2010. aastal London School of Economics and Political Science'is politoloogia erialal (pealkirjaga "Poliitilise võimu legitiimsus Putini Venemaal"), mõlemad kiitusega.[1][2][3]

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta lõpul kaalus Jevgeni Ossinovski IRLiga liitumist, arutades seda ka erakonna tolleaegse peasekretäri Ken-Marti Vaheriga, kuid siiski loobus.[4] Äriregistri andmeil liitus ta 20. jaanuaril 2011 Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.[5]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7 (Ida-Viru maakond). Ta kogus 1578 häält[viide?] ning temast sai Riigikogu XII koosseisu noorim liige[3].

Ossinovski oli Riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. Ta oli ka vähemusrahvuste saadikute ühenduse, kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma, säästva energia toetusrühma ning Ida-Virumaa toetusrühma liige.[viide?]

2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisel kandideeris Ossinovski Narvas. Ta kogus 2404 häält, mis oli nendel valimistel linna suurim häältearv ühele kandidaadile.[6]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta 2909 häält, mis oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas Marju Lauristini ja Ivari Padari järel 3. tulemus.[7]

Haridusministrina sekkus Ossinovski rahandusministeeriumi kavva hakata autojuhtidelt nõudma eesti keele oskust kõrgeimal tasemel (C2), mistõttu keelenõudeid langetati. Sellega seoses tegi Ossinovski (olles sünnijärgne Eesti kodanik) ka ise eesti keeles eksami ning sai 99 punkti 100st.[4]

2014. aasta oktoobris puhkes poliitiline skandaal, mis ajakirjanduse hinnangul "viis Eesti valitsuskriisi äärele", kui Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi nimetas tollast haridus- ja teadusministrit Ossinovskit Facebookis avalikult "sisserändaja pojaks roosast erakonnast".Eelnevalt oli Ossinovski nimetanud Ligit ebaadekvaatseks Napoleoni kompleksiga teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister, kuid see skandaali ei tekitanud. Ligi väljaütlemise ajendiks sai tema ja Ossinovski eelnenud debatt ETV saates "Foorum", kus Ossinovski lausus: "Ma ei ole ka sellega nõus, et me võime veel 23 aastat pärast taasiseseisvumist süüdistada Nõukogude võimu. Me peaks ise ka hakkama vastutama selle eest, mis seisus me täna oleme." Reaktsioonina nõudsid Keskerakond, IRL, SDE ja president Toomas Hendrik Ilves Ligi lahkumist ministriametist. Sama nädala lõpuks esitas Ligi lahkumisavalduse, uueks rahandusministriks sai novembri algul Maris Lauri.[4] Jevgeni Ossinovski tagasi ei astunud.

30. mail 2015 valiti ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks.[viide?]

Ossinovski poliitiliseks mentoriks on ajakirjanduses nimetatud Jaak Allikut. Teda on toetanud ka Sven Mikser, kes 2014. aastal ütles: "Oli ilmne, et Ossinovski peab olema valitsuses, sest ta on lihtsalt väga hea."[4]

Seisukohavõtte[muuda | muuda lähteteksti]

Jevgeni Ossinovski on toetanud kodakondsuseta Eesti elanikele (nn halli passi omanikele) Eesti kodakondsuse andmist, samas rõhutades, et tema hinnangul oli 1991. aastal õige mitte anda kõigile Eesti kodakondsust.[3]

Tema hinnangul ei ole vene parteidel Eestis tulevikku, kuna vene erakondade poliitikuil "ei ole muud ideoloogiat kui vastandumine eesti rahvuslusele" ning muude vaadete erinevuse tõttu "on neil keeruline sisulise programmiga välja tulla", samas kui vene kogukond Eestis on eripalgeline ja eri huvidega. "Lisaks oleks rahvuspartei ülesehitamine minu arvates vale, sest see põlistaks rahvusrühmade erinevust."[3]

Kui pärast Ossinovski valimist SDE aseesimeheks kommenteeris erakonna tollane esimees Sven Mikser, et näeks Ossinovskit tulevikus ka peaministrina, siis kinnitas Ossinovski Postimehe intervjuus: "Mul ei ole peaministriks saamise ambitsiooni. Arvan, et peaministri amet on suhteliselt elupõletav, mitte väga meeldiv." Ühtlasi osutas ta venelaste alaesindatusele riigiameteis: "Eestis on jäänud tähelepanuta, et avaliku teenistuse kõrgetel positsioonidel vene päritolu inimesi peaaegu pole: ministeeriumide töötajatest alla viie protsendi, riigikantseleis 107st mitte ühtegi."[1]

Ossinovski on kinnitanud, et peab eesti keele ja kultuuri ülimuslikkuse säilimist Eestis poliitilise eesmärgina loomulikuks. "See, et Eesti riik on eesti keele ja kultuuri keskne, on arusaadav fakt."[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jevgeni Ossinovski räägib eesti, vene ja inglise keelt.[1] Priit Pulleritsu küsimusele enesemääratluse kohta vastas ta: "Kui lähen välismaale, olen eestlane. Kui olen Eestis, siis see nii lihtne ei ole. Põhimõtteliselt olen vene päritolu eestlane. Mu hea tuttav kasutab sellist ilusat väljendit, et meil on eesti keelt kõnelevad eestlased ja vene keelt kõnelevad eestlased. Mina olen mõlemat keelt kõnelev eestlane."[3]

Tema isa on transiidiärimees Oleg Ossinovski, kes 2011. aastal oli Äripäeva andmeil Eesti rikkaim inimene (Jevgeni on end isa äridest avalikult distantseerinud, kuid möönnud isa rahalist toetust). Jevgenil on 17 aastat noorem vend Mark. Jevgeni Ossinovski emapoolne vanaema on eestlane.[3][1]

Jevgeni Ossinovski abiellus 2014. aasta suvel. Tema abikaasa on Triinu Ossinovski. Neil on ühine poeg Artur, tütar Marta [8] ja Eesti tõugu hagijas Pluto.[4]

Noorena tuli Ossinovski males Lääne-Viru maakonna meistriks, hobina on ta tegelenud mäesuusatamise[3] ja ujumisega.[1]

Jevgeni Osinovski on ateist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Priit Pullerits "Jevgeni Ossinovski, Ansipi mantlipärija?" Postimees, 10. november 2013
  2. Jevgeni Ossinovski: Ükskõik, mida ma teen, pean olema selles kõige parem UT, november 2014 (vaadatud 18.12.2016)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Priit Pullerits Mees, kes teab viha ravi retsepti Postimees, 27. märts 2011 (intervjuu) (vaadatud 18.12.2016)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Tarmo Vahter Jevgeni Ossinovski põliseesti juured Eesti Ekspress, 29. oktoober 2014 (vaadatud 18.12.2016)
  5. Äriregistri päring, 18.12.2016
  6. "Ossinovski: tulemused on umbusaldus Narva linnajuhtidele" Äripäev, 21. oktoober 2013
  7. http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
  8. "Jevgeni ja Triinu Ossinovski panid tütrele Hispaania päritolu nime". Delfi, 2. detsember 2016.
30.05.2015 valis SDE üldkogu Ossinovski erakonna esimeheks

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]