Narva-Jõesuu
| Narva-Jõesuu | |
|
|
|
 Narva-Jõesuu vapp |
|
 Narva-Jõesuu lipp |
|
|
|
|
| Pindala: 11 km² | |
| Elanikke: 2619 (1.01.2016)[1] | |
|
|
|
| EHAKi kood: 0513 | |
| Koordinaadid: 59° 28′ N, 28° 3′ Ekoordinaadid: 59° 28′ N, 28° 3′ E | |
|
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung[viide?]; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linn Ida-Viru maakonnas. Alev nimetati ametlikult Narva-Jõesuuks 1890. aastal. Linnaõigused sai 1993. aasta augustis.
Linna kaugus Narvast on 14 kilomeetrit ja maakonnakeskusest Jõhvist 47 kilomeetrit. 1. aprillil 1934 liideti Narva-Jõesuu alev jaoskonnana Narva linnaga. 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega sai Narva-Jõesuust Narva linnaosa (ainus selline Eestis). Eesti taasiseseisvumise järel eraldati Narva-Jõesuu Narvast omaette linnaks.
Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana, mille hiilgepäevad jäävad aastakümnete taha. Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus sümmeetrilised tänavad on rajatud otse luitemännikusse. Seal on mitu tänapäevast raviasutust (näiteks Narva-Jõesuu sanatoorium) ja puhkekodu. Narva-Jõesuus asub Eesti pikim mereäärne liivane supelrand (7,5 km ja jätkub Vaivara valla Meriküla ja Udria randadega).
Narva-Jõesuu linnapea on Iraida Tšubenko.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimest korda on paikkonda mainitud 1503. aastast pärinevas Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis. Aastal 1686 sai paikkond nimeks Hungerburg ("näljalinn"). Legendi järgi andsid kohale sellise nime Saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast mingit sööki.
1866. aastal toimus alevis tulekahju, milles hävines üle 100 eluhoone, kuid seejärel kavandati uus asula korrapärase plaani alausel. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast Tallinn–Peterburi raudtee avamist 1870. aastal. Sõdade järel tulid kuurordi ellu langusperioodid. Eesti iseseisvumise järel, paiknesid Narva-Jõesuus politseijaoskond, tolli- ja tuletornivalitsused ning oli eesti- ja vene algkool. 1925. aastal otsustas majaomanike koosolek muuta Narva-Jõesuu alevi linnaks[3]. 29. detsembril 1936 teatas Narva linnapea Jaan Lust, et linnavalitsus kavatseb Narva-Jõesuu ümber nimetada Kuurort Narvaks, milline nimi oleks rahvusvaheliselt tuntum ja rahvusvahelise kõlaga. Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsus soovis uueks nimeks Narva Rand[4]. Viimane langus toimus peale Eesti taasiseseisvumist Venemaalt pärit puhkajate arvu kahanemise tõttu.
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Narva-Jõesuu elanikkond seisuga 1. veebruar 2007. aasta oli 3011 inimest, kellest 76,2% olid venelased, 13,2% olid eestlased ja 10,6% olid muud rahvused. 1. jaanuaril 2014 oli elanike arv 2655.[5]
| Aasta | Kokku | Mehed | Naised |
|---|---|---|---|
| 2000 | 3003 | 1347 | 1656 |
| 2001 | 2984 | 1344 | 1640 |
| 2002 | 2936 | 1320 | 1616 |
| 2003 | 2874 | 1291 | 1583 |
| 2004 | 2829 | 1272 | 1557 |
| 2005 | 2744 | 1217 | 1527 |
| 2006 | 2762 | 1229 | 1533 |
| 2007 | 2770 | 1249 | 1521 |
| 2008 | 2722 | 1243 | 1479 |
| 2009 | 2742 | 1241 | 1501 |
| 2010 | 2737 | 1231 | 1506 |
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
-
Narva-Jõesuu rand vaatega majakale
-
Tuletorn
-
Vabaduse tänav
-
-
Ausammas Narva-Jõesuu "Päikesele"
-
Supelvanker Narva-Jõesuus
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Narva-Jõesuu koduloomuuseum
- Narva-Jõesuu kuursaal
- Narva-Jõesuu tuletorn
- Narva-Jõesuu Niguliste kogudus
- Narva-Jõesuu Nikolai kirik
- Narva-Jõesuu linnaosa volinike loend 1939
- Narva-Jõesuu rannamoodustised
- Meresuu
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva-Jõesuu |
- Narva-Jõesuu koduleht
- Narva-Jõesuu Eesti Panoraamgalerii kodulehel
- Степан Владимирович Рацевич ГЛАЗАМИ ЖУРНАЛИСТА И АКТЕРА,Гунгербург - Усть-Нарва
- Narva jõe äärde tuleb surfikeskus ja kasiino, Eesti Päevaleht 12. november 2009
- Narva-Jõesuu puitarhitektuuri hääbuv ilu, Äripäev, 5. juuli 2006
- Narva-Jõesuu Nude Beach
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 29.05.2016.
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Kas alev või linn? Rahvaleht, 12. november 1925, nr. 105, lk. 2.
- ↑ Narva Rand või kuurort Narva. Rahvaleht, 30. detsember 1936, nr. 152, lk. 3.
- ↑ http://www.stat.ee/ppe-55736
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
Alajõe vald · Aseri vald · Avinurme vald · Iisaku vald · Illuka vald · Jõhvi vald · Kiviõli linn · Kohtla vald · Kohtla-Järve linn · Kohtla-Nõmme vald · Lohusuu vald · Lüganuse vald · Mäetaguse vald · Narva linn · Narva-Jõesuu linn · Sillamäe linn · Sonda vald · Toila vald · Tudulinna vald · Vaivara vald
