Tallinna–Narva maantee

Eesti põhiteede kaart

Tallinna-Narva maantee, Jägala lähedal

Tallinna–Narva maantee Tallinna piiril.

Tallinna–Narva maantee talvel. Pildistatud Kuusalu lähedal.

Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on Põhja-Eestis ja ühendab Tallinna ja Narva.

Maantee saab alguse Tallinna kesklinnast Viru väljakult. Edasi kulgeb maantee 10,4 km ulatuses piki Tallinna tänavaid (Narva mnt, Pronksi, Tartu mnt, Peterburi tee) Pirita jõeni, kus ületab Tallinna piiri. Tallinna–Narva maantee kulgeb piki Eesti põhjarannikut ja on Euroopa maantee E20 osa. Viimased 3,5 km kulgeb maantee piki Narva linna tänavaid – Tallinna maantee, Peetri plats, Peterburi maantee. Maantee lõpeb Sõpruse sillal Eesti-Venemaa riigipiiril. Kuni 80,7. kilomeetrini on maantee kahe eraldatud vastassuunalise sõiduteega. Tee pikkus on 212,3 km.

Maantee läbib kolme maakonda: Harju maakonda (Tallinna linn, Maardu linn, Jõelähtme vald, Kuusalu vald), Lääne-Viru maakonda (Haljala vald, Rakvere vald, Rakvere linn, Viru-Nigula vald) ja Ida-Viru maakonda (Lüganuse vald, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Narva linn)

Sillad Tallinna–Narva maanteel

Sildade nimistu pärineb Maa-ameti andmebaasist

Silla nimi	Kaugus maantee algusest, km	Ületatav takistus
Nehatu I ja II sild	10,375	Pirita jõgi
Maardu sild	17,024	karjääri tee
Jõelähtme I ja II sild	22,989	Jõelähtme jõgi
Jägala I ja II sild	26,566	Jägala jõgi
Kodasoo I ja II viadukt	31,537	Kodasoo liiklussõlm
Kivisilla karjatunnel	32,919	karjatee
Kiiu I ja II viadukt	37,032	Kiiu–Soodla tee
Kuusalu jalakäijate tunnel	39,748	jalakäijate tee
Kuusalu I ja II viadukt	40,260	Kuusalu tee
Kahala I ja II viadukt	45,170	Kursi tee
Männiku sild	49,869	Jalakäijate tunnel
Valgejõe I ja II sild	60,046	Valgejõgi
Loobu I ja II sild	69,789	Loobu jõgi
Arkna sild	96,760	Selja jõgi
Aluvere viadukt	98,196	Rakvere–Kunda raudtee
Sõmeru sild	100,942	Selja jõgi
Sämi sild	109,073	Kunda jõgi
Aseri viadukt	126,590	raudtee
Purtse sild	137,611	Purtse jõgi
Varese sild	166,551	Pühajõgi
Kõrve sild	169,468	Pühajõgi
Voka sild	172,481	Pühajõgi

