Pikk Hermann

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Toompea lossi tornist; Narva Hermanni linnuse torni kohta vaata artiklit Pikk Hermann (Narva); teiste linnuste tornide kohta vaata lehekülge Pikk Hermann (täpsustus)

Pikk Hermann, vaade loodest, 2013.
Mašikulii torni ülaosas.

Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn. See asub Eesti vabariigi Riigikogu hoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp.

Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul (mitte varem kui kell 7.00) ning langetatakse igal päikeseloojangul. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Kuni aastani 2009 mängiti lipu langetamisel laulu "Mu isamaa armas". Kõik tornis lehvinud lipud nummerdatakse, neile lisatakse tornis lehvimise aeg ning need säilitatakse Riigikogu väärikate kingitustena. Lippe on kingitud eestluse säilitajatele, olümpiavõitjatele ja maailmaränduritele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974. aastal

Torni esimene osa ehitati aastatel 13601370 ning seda täiendati 16. sajandil, mil torn sai oma praeguse kõrguse: 45,6 meetrit.[viide?]

Esimest korda heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril 1918, juba enne seda, kui Eesti Ajutine Valitsus määras sinimustvalge riigilipuks.

Keskmiselt kulus aastas 15 lippu hinnaga kokku 420 krooni. Sügiseti, tormide ja sadude ajal räbaldus lipp sageli ühe päeva jooksul, hea suveilmaga pidas vastu kuni neli nädalat. Kokkuhoiu eesmärgil parandati kannatada saanud lippe[1].

Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha pärast juunipööret 21. juunil 1940. Järgmisel päeval heisati küll sinimustvalge uuesti, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27. juulil 1940.

Saksa okupatsiooni vägede lahkudes tõmmati veel Eesti lipp korraks lehvima, kuid see asendati 22. septembril 1944 Nõukogude vägede Tallinna jõudmisel punaplaguga. Taas tõusis sinimustvalge Pika Hermanni tippu Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 1989.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pikk-Hermann. Professor Kjellin uurimas, Päevaleht 15. juuni 1926
  • Tornikaev valgustab Tallinna minevikku. Prof. Kjellini uurimistööd. Hulk muinasasju leitud. Vaba Maa 18. juuni 1926
  • „Pika Hermani“ torni saladus. Prof. Kjellini kaevamiste tulemused: leitud 117 vanaaegset asja. Torni kasutatud piinakambriks. Päevaleht 24. juuli 1926
  • Stud. phil. Uurimistöid Pikas Hermannis. Täiendavad tööd lõpule viidud. Leitud asjad Kadrioru muuseumi välja pandud. Päevaleht 16. oktoober 1926

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toompea valulaps – lipp Pika Hermanni tornis. Rahvaleht, 30. november 1929, nr 140, lk 2.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]