Tallinna–Narva maantee
Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on Põhja-Eestis ja ühendab Tallinna ja Narva.
Maantee saab alguse Tallinna kesklinnast Viru väljakult. Edasi kulgeb maantee 10,4 km ulatuses piki Tallinna tänavaid (Narva mnt, Pronksi, Tartu mnt, Peterburi tee) Pirita jõeni, kus ületab Tallinna piiri. Tallinna–Narva maantee kulgeb piki Eesti põhjarannikut ja on Euroopa maantee E20 osa. Viimased 3,5 km kulgeb maantee piki Narva linna tänavaid – Tallinna maantee, Peetri plats, Peterburi maantee. Maantee lõpeb Sõpruse sillal Eesti-Venemaa riigipiiril. Kuni 80,7. kilomeetrini on maantee kahe eraldatud vastassuunalise sõiduteega. Tee pikkus on 212,3 km.
Maantee läbib kolme maakonda: Harju maakonda (Tallinna linn, Maardu linn, Jõelähtme vald, Kuusalu vald), Lääne-Viru maakonda (Haljala vald, Rakvere vald, Rakvere linn, Viru-Nigula vald) ja Ida-Viru maakonda (Lüganuse vald, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Narva linn)
Sillad Tallinna–Narva maanteel[muuda | muuda lähteteksti]
Sildade nimistu pärineb Maa-ameti andmebaasist[1]
Silla nimi | Kaugus maantee algusest, km | Ületatav takistus |
---|---|---|
Nehatu I ja II sild | 10,375 | Pirita jõgi |
Maardu sild | 17,024 | karjääri tee |
Jõelähtme I ja II sild | 22,989 | Jõelähtme jõgi |
Jägala I ja II sild | 26,566 | Jägala jõgi |
Kodasoo I ja II viadukt | 31,537 | Kodasoo liiklussõlm |
Kivisilla karjatunnel | 32,919 | karjatee |
Kiiu I ja II viadukt | 37,032 | Kiiu–Soodla tee |
Kuusalu jalakäijate tunnel | 39,748 | jalakäijate tee |
Kuusalu I ja II viadukt | 40,260 | Kuusalu tee |
Kahala I ja II viadukt | 45,170 | Kursi tee |
Männiku sild | 49,869 | Jalakäijate tunnel |
Valgejõe I ja II sild | 60,046 | Valgejõgi |
Loobu I ja II sild | 69,789 | Loobu jõgi |
Arkna sild | 96,760 | Selja jõgi |
Aluvere viadukt | 98,196 | Rakvere–Kunda raudtee |
Sõmeru sild | 100,942 | Selja jõgi |
Sämi sild | 109,073 | Kunda jõgi |
Aseri viadukt | 126,590 | raudtee |
Purtse sild | 137,611 | Purtse jõgi |
Varese sild | 166,551 | Pühajõgi |
Kõrve sild | 169,468 | Pühajõgi |
Voka sild | 172,481 | Pühajõgi |
Tallinna–Narva maanteega ristuvad riigimaanteed[muuda | muuda lähteteksti]
Asulad Tallinna–Narva maanteel[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinn, Iru küla, Nehatu küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Maardu linn, Maardu küla, Võerdla küla, Vandjala küla, Loo küla, Rebala küla, Jõelähtme küla, Koogi küla, Jägala küla, Ruu küla, Kodasoo küla, Rummu küla, Saunja küla, Valkla küla, Kiiu alevik, Kuusalu alevik, Kuusalu küla, Ilmastalu küla, Kupu küla, Kahala küla, Vahastu küla, Kolga alevik, Liiapeksi küla, Kemba küla, Kõnnu küla, Valgejõe küla, Läsna küla, Loobu küla, Viitna küla, Rõmeda küla, Liiguste küla, Kärmu küla, Aaspere küla, Sauste küla, Lihulõpe küla, Vanamõisa küla, Haljala alevik, Kisuvere küla, Idavere küla, Aasu küla, Põdruse küla, Arkna küla, Roodevälja küla, Aluvere küla, Sõmeru alevik, Koovälja küla, Kaarli küla, Raudlepa küla, Katku küla, Võhma küla, Muru küla, Rahkla küla, Sämi küla, Sämi-Tagaküla küla, Varudi-Vanaküla küla, Pikaristi küla, Varudi küla, Võrkla küla, Pada küla, Aasukalda küla, Tüükri küla, Pada-Aruküla küla, Koogu küla, Oru küla, Rannu küla, Kõrtsialuse küla, Kõrkküla küla, Purtse küla, Liimala küla, Jabara küla, Mustmätta küla, Varja küla, Voorepera küla, Aa küla, Saka küla, Ontika küla, Kaasikaia küla, Amula küla, Järve küla, Paate küla, Täkumetsa küla, Kukruse küla, Kabelimetsa küla, Edise küla, Kotinuka küla, Linna küla, Pühajõe küla, Voka küla, Konju küla, Vaivina küla, Päite küla, Sillamäe linn, Perjatsi küla, Pimestiku küla, Sinimäe alevik, Udria küla, Hundinurga küla, Hiiemetsa küla, Laagna küla, Puhkova küla, Vodava küla, Peeterristi küla, Tõrvajõe küla, Soldina küla, Olgina alevik, Narva linn.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tallinna–Peterburi postimaantee
