Sir

Allikas: Vikipeedia

Sir (hääldus [sö:r]) on inglise keelt kõnelevates maades, eeskätt Suurbritannias, tiitliga alamaadli hulka kuuluvate isikute (baronet ja rüütel) poole pöördumisel kasutatav viisakussõna. Tihti arvatakse ekslikult, et "sir" on tiitel.

Sõna "sir" viisakussõnana[muuda | muuda lähteteksti]

Pöördumis- või kõnetamisviis[muuda | muuda lähteteksti]

Viisakussõna "sir" kasutatakse kas suulise pöördumise korral eesnime ees (näiteks "Sir Winston") või kirjaliku pöördumise korral ees- ja perekonnanime ees (näiteks "Sir Winston Churchill") – sel juhul kirjutatakse see eesti keeles suure algustähega ja harilikus ehk püstkirjas. Kui viisakussõna "sir" kasutatakse eestikeelses tekstis ilma isiku pärisnimeta, siis kirjutatakse see väikse algustähega ja kursiivis.

Vajadus kasutada[muuda | muuda lähteteksti]

Viisakusvormelit "Sir" kasutatakse pöördumisel järgmiste tituleeritud isikute poole:

Suurbritannias[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "sir" kasutus koos tiitlit tähistavate postnominaalsete lühenditega[muuda | muuda lähteteksti]

Näiteid:

Kuid näiteks doktorikraadi ei kasutata koos viisakussõnaga "sir". Samuti ei kasutata sõna "sir" vaimulikkonnas:

Kui rüütliseisuse tunnused (näiteks ordenimärgid) on antud isikule, kes ei ole Suurbritannia ega Rahvaste Ühenduse kuningriigi kodanik, loetakse teda aurüütliks ning tema poole pöördumisel ei kasutata nime ees sõna "sir".[viide?] Eestlastest on niisugused:

Sõna "sir" kõnetlussõnana[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "sir" kasutatakse ka kõnetlussõnana meesisikute poole pöördumisel.

Eestlased, kelle poole on kohane pöörduda viisakussõnaga "sir"[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]