Tallinna linnavalitsus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Linnavalitsus)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinna Linnavalitsus
Tallinna linnavalitsuse hoone Tallinnas Vabaduse väljakul, vaade Jaani kiriku poolt, 27. august 2011.jpg
Asutatud 1887
Peakorter Tallinn
Asukoht Vabaduse väljak 7, Tallinn
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart
Emaorganisatsioon Tallinna linnavolikogu

Tallinna linnavalitsus (ametlikult Tallinna Linnavalitsus) on Eesti Vabariigi pealinna Tallinna kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan.

Tallinna linnavalitsus osaleb Tallinna linnavolikogu kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

Linnavalitsus asub Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 7.

Linnavalitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnavolikogu 09.11.2017 otsus nr 154 "Tallinna Linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja vabastamine", millega vabastati ametist mõned eelmised linnavalitsuse liikmed ja millega nimetati ametisse abilinnapead uue linnavolikogu ja linnavalitsuse ametisse nimetamist pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi.

Alates 26. novembrist 2021 on Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Abilinnapead on Betina Beškina, Vadim Belobrovtsev, Andrei Novikov, Vladimir Svet, Madle Lippus, Kaarel Oja ja Joosep Vimm[1].

Linnakantselei[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnakantselei

Tallinna Linnakantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö. Linnakantselei tööd juhib linnapea määratud linnasekretär. Linnakantselei koosseisu kuuluvad nõunikud, struktuuriüksustena kuus teenistust ja seitse osakonda. Linnakantselei haldab ka linnavalitsuse esindushoonet.

Linnavalitsuse tööjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnapea Taavi Aasa 14.11.2017 käskkiri nr LSB-28/19 "Linnavalitsuse liikmete tööjaotus" lk 1/2.

Tallinna Linnavalitsuse tööjaotus on sätestatud linnapea 29.04.2019 käskkirjaga nr LSB-28/19/4-1.

Linnapea[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnapea tegevusvaldkonnad on üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, suhtlus riigiasutuste ja linnavolikoguga, koostöö koordineerimine omavalitsorganisatsioonidega ja teiste omavalitsusüksustega, linna ja linnavalitsuse esindamine Eestis ja välisriikides. Linnapea koordineerib Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiivi, Tallinna Perekonnaseisuameti ja linnaosade valitsuste tegevusvaldkondi.

Tallinna linnaosavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Abilinnapead[muuda | muuda lähteteksti]

Abilinnapeade muud õigused[muuda | muuda lähteteksti]

Abilinnapea vastavalt tööjaotusele:

  • esitab linnapeale ettepanekuid talle alluva ametiasutuse funktsioonide, struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kohta;
  • esindab linna ja linnavalitsust oma tegevusvaldkonnas;
  • kontrollib oma tegevusvaldkonnas riigi ja linna õigusaktide ning linna otsuste ja korralduste täitmist;
  • korraldab linna esindamise oma tegevusvaldkonda kuuluvas linna äriühingus, linna osalusega äriühingus, linna asutatud sihtasutuses ja linna osalusega mittetulundusühingus;
  • kooskõlastab abilinnapea nõuniku ja referendi ametisse nimetamise ning ametist vabastamise linnapeaga;
  • on talle alluva ametiasutuse juhi vahetu ülemus ning teeb linnapeale ettepaneku alluva ametiasutuse juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise ning premeerimise ja distsiplinaarvastutusele võtmise kohta;
  • täidab muid Tallinna õigusaktidest tulenevaid ja linnapea antud ülesandeid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna all-linna esimest omavalitsust Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) on esimest korda mainitud 15. mail 1248 Taani kuninga Erik IV Adraraha välja antud ürikus, millega Tallinnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba ning iseseisva linna õigused ja kohustused.

Keskajal peeti rae istungeid tavaliselt kas Tallinna raekoja eesasuva turuplatsi (s.o Raekoja platsi) ääres asuvas raekantseleis või Pühavaimu kirikus, mida kasutati ka raekabelina. 17. sajandil Rootsi ajal toimusid korralised raeistungid reeglina raekantseleis.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna raad

Linnavalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linna kohaliku omavalitsusorganina moodustati Tallinna linnavalitsus 1887. aastal 26. märtsil, kui Venemaa keisri Aleksander II ukaasiga kehtestati Läänemere kubermangude linnades 1870. aasta Vene üldine linnaseadus. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiks neljaks aastaks kinnisvaraomanikkude poolt valitav linnavolikogu (gorodskaja duuma, vene keeles Ревельская Городская Дума), kes omakorda valis neljast linnanõunikust koosneva linnaameti – gorodskaja uprava (vene keeles Ревельская Городская Управа), eesotsas Tallinna linnapeagagorodskaja golovaga, vene keeles Ревельская городская голова). Esimene Tallinna linnapea raejärgsel ajal oli Oskar Artur von Riesemann.

