Tallinna–Narva maantee

Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.

Maantee saab alguse Tallinna kesklinnast Viru väljakult. Edasi kulgeb maantee 10,4 km ulatuses piki Tallinna tänavaid (Narva mnt, Pronksi, Tartu mnt, Peterburi tee) Pirita jõeni, kus ületab Tallinna piiri. Tallinna–Narva maantee kulgeb piki Eesti põhjarannikut ja on Euroopa maantee E20 osa. Viimased 3,5 km kulgeb maantee piki Narva linna tänavaid – Tallinna maantee, Peetri plats, Peterburi maantee. Maantee lõpeb Sõpruse sillal Eesti-Venemaa riigipiiril. Kuni 80,7. kilomeetrini on maantee kahe eraldatud vastassuunalise sõiduteega. Tee pikkus on 212,646 km.

Maantee läbib kolme maakonda: Harju maakonda (Tallinna linn, Maardu linn, Jõelähtme vald, Kuusalu vald), Lääne-Viru maakonda (Haljala vald, Rakvere vald, Rakvere linn, Viru-Nigula vald) ja Ida-Viru maakonda (Lüganuse vald, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Narva linn)

Ajalugu

Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal

 Pikemalt artiklis Tallinna–Peterburi postimaantee

Varaseimad kirjalikud andmed Tallinna–Narva maantee kohta pärinevad 17. sajandi algusest, mil Hollandi saatkond reisis Tallinnast Venemaale. Hollandlaste marsruut oli Tallinn–Valkla–Kolga–Toolse–Kudruküla–Narva ja neil kulus sihtkohta jõudmiseks viis päeva. Narvast Vokani kattus hollandlaste marsruut hilisema Peterburi–Riia postiteega. 1780. aastal suunati raskesti läbitava Toila oru tõttu tee põhjarannikult lõuna poole. Tallinna–Peterburi ja Peterburi–Riia postimaanteede uueks lahknemiskohaks sai Jõhvi.

Kuni 20. sajandi alguseni oli Tallinna–Narva maantee kitsas ja käänuline pinnastee, kuid seoses autotranspordi kiire arenguga toimusid Venemaa Keisririigi viimastel aastatel maantee tähtsamatel lõikudel (Tallinna, Jõhvi ja Narva ümbruses) teetööd, ehitati kruusateid ja rajati püsisildu. Maantee remonditööd toimusid naturaalkohustuse alusel.

Iseseisva Eesti Vabariigi ajal suudeti parandada vaid üksikuid Tallinna–Narva maantee lõike, kuigi maantee kuulus kõrgeima ehk I klassi maanteede hulka. Siiski paranes Tallinna–Narva maantee seisukord tunduvalt pärast 1929. aastat, kui hakkas kehtima maanteede seadus. Uue seadusega kaotati I klassi maanteedelt naturaalkohustus ja teede korrashoidu hakati rahastama riigikassast. 1930. aastate teisel poolel said püsiva katte Tallinna, Kohtla-Järve ja Narva sissesõidud. 1940. aastal, vahetult enne Eesti okupeerimist, koostati viie aastane tegevuskava, mis nägi ette ehitada Harjumaal 20 kilomeetrit ja Virumaal 70 kilomeetrit uut teed. Puhkenud sõja tõttu jäid plaanid teostamata. Tallinna–Narva maantee sai sõjas rängalt kannatada.

Tallinna–Narva maantee Kuusalu lähedal 1948. aastal

Maantee taastamisega tehti algust 1944. aasta sügisel ning aktiivsem taastamistöö toimus kahe järgneva aasta jooksul. Maantee tähtsust tõstis see, et Tallinna–Narva maantee oli otseühendus Eesti NSV pealinna, Tallinna ja NSV Liidu tähtsuselt teise linna Leningradiga. Suuremahulised teetööd algasid Tallinna–Leningradi maanteel 1945. aasta lõpus või 1946. aasta alguses. Peamise tööjõuna kasutati tee-ehitusel Nõukogude Liidus selleks ajaks juba üsna tavapäraseks kujunenud praktika kohaselt teises maailmasõjas sõjavangi langenud Saksa sõjavange. Sakslaste põhiliseks tööülesandeks oli tee muldkeha ehitus, mis toimus suurelt jaolt käsitsi, ka muldkeha tihendamine toimus käsitsi, tambitsa abil. Betoonitööd olid mehhaniseeritud, betoonkatte servadesse paigutati terasest roopad, mida mööda liikus USA-st majandusabi korras saadud betoneerimismasin. Saksa sõjavangid lõpetasid ehitustööd Narva maanteel 1949. aasta oktoobri lõpus, mil nad kodumaale tagasi viidi. Sakslaste asemele toodi maanteed ehitama Vene vangid, kes töötasid maanteel 1950. aastate lõpuni.