Tallinna–Narva maanteega ristuvad riigimaanteed

Ristuva tee number	Ristuva tee nimi	Ristmiku kaugus maantee algusest, km
2	Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee	2,8
11	Tallinna ringtee	9,7
5	Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee	100,5
3	Jõhvi–Tartu–Valga maantee	162,4
94	Muuga sadama tee	14,7
13	Jägala–Käravete maantee	26,5
85	Liiapeksi–Loksa maantee	52,1
24	Tapa–Loobu maantee	69,0
23	Rakvere–Haljala maantee	89,0
20	Põdruse–Kunda–Pada maantee	92,6
20	Põdruse–Kunda–Pada maantee	118,5
34	Kiviõli–Varja maantee	141,7
93	Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku maantee	153,5
93	Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku maantee	157,3
91	Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee	193,9
91	Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee	211,5
11110	Nehatu–Loo–Lagedi tee	11,4
11102	Maardu mõisa tee	16,1
11103	Maardu–Raasiku tee	18,9
11260	Jõelähtme–Kemba tee	19,2
11109	Jõelähtme–Kostivere tee	23,1
11259	Jõelähtme tee	23,4
11104	Kodasoo–Kaberla tee	31,3
11105	Kiiu–Soodla tee	37,1
11106	Kuusalu tee	40,3
11107	Kahala tee	45,2
11275	Hirvli–Vahastu tee	49,8
11276	Vahastu–Mustametsa tee	49,8
11260	Jõelähtme–Kemba tee	55,9
11108	Valgejõe tee	58,2
11108	Valgejõe tee	62,7
17176	Viitna–Koljaku tee	73,3
17142	Kadrina–Viitna tee	73,5
17174	Liiguste–Põdruse tee	78,7
17154	Kihlevere–Aaspere tee	83,2
17165	Vanamõisa tee	85,1
17145	Vanamõisa–Veltsi–Päide tee	85,1
17177	Haljala–Käsmu tee	88,9
17164	Arkna–Rakvere tee	96,9
17163	Sõmeru–Katela tee	101,0
17119	Sõmeru–Kabala tee	102,1
17157	Kunda mõisa – Sämi tee	108,9
17120	Sämi–Sonda–Kiviõli tee	109,4
17117	Pada–Sonda tee	119,5
13113	Koogu–Kalvi tee	124,6
13104	Rannu–Aseri tee	127,7
13132	Rannu–Aseri tee	132,8
13190	Purtse–Liimala–Kõrkküla tee	133,9
13118	Purtse–Lüganuse tee	137,3
13190	Purtse–Liimala–Kõrkküla tee	137,4
13119	Purtse–Hiie tee	138,7
13171	Lüganuse kalmistu tee	139,8
13191	Soodumäe–Moldova–Aa tee	142,6
13192	Varja–Moldova tee	143,2
13193	Moldova karjääri tee	143,9
13121	Voorepera–Saka tee	145,6
13123	Aa–Hooldekodu tee	146,8
13194	Aa–Aa ranna tee	147,7
13133	Saka–Ontika–Toila tee	150,2
13137	Järve–Ontika tee	154,1
13195	Järveküla–Valaste tee	155,7
13134	Kukruse–Tammiku tee	160,1
13136	Jõhvi–Uikala tee	164,0
13105	Kõrve–Toila tee	169,7
13139	Lagedi–Pühajõe tee	172,5
13138	Lagedi–Oru tee	173,3
13187	Toila–Oru tee	174,1
13199	Konju–Voka tee	176,5
13141	Sillamäe–Vaivara tee	183,9
13106	Sillamäe–Viivikonna tee	185,4
13144	Sillamäe–Sinimäe tee	187,3
13145	Hiiemetsa–Auvere tee	194,6
13146	Vodava–Meriküla maantee	201,5
13147	Peeterristi–Kudruküla tee	203,6
13149	Lapiotsa–Soldina tee	204,6
13148	Narva–Arumäe tee	207,7
13109	Narva–Mustajõe tee	209,5

Asulad Tallinna–Narva maanteel

Tallinn, Iru küla, Nehatu küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Maardu linn, Maardu küla, Võerdla küla, Vandjala küla, Loo küla, Rebala küla, Jõelähtme küla, Koogi küla, Jägala küla, Ruu küla, Kodasoo küla, Rummu küla, Saunja küla, Valkla küla, Kiiu alevik, Kuusalu alevik, Kuusalu küla, Ilmastalu küla, Kupu küla, Kahala küla, Vahastu küla, Kolga alevik, Liiapeksi küla, Kemba küla, Kõnnu küla, Valgejõe küla, Läsna küla, Loobu küla, Viitna küla, Rõmeda küla, Liiguste küla, Kärmu küla, Aaspere küla, Sauste küla, Lihulõpe küla, Vanamõisa küla, Haljala alevik, Kisuvere küla, Idavere küla, Aasu küla, Põdruse küla, Arkna küla, Roodevälja küla, Aluvere küla, Sõmeru alevik, Koovälja küla, Kaarli küla, Raudlepa küla, Katku küla, Võhma küla, Muru küla, Rahkla küla, Sämi küla, Sämi-Tagaküla küla, Varudi-Vanaküla küla, Pikaristi küla, Varudi küla, Võrkla küla, Pada küla, Aasukalda küla, Tüükri küla, Pada-Aruküla küla, Koogu küla, Oru küla, Rannu küla, Kõrtsialuse küla, Kõrkküla küla, Purtse küla, Liimala küla, Jabara küla, Mustmätta küla, Varja küla, Voorepera küla, Aa küla, Saka küla, Ontika küla, Kaasikaia küla, Amula küla, Järve küla, Paate küla, Täkumetsa küla, Kukruse küla, Kabelimetsa küla, Edise küla, Kotinuka küla, Linna küla, Pühajõe küla, Voka küla, Konju küla, Vaivina küla, Päite küla, Sillamäe linn, Perjatsi küla, Pimestiku küla, Sinimäe alevik, Udria küla, Hundinurga küla, Hiiemetsa küla, Laagna küla, Puhkova küla, Vodava küla, Peeterristi küla, Tõrvajõe küla, Soldina küla, Olgina alevik, Narva linn.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Tallinna–Peterburi postimaantee