Praeguse Tallinna–Narva maantee ehitamist 1940. aastate lõpus tollase nõukogude võimu poolt. Praegune Peterburi tee kandis siis Suur-Raevalla tänava nime. Peterburi tee kandis 1948. aastast kuni 1993. aastani nime Leningradi maantee. Maantee taastamistöödega tehti algust 1944. aasta sügisel ning aktiivsem taastamistöö toimus kahe järgneva aasta jooksul. Maantee tähtsust tõstis see, et Tallinna–Narva maantee oli otseühendus Eesti NSV pealinna, Tallinna ja NSV Liidu tähtsuselt teise linna Leningradiga. Suuremahulised teetööd algasid nüüd juba Tallinna–Leningradi maanteel 1945. aasta lõpus või 1946. aasta alguses. Peamise tööjõuna kasutati tee-ehitusel Nõukogude Liidus selleks ajaks juba üsna tavapäraseks kujunenud praktika kohaselt teises maailmasõjas sõjavangi langenud Saksa sõjavange. Sakslaste põhiliseks tööülesandeks oli tee muldkeha ehitus, mis toimus suurelt jaolt käsitsi, ka muldkeha tihendamine toimus käsitsi, tambitsa abil. Betoonitööd olid mehhaniseeritud, betoonkatte servadesse paigutati terasest roopad, mida mööda liikus USAst majandusabi korras saadud betoneerimismasin. Saksa sõjavangid lõpetasid ehitustööd Narva maanteel 1949. aasta oktoobri lõpus, mil nad kodumaale tagasi viidi[2].
Maanteede Valitsuse tegevuse õiendi alusel oli Saksa sõjavangid poolt ehitatud betoonmaantee ehituse alguspunktiks maantee 22. kilomeetri lõppu. Ajavahemikul ehitatud tsementbetoontee pikkuseks oli ligi 28 kilomeetrit. Tsementbetoontee kulges kilomeetritel 22,8–49,8 km. Maantee ehituse ajal surnud sõjavangide ametlik kalmistu asub Tallinnas Kloostrimetsas, Pirita ja Metsakalmistu vahel. Sõjavangide poolt ehitatud teed ei ole enam kusagil näha, sest aja jooksul on senine betoontee asendatud asfaltbetoonkattega. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses.
1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses Narva maanteel mustkatte ehitamist ja 1950. aastate alguses alustati Narva maanteel ajutiste puitsildade asendamist raudbetoonsildadega. 1956. aastaks Narva maantee kogu pikkuses tolmuvaba.
1964. aasta veebruaris alustati Tallinna–Leningradi maantee esimestel kilomeetritel (4,9–12,2), Tallinna–Maardu vahelise lõigu tsementbetoontee ehitustöid. Teelõiku ehitati kolm ja pool aastat, 1967. aasta novembris valminud 30 meetri laiuse muldkehaga, teekatte laiusega 2×7,6 m (neli sõidurada, kummalgi pool kaks), 7,1 km pikkuse lõigu näol oli tegemist Eesti esimese kahe eraldatud sõidusuunaga maanteega.
1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordivõistluste läbiviimise ajaks remonditi Kuusalu–Valgejõe 23,7 km pikkuse teelõik. 2002. aastal Narva maanteel alanud Via Baltica maantee taastusremondi projektidega kahe aasta jooksul rekonstrueeriti Narva maanteed 113,7 km ulatuses.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet
- ↑ Mairo Rääsk, Narva maantee ajaloost, Teeleht, August 2005 nr 2 (42)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mairo Rääsk, Narva maantee ajalugu, Teeleht, 2005 nr 1, lk 31
- Mairo Rääsk, Narva maantee ajaloost, Teeleht, August 2005 nr 2 (42)