Tallinna–Narva maantee Tallinna piiril 2009. aastal

Tallinna–Narva maantee Loo–Maardu lõigu ehitus 2010. aastal

Maanteede Valitsuse tegevuse õiendi alusel oli Saksa sõjavangide ehitatud betoonmaantee ehituse alguspunktiks maantee 22. kilomeetri lõpp. Saksalaste ehitatud tsementbetoontee pikkuseks oli ligi 28 kilomeetrit. 1964. aasta maantee passis kulges tsementbetoontee kilomeetritel 22,8–49,8. Maantee ehituse ajal surnud sõjavangide ametlik kalmistu asub Tallinnas Kloostrimetsas, Pirita ja Metsakalmistu vahel. Aja jooksul asendati betoontee asfaltbetoonkattega. Viimased lõigud vangide tehtust kaeti 1980. aastate alguses.

1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses alustati Tallinna–Narva maanteel mustkatte ehitamist ja 1950. aastate alguses alustati Narva maanteel ajutiste puitsildade asendamist raudbetoonsildadega. Tallinna–Narva maanteel toimus vilgas ehitustegevus vaatamata sellele, et ülejäänud maanteede olukord oli väga vilets. 1956. aastaks Narva maantee kogu pikkuses tolmuvaba. Esimene Eesti asfaltbetoontehas avati Tallinna–Narva maantee läheduses Pahnimäel. Mõne aja pärast rajati tehased ka Kohtla-Järvele ja Toilasse. Lõviosa 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate alguse Eesti NSV asfaltbetoonitoodangust läks just Narva maantee katte ehituseks. 1960. aastate keskpaigas oli Tallinna–Narva maantee vaieldamatult Eesti NSV kõige moodsam ja paremas seiskorras olev tee.

1964. aasta veebruaris alustati Tallinna–Leningradi maantee esimestel kilomeetritel (4,9–12,2), Tallinna–Maardu vahelise lõigu tsementbetoontee ehitustöid. Teelõiku ehitati kolm ja pool aastat. Muldkeha oli 30 meetrit lai ja teekatte laius oli 2×7,6 meetrit (neli sõidurada, kummalgi pool kaks). 1967. aasta novembris valminud 7,1 kilomeetri pikkuse lõigu näol oli tegemist Eesti esimese kahe eraldatud sõidusuundadega maanteega. Ekslikult on arvatud, et just seda teelõiku ehitasid Saksa sõjavangid.

Tallinna–Narva maantee laiendamine jätkus 1970. aastatel seoses 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordivõistluste toimumisega Tallinnas. Suurimaks projektiks kujunes Kuusalu–Valgejõe 23,7 kilomeetri pikkuse teelõigu neljarealiseks ehitus. Olümpiamängude ettekäändel remonditi ka mitmeid teisi maantee lõike. Maantee neljarealiseks ehitamist jätkati ka 1980. aastatel ja kümnendi lõpuks oli lisandunud 24,3 kilomeetrit I klassi maanteed. Ehitustööd peatusid 1990. aastate alguses Eesti taasiseseisvumisele järgnenud majanduslanguse tõttu.

Maantee nime on vahetatud kolm korda esmalt 1940. aastal nimega maantee Nr. 21 siis 1980. aastal tuli kasutusse uuema Nõukogude Liidu Magistraal M11 ja tänapäeva Põhimaantee Nr. 1 tuli kasutusse 1995. aastal.

Poolelijäänud töid jätkati vaikselt 1990. aastate teises pooles. 2002. aastal alanud Ikla–Tallinn–Narva maantee taastusremondi projekti raames rekonstrueeriti põhjalikult maantee Virumaale jääv osa, kokku 113,7 kilomeetri ulatuses. 2004. aastal alustati Maardu–Valgejõe teelõigu rekonstrueerimist, et viia see euronõuetega vastavaks. Valgejõe–Rõmeda teelõigu renoveerimise esimese etapi raames toimusid 2009 – 2011 suuremahulised rekonstrueerimistööd Liiapeksi–Loobu teelõigul. Teiseks etapiks oli Viitna möödasõidu ehitus, mida oli alustatud juba 1980. aastatel. Neljarealise maanteena ehitatud möödasõit valmis 2012. aastal.

