Antsla

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Antsla
Antsla centre.jpg
Pindala: 2,86 km²
Elanikke: 1311 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 1301[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 57° 50′ N, 26° 32′ E

Antsla on vallasisene linn Antsla vallas Võru maakonnas. Linnaõigused sai Antsla aastal 1938 ja vallasisene linn sai sellest 1999. aasta haldusmuudatusega, mille käigus Antsla linn ühines Antsla vallaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Antsla nime on väikeste variatsioonidega esmakordselt mainitud 14. sajandi algul – praeguses Vana-Antslas asuv Antsla vasallilinnus kandis saksa keeles nime Anzen.

1601. aastal vallutasid rootslased terve rea linnuste hulgas ka Antsla.

1602. aasta jaanuaris asus Antsla linnuses suurhetman Jan Zamoyski juhitud poolakate väekoondise peakorter.[3]

18. sajandil ehitati linnuse asemele Vana-Antsla mõis, mille kõrvale rajati 12 ha suurune liigirikas park (Vana-Antsla park).

Tugeva tõuke piirkonna arengule andis 1889. aastal valminud Valga–Petseri raudtee. Antsla raudteejaam sai nime kahelt lähedal asuvalt rüütlimõisalt Vana-Antsla mõis (Alt-Anzen-Schloß ja Neu-Anzen) ja ühelt Antsla kirikumõisalt (Pastorat Anzen). Koht aga, kus raudteejaam asus, kandis siinse renditalu järgi nime Hauka. Linn kasvaski raudteejaama juures asunud kauplemiskoha ümber.[4] Hauka alevikust sai 1920 Antsla alev ning 1. mail 1938 linn.

Elanikke oli 1926. aastal 1295 ja 1939. aastal 1564.

Teises maailmasõjas hävis 55% elamispinnast ning kauplused ja laod.

Aastatel 19501959 oli linn Antsla rajooni keskus. Sellel ajal ehitati kultuurimaja, alustati haigla ehitust ning valmis administratiivhoone, mis on praeguse koolimaja vana osa.

Alates 1960. aastatest ehitati vähe (nii tootmisettevõtteid kui ka elamuid).

Antsla linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1993.[5]

1994. aastast saadik on Antsla elanike arv pidevalt vähenenud.

Antslas peetakse igal aastal Hauka Laata, mis on pika traditsiooniga Eesti suurim[viide?] erinevate kaupmeeste ja klientide kokkutulek Eestis.

Inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Antsla linnas on sündinud praost Joel Luhamets ja odaviskaja Andrus Värnik.

Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor Teo Krüüner, Tartu Ülikooli majandusprofessor Vambola Raudsepp, ajakirjanik Vahur Kersna ning kirjanik Margus Konnula.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Antslat läbib Lambahanna oja, millel asub Nässmõisa paisjärv.

Panoraampilt Antslast
Suurenda
Panoraampilt Antslast

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 17.05.2018.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Margus Laidre." Domus Belli".Kirjastus Argo,2015
  4. Antsla linn. Võrumaa turismiportaal, vaadatud 23.04.2015.
  5. Omavalitsusliku staatuse andmise kohta (vastu võetud 22.04.1993 nr 115)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]