Narva-Jõesuu

See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)

---

Narva-Jõesuu
Pindala:	11 km²
Elanikke:	2620 (1.01.2019)
EHAK-i kood:	5356
Koordinaadid:	59° 28′ N, 28° 3′ E

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linn Ida-Viru maakonnas. Alev nimetati ametlikult Narva-Jõesuuks 1890. aastal. Linnaõigused sai 1993. aasta augustis.

Hungerburgi (Narva-Jõesuu) kaart, 1905. aastast

Linna kaugus Narvast on 14 kilomeetrit ja maakonnakeskusest Jõhvist 47 kilomeetrit. 1. aprillil 1934 liideti Narva-Jõesuu alev jaoskonnana Narva linnaga. 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega sai Narva-Jõesuust Narva linnaosa (ainus selline Eestis). Eesti taasiseseisvumise järel eraldati Narva-Jõesuu Narvast omaette linnaks.

Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana, mille hiilgepäevad jäävad aastakümnete taha. Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus sümmeetrilised tänavad on rajatud otse luitemännikusse. Seal on mitu tänapäevast raviasutust (näiteks Narva-Jõesuu sanatoorium) ja puhkekodu. Narva-Jõesuus asub Eesti pikim mereäärne liivane supelrand (7,5 km ja jätkub Narva-Jõesuu linna Meriküla ja Udria randadega).

Ajalugu

Narva-Jõesuu vana tuletorn

Villa Capriccio (1940)

Esimest korda on paikkonda mainitud 1503. aastast pärinevas Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis. Aastal 1686 sai paikkond nimeks Hungerburg ("näljalinn"). Legendi järgi andsid kohale sellise nime Saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast mingit sööki.

1866. aastal toimus alevis tulekahju, milles hävines üle 100 eluhoone, kuid seejärel kavandati uus asula korrapärase plaani alusel. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast Tallinn–Peterburi raudtee avamist 1870. aastal.

Sõdade järel tulid kuurordi ellu langusperioodid. Eesti iseseisvumise järel, paiknesid Narva-Jõesuus Narva-Jõesuu alevivolikogu, politseijaoskond, tolli- ja tuletornivalitsused ning oli eesti- ja vene algkool. 1925. aastal otsustas majaomanike koosolek muuta Narva-Jõesuu alevi linnaks. 29. detsembril 1936 teatas Narva linnapea Jaan Lust, et linnavalitsus kavatseb Narva-Jõesuu ümber nimetada Kuurort Narvaks, milline nimi oleks rahvusvaheliselt tuntum ja rahvusvahelise kõlaga. Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsus soovis uueks nimeks Narva Rand. Viimane langus toimus pärast Eesti taasiseseisvumist Venemaalt pärit puhkajate arvu kahanemise tõttu.

Rahvastik

Narva-Jõesuu elanikkond seisuga 1. veebruar 2007. aasta oli 3011 inimest, kellest 76,2% olid venelased, 13,2% olid eestlased ja 10,6% olid muud rahvused. 1. jaanuaril 2014 oli elanike arv 2655.

Aasta	Kokku	Mehed	Naised
2000	3003	1347	1656
2001	2984	1344	1640
2002	2936	1320	1616
2003	2874	1291	1583
2004	2829	1272	1557
2005	2744	1217	1527
2006	2762	1229	1533
2007	2770	1249	1521
2008	2722	1243	1479
2009	2742	1241	1501
2010	2737	1231	1506

Pilte

• 

  Narva-Jõesuu rand vaatega majakale

• 

  Tuletorn

• 

  Vabaduse tänav

• 
• 

  Ausammas Narva-Jõesuu "Päikesele"

• 

  Supelvanker Narva-Jõesuus

Vaata ka

• Narva-Jõesuu koduloomuuseum
• Narva-Jõesuu kuursaal
• Narva-Jõesuu tuletorn
• Narva-Jõesuu Niguliste kogudus
• Narva-Jõesuu Nikolai kirik
• Narva-Jõesuu linnaosa volinike loend 1939
• Narva-Jõesuu rannamoodustised
• Endine Narva-Jõesuu vapp
• Meresuu
• Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskus
• Narva-Jõesuu linnapea

Välislingid

• Narva-Jõesuu koduleht
• Narva-Jõesuu Eesti Panoraamgalerii kodulehel
• Степан Владимирович Рацевич ГЛАЗАМИ ЖУРНАЛИСТА И АКТЕРА,Гунгербург - Усть-Нарва
• Narva jõe äärde tuleb surfikeskus ja kasiino, Eesti Päevaleht 12. november 2009
• Narva-Jõesuu puitarhitektuuri hääbuv ilu, Äripäev, 5. juuli 2006
• Narva-Jõesuu Nude Beach