Tallinna-Narva maantee, Jägala lähedal

2010. aastal valmis neljarealine Kukruse–Jõhvi teelõik, mis oli suurim ja kallim tee-ehitusprojekt, mis senimaani Eestis toimunud. See Tallinna–Narva maantee 7- kilomeetrine lõik (156,0–163,2) oli varem üks Eesti ohtlikumaid teelõike. 2012 aastal avati Loo–Maardu rekonstrueeritud teelõik. Tööde käigus ehitati teelõik 3,7 kilomeetri ulatuses kuuerajaliseks ning 3,1 kilomeetri ulatuses neljarajaliseks I klassi maanteeks. Tegemist oli esimese kuuerealise maanteelõiguga Eestis. Samal aastal valmis ka Tallinna–Narva ja Rakvere–Haljala maantee eritasandiline ristmik.

Sillamäe eritasandiline liiklussõlm valmis 2017. aastal. Sama projekti raames kaotati ka samatasandiline ristumine Sillamäe sadama raudteega. Rõmeda ja Haljala vaheline neljarealine teelõik avati 2020. aastal, mille järel on Tallinn–Narva maantee 80 kilomeetrine lõik Tallinnast Rakvereni täies ulatuses vähemalt neljarealine I klassi maantee.

Asulad Tallinna–Narva maanteel

Tallinna–Narva maantee talvel. Pildistatud Kuusalu lähedal.

Tallinn, Iru küla, Nehatu küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Maardu linn, Maardu küla, Võerdla küla, Vandjala küla, Loo küla, Rebala küla, Jõelähtme küla, Koogi küla, Jägala küla, Ruu küla, Kodasoo küla, Rummu küla, Saunja küla, Valkla küla, Kiiu alevik, Kuusalu alevik, Kuusalu küla, Ilmastalu küla, Kupu küla, Kahala küla, Vahastu küla, Kolga alevik, Liiapeksi küla, Kemba küla, Kõnnu küla, Valgejõe küla, Läsna küla, Loobu küla, Viitna küla, Rõmeda küla, Liiguste küla, Kärmu küla, Aaspere küla, Sauste küla, Lihulõpe küla, Vanamõisa küla, Haljala alevik, Kisuvere küla, Idavere küla, Aasu küla, Põdruse küla, Arkna küla, Roodevälja küla, Aluvere küla, Sõmeru alevik, Koovälja küla, Kaarli küla, Raudlepa küla, Katku küla, Võhma küla, Muru küla, Rahkla küla, Sämi küla, Sämi-Tagaküla küla, Varudi-Vanaküla küla, Pikaristi küla, Varudi küla, Võrkla küla, Pada küla, Aasukalda küla, Tüükri küla, Pada-Aruküla küla, Koogu küla, Oru küla, Rannu küla, Kõrtsialuse küla, Kõrkküla küla, Purtse küla, Liimala küla, Jabara küla, Mustmätta küla, Varja küla, Voorepera küla, Aa küla, Saka küla, Ontika küla, Kaasikaia küla, Amula küla, Järve küla, Paate küla, Täkumetsa küla, Kukruse küla, Kabelimetsa küla, Edise küla, Kotinuka küla, Linna küla, Pühajõe küla, Voka küla, Konju küla, Vaivina küla, Päite küla, Sillamäe linn, Perjatsi küla, Pimestiku küla, Sinimäe alevik, Udria küla, Hundinurga küla, Hiiemetsa küla, Laagna küla, Puhkova küla, Vodava küla, Peeterristi küla, Tõrvajõe küla, Soldina küla, Olgina alevik, Narva linn.

Sillad Tallinna–Narva maanteel

Tallinna–Narva maantee Kohtla-Järve ja Jõhvi vahel

Sildade nimistu pärineb Teeregistri andmebaasist

Silla nimi	Kaugus maantee algusest, km	Ületatav takistus
Nehatu I ja II sild	10,376	Pirita jõgi
Iru-Loo tunnel	10,995	Loo–Loovälja tee
Maardu järve jalakäijate tunnel	14,892	jalakäijate tee
Maardu mõisa jalakäijate tunnel	15,906	jalakäijate tee
Maardu I ja II viadukt	16,996	Loo–Loovälja tee
Jõelähtme I ja II sild	22,953	Jõelähtme jõgi
Jägala I ja II sild	26,530	Jägala jõgi
Kodasoo I ja II viadukt	31,501	Kodasoo liiklussõlm
Kivisilla karjatunnel	32,879	karjatee
Kiiu I ja II viadukt	36,996	Kiiu–Soodla tee
Kuusalu jalakäijate tunnel	39,712	jalakäijate tee
Kuusalu I ja II viadukt	40,224	Kuusalu tee
Kahala I ja II viadukt	45,134	Kursi tee
Männiku sild	49,820	jalakäijate tee
Valgejõe I ja II sild	59,591	Valgejõgi
Loobu I ja II sild	69,773	Loobu jõgi
Arkna sild	97,036	Selja jõgi
Aluvere viadukt	98,478	Rakvere–Kunda raudtee
Sõmeru sild	101,222	Selja jõgi
Sämi sild	109,318	Kunda jõgi
Padaoru sild	119,519	Pada jõgi
Aseri viadukt	126,874	raudtee
Purtse sild	137,905	Purtse jõgi
Varese sild	166,914	Pühajõgi
Kõrve sild	169,823	Pühajõgi
Voka sild	172,841	Pühajõgi
Sillamäe tunnel	185,119	jalakäijate tee