Praeguse Tallinna–Narva maantee ehitamist 1940. aastate lõpus tollase nõukogude võimu poolt. Praegune Peterburi tee kandis siis Suur-Raevalla tänava nime. Peterburi tee kandis 1948. aastast kuni 1993. aastani nime Leningradi maantee. Maantee taastamistöödega tehti algust 1944. aasta sügisel ning aktiivsem taastamistöö toimus kahe järgneva aasta jooksul. Maantee tähtsust tõstis see, et Tallinna–Narva maantee oli otseühendus Eesti NSV pealinna, Tallinna ja NSV Liidu tähtsuselt teise linna Leningradiga. Suuremahulised teetööd algasid nüüd juba Tallinna–Leningradi maanteel 1945. aasta lõpus või 1946. aasta alguses. Peamise tööjõuna kasutati tee-ehitusel Nõukogude Liidus selleks ajaks juba üsna tavapäraseks kujunenud praktika kohaselt teises maailmasõjas sõjavangi langenud Saksa sõjavange. Sakslaste põhiliseks tööülesandeks oli tee muldkeha ehitus, mis toimus suurelt jaolt käsitsi, ka muldkeha tihendamine toimus käsitsi, tambitsa abil. Betoonitööd olid mehhaniseeritud, betoonkatte servadesse paigutati terasest roopad, mida mööda liikus USAst majandusabi korras saadud betoneerimismasin. Saksa sõjavangid lõpetasid ehitustööd Narva maanteel 1949. aasta oktoobri lõpus, mil nad kodumaale tagasi viidi.

Maanteede Valitsuse tegevuse õiendi alusel oli Saksa sõjavangid poolt ehitatud betoonmaantee ehituse alguspunktiks maantee 22. kilomeetri lõppu. Ajavahemikul ehitatud tsementbetoontee pikkuseks oli ligi 28 kilomeetrit. Tsementbetoontee kulges kilomeetritel 22,8–49,8 km. Maantee ehituse ajal surnud sõjavangide ametlik kalmistu asub Tallinnas Kloostrimetsas, Pirita ja Metsakalmistu vahel. Sõjavangide poolt ehitatud teed ei ole enam kusagil näha, sest aja jooksul on senine betoontee asendatud asfaltbetoonkattega. Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980. aastate alguses.

1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses Narva maanteel mustkatte ehitamist ja 1950. aastate alguses alustati Narva maanteel ajutiste puitsildade asendamist raudbetoonsildadega. 1956. aastaks Narva maantee kogu pikkuses tolmuvaba.

1964. aasta veebruaris alustati Tallinna–Leningradi maantee esimestel kilomeetritel (4,9–12,2), Tallinna–Maardu vahelise lõigu tsementbetoontee ehitustöid. Teelõiku ehitati kolm ja pool aastat, 1967. aasta novembris valminud 30 meetri laiuse muldkehaga, teekatte laiusega 2×7,6 m (neli sõidurada, kummalgi pool kaks), 7,1 km pikkuse lõigu näol oli tegemist Eesti esimese kahe eraldatud sõidusuunaga maanteega.

1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordivõistluste läbiviimise ajaks remonditi Kuusalu–Valgejõe 23,7 km pikkuse teelõik. 2002. aastal Narva maanteel alanud Via Baltica maantee taastusremondi projektidega kahe aasta jooksul rekonstrueeriti Narva maanteed 113,7 km ulatuses.

Vaata ka

• Tallinna–Narva raudtee

Välislingid

• Mairo Rääsk, Narva maantee ajalugu, Teeleht, 2005 nr 1, lk 31
• Mairo Rääsk, Narva maantee ajaloost, Teeleht, August 2005 nr 2 (42)