Tallinna raekoda 1930. aastail

Linnavalitsus tegutses linnapea juhtimisel ja koosnes volikogu poolt valitud kolmest kuni neljast linnanõunikust ja linnasekretärist. Linnavalitsusele allusid kõik teised linna täidesaatvad organid, nagu osakonnad, komisjonid, hoolekogud, asutiste juhatajad ning linnaametnikud, samuti ka linna ettevõtted ja linnamõisad, mille tegevust juhtis linnavalitsus oma liikmete kaudu[2]. Esimese Tallinna linnapea Oskar Artur von Riesemanni aselinnapeaks valiti sündik Thomas Wilhelm Greiffenhagen ja linnanõunikeks, senised raehärrad Alexander Elfenbein (1823–1898) ja Ludwig Joseph Berting (1828–1911) ning Toompea lossifoogt Johannes Huhn (1844–1880). Linnasekretäriks sai jurist Otto Benecke.

Tallinna linnavalitsus tegutses Tallinna raekojas.

Detsembris 1904 võitis Tallinnas 1904. aasta linnavolinike valimistel eesti-vene valimisblokk ja valimisblokk sai enamuse Tallinna Linnavolikogus. Linnavolikokku valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. 19. jaanuaril 1905. aastal valiti Tallinna linnapeaks senise linnapea John von Huecki vastu kandideerinud Eestimaa kubermanguvalitsuse nõunik Erast Hiatsintov. 26. jaanuaril 1905 valiti kaks uut linnavalitsuse liiget ja linnasekretär, linnavalitsuse liikmeteks valiti esimese nõuniku ja aselinnapeana Konstantin Päts ja teise nõunikuna Voldemar Lender. Seaduse järgi jäid ametisse, sakslane Eugen Erbe ja sakslaste kandidaat lätlane Johann Daugull ehk pooled linnavalitsuse liikmed.

1905. aasta revolutsioonisünduste ajal Tallinna linnapea Erast Hiatsintov astus tagasi 14. detsembril, eestlastest linnajuhid (v.a Jaan Poska, kes vangistati jaanuaris 1906. aastal. 10. detsembrist 1906 olid Tallinna linn ja Harju kreis sõjaseisukorras ja kõrgeim võim ajutisel kindralkuberneril, Pavel Voronovil.

1. märtsil 1906 toimunud uue Tallinna linnapea valimistel kaotas Eugen Erbe eesti advokaadile Friedrich Karlsonile, kuid uus kuberner Pjotr Bašilov tühistas aga valimiste tulemused ja nõudis uute korraldamist. 24. aprillil toimunud uutel valimistel sai sakslaste kandidaat John von Hueck 20 ja Dvigateli insener Voldemar Lender 31 poolthäält. Tallinna aselinnapeaks sai Gavriil Beljagin ja linnasekretäriks eestlane Evald Dolf. 1913. aastal toimunud Tallinna linnavolinike valimistel järel oli aastatel 1913–1917 Tallinna linnapea Jaan Poska.

Viimased Venemaa keisririigi võimu aegsed linnavolikogu valimised Tallinnas toimusid 13.–18. veebruaril 1917, kuid enne valimistulemuste ametliku kinnitamist puhkes veebruarirevolutsioon. Vana volikogu volitused lõppesid 23. augustil 1917. Linnapea Jaan Poska saamisel Ajutise Valitsuse Autonoomse Eestimaa kubermangu Eestimaa kubermangukomissariks täitis aprillist kuni septembrini 1917 Tallinna linnapea kohuseid senine linnanõunik ja 1906. aastast abilinnapea olnud Gavriil Beljagin.

Veebruarirevolutsiooni järel tekkisid seniste Tallinna linna võimuorganite kõrvale nõukogud, kehtestus ka Tallinnas kaksikvõim, kus Tallinna linnavolikogule pakkus konkurentsi märtsi algul Tallinna ja selle ümbruskonna tööstusettevõtetes ja sõjaväeosades valitud Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

6. augustil 1917 toimusid Vene Ajutise Valitsuse poolt 15. aprillil 1917 antud uue linnaseaduse põhjal uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kaudu. 1917. aastal toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel osalesid ka Tallinnas asuvad Venemaa regulaararmee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused, ja Tallinna linnavolikogus said enamuse sotsiaaldemokraadid-enamlased (31 kohta), esseerid (22) ja sotsiaaldemokraadid-vähemlased (12). Tallinna linnavalitsuse esimeheks valiti bolševik Voldemar Vöölmann, 101 saadikuga Tallinna linnavolikogu esimeheks samuti bolševik Jaan Anvelt.

