Mine sisu juurde

Antsla

Allikas: Vikipeedia
Antsla
Pindala: 2,9 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1211 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 1301[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 57° 50′ N, 26° 32′ E
Antsla (Eesti)
Antsla
Kaart

Antsla on linn Võru maakonnas Antsla vallas.

Linnaõigused sai Antsla aastal 1938 ja vallasisene linn sai sellest 1999. aasta haldusmuudatusega, mille käigus Antsla linn ühines Antsla vallaga.

2020. aasta alguse seisuga elas linnas 1276 inimest.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Antsla nime on väikeste variatsioonidega esmamainitud 14. sajandi algul – praeguses Vana-Antslas asuv Antsla vasallilinnus kandis saksa keeles nime Anzen.

1601. aastal vallutasid rootslased terve rea linnuste hulgas ka Antsla.

1602. aasta jaanuaris asus Antsla linnuses suurhetman Jan Zamoyski juhitud poolakate väekoondise peakorter.[4]

18. sajandil ehitati linnuse asemele Vana-Antsla mõis, mille kõrvale rajati 12 ha suurune liigirikas park (Vana-Antsla park).

Antsla raudteejaam
Antsla muusikakool

Tugeva tõuke piirkonna arengule andis 1889. aastal valminud Valga–Petseri raudtee. Antsla raudteejaam sai nime kahelt lähedal asuvalt rüütlimõisalt Vana-Antsla mõis (Alt-Anzen-Schloß ja Neu-Anzen) ja ühelt Antsla kirikumõisalt (Pastorat Anzen). Koht aga, kus raudteejaam asus, kandis siinse renditalu järgi nime Hauka. Linn kasvaski raudteejaama juures asunud kauplemiskoha ümber.[5] Hauka alevikust sai 1920 Antsla alev ning 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega[6] linnaks.

Elanikke oli 1926. aastal 1295 ja 1939. aastal 1564.

Teises maailmasõjas hävis 55% elamispinnast ning kauplused ja laod.

Aastatel 1950–1959 oli linn Antsla rajooni keskus. Sel ajal ehitati kultuurimaja, alustati haigla ehitust ning valmis haldushoone, mis on praeguse koolimaja vana osa.

Alates 1960. aastatest ehitati vähe (nii tootmisettevõtteid kui ka elamuid).

Antsla linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1993.[7]

1994. aastast saadik on Antsla elanike arv pidevalt vähenenud.

Antslas peetakse igal aastal Hauka Laata, mis on pika traditsiooniga Eesti suurim[viide?] kaupmeeste ja klientide kokkusaamine Eestis.

Inimesed

[muuda | muuda lähteteksti]

Antsla linnas on sündinud või sealt on pärit EELK praost Joel Luhamets, EELK õpetaja Sulev Sova, odaviskaja Andrus Värnik, teleajakirjanik Vahur Kersna, poliitik ja ajakirjanik Aimar Altosaar.

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]

Antslat läbib Lambahanna oja, millel asub Nässmõisa paisjärv.

Pildid

[muuda | muuda lähteteksti]
Panoraamfoto Antslast
Suurenda
Panoraamfoto Antslast

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 4.08.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ Margus Laidre." Domus Belli". Kirjastus Argo. 2015
  5. ↑ Antsla linn[alaline kõdulink]. Võrumaa turismiportaal, vaadatud 23.04.2015.
  6. ↑ Linnaseadus. Riigi Teataja nr 43, 27. aprill 1938.
  7. ↑ Omavalitsusliku staatuse andmise kohta (vastu võetud 22.04.1993 nr 115)

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Karl Veri. "Saja-aastane väikelinn Antsla". // Kalender 1988. Tallinn 1987. Lk 120–126

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Antsla&oldid=7184921"