Tallinna–Narva maanteega ristuvad riigimaanteed

Eesti põhiteede kaart

Ristuva tee number	Ristuva tee nimi	Ristmiku kaugus maantee algusest, km
2	Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee	2,8
11	Tallinna ringtee	9,7
5	Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee	100,5
3	Jõhvi–Tartu–Valga maantee	162,4
94	Muuga sadama tee	14,7
13	Jägala–Käravete maantee	26,5
85	Liiapeksi–Loksa maantee	52,1
24	Tapa–Loobu maantee	69,0
23	Rakvere–Haljala maantee	89,0
20	Põdruse–Kunda–Pada maantee	92,6
20	Põdruse–Kunda–Pada maantee	118,5
34	Kiviõli–Varja maantee	141,7
93	Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku maantee	153,5
93	Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku maantee	157,3
91	Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee	193,9
91	Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee	211,5
11110	Nehatu–Loo–Lagedi tee	11,4
11102	Maardu mõisa tee	16,1
11103	Maardu–Raasiku tee	18,9
11260	Jõelähtme–Kemba tee	19,2
11109	Jõelähtme–Kostivere tee	23,1
11259	Jõelähtme tee	23,4
11104	Kodasoo–Kaberla tee	31,3
11105	Kiiu–Soodla tee	37,1
11106	Kuusalu tee	40,3
11107	Kahala tee	45,2
11275	Hirvli–Vahastu tee	49,8
11276	Vahastu–Mustametsa tee	49,8
11260	Jõelähtme–Kemba tee	55,9
11108	Valgejõe tee	58,2
11108	Valgejõe tee	62,7
17176	Viitna–Koljaku tee	73,3
17142	Kadrina–Viitna tee	73,5
17174	Liiguste–Põdruse tee	78,7
17154	Kihlevere–Aaspere tee	83,2
17165	Vanamõisa tee	85,1
17145	Vanamõisa–Veltsi–Päide tee	85,1
17177	Haljala–Käsmu tee	88,9
17164	Arkna–Rakvere tee	96,9
17163	Sõmeru–Katela tee	101,0
17119	Sõmeru–Kabala tee	102,1
17157	Kunda mõisa – Sämi tee	108,9
17120	Sämi–Sonda–Kiviõli tee	109,4
17117	Pada–Sonda tee	119,5
13113	Koogu–Kalvi tee	124,6
13104	Rannu–Aseri tee	127,7
13132	Rannu–Aseri tee	132,8
13190	Purtse–Liimala–Kõrkküla tee	133,9
13118	Purtse–Lüganuse tee	137,3
13190	Purtse–Liimala–Kõrkküla tee	137,4
13119	Purtse–Hiie tee	138,7
13171	Lüganuse kalmistu tee	139,8
13191	Soodumäe–Moldova–Aa tee	142,6
13192	Varja–Moldova tee	143,2
13193	Moldova karjääri tee	143,9
13121	Voorepera–Saka tee	145,6
13123	Aa–Hooldekodu tee	146,8
13194	Aa–Aa ranna tee	147,7
13133	Saka–Ontika–Toila tee	150,2
13137	Järve–Ontika tee	154,1
13195	Järveküla–Valaste tee	155,7
13134	Kukruse–Tammiku tee	160,1
13136	Jõhvi–Uikala tee	164,0
13105	Kõrve–Toila tee	169,7
13139	Lagedi–Pühajõe tee	172,5
13138	Lagedi–Oru tee	173,3
13187	Toila–Oru tee	174,1
13199	Konju–Voka tee	176,5
13141	Sillamäe–Vaivara tee	183,9
13106	Sillamäe–Viivikonna tee	185,4
13144	Sillamäe–Sinimäe tee	187,3
13145	Hiiemetsa–Auvere tee	194,6
13146	Vodava–Meriküla maantee	201,5
13147	Peeterristi–Kudruküla tee	203,6
13149	Lapiotsa–Soldina tee	204,6
13148	Narva–Arumäe tee	207,7
13109	Narva–Mustajõe tee	209,5

Vaata ka

• Tallinna–Narva raudtee

Välislingid

• Mairo Rääsk, Narva maantee ajalugu, Teeleht, 2005 nr 1, lk 31
• Mairo Rääsk, Narva maantee ajaloost, Teeleht, August 2005 nr 2 (42)