Saksa okupatsiooni alguses märtsis 1918 määrasid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna ülembürgermeistriks pikaaegse Tallinna linnavoliniku, suurkaupmehe ja reederi, Börsikomitee esimehe Erhard Dehio. Tallinna teiseks bürgermeistriks sai advokaat Alexander Riesenkampff, tema asetäitjaks ettevõtja ja poliitik Harry Kochi[3]. Linnahaldusega tegeles magistraadiks nimetatud kogu, koosnedes üheksast linnaõunikust, kelle juhtida olid mitmesugused linnaametid. Tallinna Linnavolikogu aset täitis nn Oberverwaltung der Sadt Reval (ka Verwaltungsrat), mis koosnes 40 nõunikust. 2. aprillist kuni okupatsiooniaja lõpuni juhtis linnavalitsust tegelikult Saksa sõjaväelane, linnapealik (Stadhauptmann) kapten Schmidt.

12. novembril 1918 heisati Tallinna Raekojale rahvuslik trikoloor ja raekoja saali kogunes 1917. aasta suvel valitud Tallinna linnavolikogu ja 13. novembril võttis Tallinna linnavolikogu volitustega Aleksander Pallas Tallinnas linnaameti üle ning samal õhtul toimunud Tallinna linnavolikogu istungil valiti ametisse uus Tallinna linnavalitsus: linnapea kt Aleksander Pallas, Tallinna linnanõunikud Jüri Annusson, Martin Bleimann, Hans Martna, Jaan Pullisaar, Anton Uuesson, samuti Tallinna volikogu uus juhatus (esimees Nikolai Köstner, abiesimees Rudolf Paabo[4].

Eesti iseseisvumise järel tegutses Tallinna linnavalitsus Tallinna raekojas, LV revisjoniamet, majandusosakond ja rahandusosakond Mündi tänav 2, ehitusosakond ja tervishoiuosakond Nunne tänav 2, ettevõtete osakond Põhja puiestee 27, haridusosakond Vene tänav 23, sotsiaalosakond Vene tänav 23/25.

Tallinna Linna TSN/RSN Täitevkomitee[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu ja Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee

Linnavalitsuse taastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Linnavolikogu 22. detsembri 1989. aasta otsusega nimetati Tallinna Linna RSN Täitevkomitee ümber Tallinna Linnavalitsuseks.

Linnavalitsuse koosseisud pärast Eesti iseseisvuse taastamist[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar 1990 – aprill 1992[muuda | muuda lähteteksti]

Aprill 1992 – oktoober 1993[muuda | muuda lähteteksti]

Oktoober 1993 – november 1996[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1996. aastani kuulusid linnaosavanemad linnavalitsuse koosseisu, seejärel kuni 1999. aastani kuulusid linnavalitsusse pooled linnaosavanemad ja viimased 20 aastat ei ole linnaosavanemad enam linnavalitsuse kuulunud.

November 1996 – mai 1997[muuda | muuda lähteteksti]

Mai 1997 – märts 1999[muuda | muuda lähteteksti]

Märts 1999 – november 1999[muuda | muuda lähteteksti]

November 1999 – mai 2001[muuda | muuda lähteteksti]

Juuni 2001 – detsember 2001[muuda | muuda lähteteksti]

Detsember 2001 – november 2002[muuda | muuda lähteteksti]

November 2002 – oktoober 2004[muuda | muuda lähteteksti]

Oktoober 2004 – november 2005[muuda | muuda lähteteksti]

November 2005 – aprill 2007[muuda | muuda lähteteksti]

Aprill 2007 – november 2009[muuda | muuda lähteteksti]

November 2009 – juuni 2010[muuda | muuda lähteteksti]

Juuni 2010 – november 2010[muuda | muuda lähteteksti]

November 2010 – detsember 2010[muuda | muuda lähteteksti]

Detsember 2010 – aprill 2011[muuda | muuda lähteteksti]

Aprill 2011 – oktoober 2017[muuda | muuda lähteteksti]

Oktoober 2017 – aprill 2019[muuda | muuda lähteteksti]

Aprill 2019 – november 2021[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart
  • abilinnapea – Betina Beškina
  • abilinnapea – Vadim Belobrovtsev
  • abilinnapea – Kalle Klandorf
  • abilinnapea – Andrei Novikov
  • abilinnapea – Aivar Riisalu
  • abilinnapea – Eha Võrk

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tallinn.ee". 26. november 2021. Vaadatud 15.03.2022.
  2. Tiit Rosenberg, 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918, lk 53
  3. Tiit Rosenberg, 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918, lk 31
  4. “Tallinna linnavolikogu koosolek”, Tallinna Päevaleht, nr 124, 13.11.1918; “Tallinna linnavolikogu koosolek”, Tallinna Päevaleht, nr 125, 14.11.1918
  5. Tallinna Linnavalitsuse koosseis läbi aegade, www.tallinn.ee (vaadatud 05.01.2021)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]