Narva-Jõesuu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)

Narva-Jõesuu

Pindala 10,2 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 2681 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 5356[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 28′ N, 28° 3′ E
Narva-Jõesuu (Eesti)
Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung[viide?]; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linn Ida-Viru maakonnas. Alev nimetati ametlikult Narva-Jõesuuks 1890. aastal. Linnaõigused sai 1993. aasta augustis.

Hungerburgi (Narva-Jõesuu) kaart 1905. aastast
Narva jõe suudme topograafiline kaart Peterburis 1914. aastal ilmunud venekeelse sõjaväeentsüklopeedia 16. köite artiklis "Narva"

Linna kaugus Narvast on 14 kilomeetrit ja maakonnakeskusest Jõhvist 47 kilomeetrit. 1. aprillil 1934 liideti Narva-Jõesuu alev jaoskonnana Narva linnaga. 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega sai Narva-Jõesuust Narva linnaosa (ainus selline Eestis). Eesti taasiseseisvumise järel eraldati Narva-Jõesuu Narvast omaette linnaks.

Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana, mille hiilgepäevad jäävad aastakümnete taha. Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus sümmeetrilised tänavad on rajatud otse luitemännikusse. Seal on mitu tänapäevast raviasutust (näiteks Narva-Jõesuu sanatoorium) ja puhkekodu. Narva-Jõesuus asub Eesti pikim mereäärne liivane supelrand (7,5 km ja jätkub Narva-Jõesuu linna Meriküla ja Udria randadega).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Narva-Jõesuu vana tuletorn
Sadam ja tuletorn
Villa Capriccio (1940)

Esimest korda on paikkonda mainitud 1503. aastast pärinevas Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis. Aastal 1686 sai paikkond nimeks Hungerburg ("näljalinn"). Legendi järgi andsid kohale sellise nime Saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast mingit sööki.

Narva-Jõesuu kuulus hingeloendites Kudruküla alla ning oli Viru kreisi Vaivara kihelkonna Peetri valla koosseisus[4].

1866. aastal toimus alevis tulekahju, milles hävines üle 100 eluhoone, kuid seejärel kavandati uus asula korrapärase plaani alusel. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast TallinnPeterburi raudtee avamist 1870. aastal. 15. juulil 1900 pühitseti Narva-Jõesuus uus Narva-Jõesuu Nikolai kirik, kirik oli ehitatud suvitajatele ning allus alalise adjunktuurina Vaivara kogudusele. Kogudus oli nii eesti- kui ka saksakeelne. 1906. aastal algatas kiriku eestseisus koguduse üldkogus toimunud hääletuse põhjal koguduse palvemaja platsile Narva-Jõesuus, Koidu tänav 19 kooli ehitamise. Valminud koolihoone anti 1907. aastal Narva-Jõesuu Kooliseltsi palvel neile 12 aasta peale rendile. Koolijuhina tegutsesid Ernst Martinson ja Jakob Kents. Õppekeeleks oli vene keel, õpetati koolis ka eesti keelt eesti kirjandust, eesti ajalugu ja geograafiat, sest tuli arvestada ka noorte edasiõppimise võimalusi Narva vene keskkoolides. Narva-Jõesuu oli kahekeelne asula ja seal elas rohkesti venelasi. Narva-Jõesuu koolis töötasid õpetajatena Herman Kalmo, Alfred Liigmann, P.Priimägi, T.Vettik, August Raud, Aleksander Okelmann jt.

1920. aastal liideti Peetri valla Kudruküla, Vahatküla .ja Schmetske suvituskoht ning Narva valla Magerburgi küla, mis üle Narova jõe, Narva-Jõesuu aleviga[5].

Sõdade järel tulid kuurordi ellu langusperioodid. Eesti iseseisvumise järel paiknesid Narva-Jõesuus Narva-Jõesuu alevivolikogu[6], politseijaoskond, tolli- ja tuletornivalitsused ning oli eesti ja vene algkool. 1925. aastal otsustas majaomanike koosolek muuta Narva-Jõesuu alevi linnaks[7]. 21. jaanuar 1927 täpsustas Viru maavalitsus, et Naroova-Jõesuu alevi, Naroova valla ja Naroova jõe nimedes Akadeemilise Emakeele Seltsi kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse põhjal 20. nov. 1926 a. prot. nr. 71 §§ll ja 14 tuleb "Naroova“ asemel tarvitada ja kirjutada "Narva“[8].

Narva-Jõesuu alev iseseisva omavalitsusüksusena kaotati 1. aprillist 1934, ja selle administratiiv-piirkonda kuuluv maa-ala arvati Narva-Jõesuu linnaosana Narva linna administratiivpiirkonda[9]. Narva linna Narva-Jõesuu linnaosavalitsus asus enne teist maailmasõda aadressil Jaan Poska tänav 27.

29. detsembril 1936 teatas Narva linnapea Jaan Lust, et linnavalitsus kavatseb Narva-Jõesuu ümber nimetada Kuurort Narvaks, milline nimi oleks rahvusvaheliselt tuntum ja rahvusvahelise kõlaga. Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsus soovis uueks nimeks Narva Rand[10]. 1938. aasta linnaseadusega sai 1934. aastal Narvaga ühendatud Narva-Jõesuu Narva linnaosaks.

1941. aasta sõjategevuses Narva-Jõesuus põletati 56 maja, mahapõlenute hulgas on Narva-Jõesuu rannakohvik, tuntud Pauli haar ja piirivalve hoone ning vana Narva-Jõesuu tuletorn. Kohalik ap,-õigeusu kirik sai 22 pommitabamust, kuid purunes vaid üks torn. Suvilate kvartal jäi alles, kõik suuremad suvilad Ja kõik puhkekodud jäid täiesti terveks, samuti ka Kuursaal ja Villa Capriccio[11].

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Narva-Jõesuu elanikkond seisuga 1. veebruar 2007 oli 3011 inimest, kellest 76,2% olid venelased, 13,2% olid eestlased ja 10,6% olid muud rahvused. 1. jaanuaril 2014 oli elanike arv 2655.[12]

Aasta Kokku Mehed Naised
2000 3003 1347 1656
2001 2984 1344 1640
2002 2936 1320 1616
2003 2874 1291 1583
2004 2829 1272 1557
2005 2744 1217 1527
2006 2762 1229 1533
2007 2770 1249 1521
2008 2722 1243 1479
2009 2742 1241 1501
2010 2737 1231 1506

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 8.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. Viivikonna mõis, Vaivara vald, ERA.62. 10.38.8, The National Archives of Estonia
  5. Wiru maakonna nõukogu koosolek 5. juunil., Waba Maa, nr. 128, 11 juuni 1920
  6. Narwa-Jõesuu alewiwolikogu wolinikkude ja nende kandidatide nimekiri., Riigi Teataja, nr. 44, 9 juuli 1919
  7. Kas alev või linn? Rahvaleht, 12. november 1925, nr 105, lk 2
  8. Viru maavalitsuse teadaanne., Riigi Teataja, nr. 5, 21 jaanuar 1927
  9. Narva-Jõesuu alevi Narva linnaga ühendamise seadus., Riigi Teataja, nr. 27, 28 märts 1934
  10. Narva Rand või kuurort Narva. Rahvaleht, 30. detsember 1936, nr 152, lk 3
  11. Virumaa pärast sõjapäevi, Postimees (1886-1944), nr. 71, 8 oktoober 1941
  12. http://www.stat.ee/ppe-55736

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]