Viljandi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit Viljandi (purjelaev)

Viljandi

Viljandi vapp
Viljandi vapp
Viljandi lipp
Viljandi lipp

Pindala: 14,57[1] km²
Elanikke: 17 711 ( 01.01.2017 )

EHAK-i kood: 0897
Koordinaadid: 58° 22′ N, 25° 36′ Ekoordinaadid: 58° 22′ N, 25° 36′ E
Viljandi (Eesti)
Viljandi

Kodulehekülg: http://www.viljandi.ee

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandi on Viljandi maakonna halduskeskus. Linn asub Sakala kõrgustikul, Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinna 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km, Riiga 245, Sankt Peterburgi 393, Helsingisse 247 ja Stockholmi 580 kilomeetrit.

2000. aasta rahvaloenduse järgi oli Viljandis elanikke 20 756; 2004. aastal 20 454 ja 2012. aasta jaanuaris arvestuslikult 17 868[2]. Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Viljandi elanikest eestlasi 91,52%, venelasi 5,23%, soomlasi 1,16%, ukrainlasi 0,93%, valgevenelasi 0,26% ja muid rahvusi 0,9%.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi nime aluseks arvatakse olevat sõna "vili" koos järelliitega -ndi.[3]

1821 aasta ajalehes "Marahwa Näddala-Leht" on kirjutatud:
"Willandi ehk Wiljandi lin on 605 aastad wanna. Temma on omma nimme omma ma hea wilja andmise pärrast sanud: sest se nimmi Wiljandi on neist sannadest: wilja ja and kokkoweetud ja parrast Willandiks lühhendud." [4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Viljandi ajalugu.

Muinasaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus.

Liivimaa ristisõja ajal, aastal 1211, piiras linnust Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vägi. Tolleaegne linnus olevat Läti Henriku järgi olnud oma aja kohta küllaltki tugev[viide?] ja 1211. aastal seda päris vallutada ei suudetudki. Pärast 6-päevast piiramist jõuti kokkuleppele, viljandlased tunnistasid riialaste (piiskopi ja ordu) ülemvõimu ja linnusesse lasti preestrid, kes viisid läbi ristimise.[5] See sündmus on ühtlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais (Araabia geograafi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī maailmakaardil (1154) esineva tähekombinatsiooni FLMWS seostamine Viljandiga on meelevaldne).[viide?] Esialgu jäi uute isandate võim aga ebakindlaks ja vaheldus perioodidega, mil sakalased riialastega jälle sõjajalal olid.

Viljandi linna ja Viljandi ordulinnuse plaan

Kindlamalt allutati Viljandi koos ülejäänud Sakala ja Ugandiga 1217. aastal, pärast lüüasaamisega lõppenud Madisepäeva lahingut.[6] 1220. või 1221. aastal mehitasid orduvennad Viljandi linnuse, elades seal esialgu koos kohalike sakalastega.[7][8]

Viljandi sakalased tungisid 1223. aasta 29. jaanuaril koos nendega linnuses viibinud orduvendadele, ordu sulastele ja saksa kaupmeestele kallale ning tapsid või vangistasid nad. Viljandlaste eestvedamisel laienes ülestõus ka mujale Sakalasse, Ugandisse ja Järvamaale.[9] Valmistudes riialaste vastulöögiks kutsuti Viljandisse (sarnaselt kogu Sakala ja Ugandiga) sõjamehi Novgorodist ja Pihkvast, mis võis tähendada endi Vene vürstide ülemvõimu alla andmist[10]. Riialased ründasid Viljandi linnust teist korda 1223. aasta augustis. Piiramise 15. päeval sakalased ja venelased alistusid ning Viljandi läks taas piiskopi ja ordu võimu alla.[11]


Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud Lossipargis asuvatelt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka Männimäe elurajooni lähistel asuva Huntaugumäe nõlvalt.

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen). Arvatakse, et Viljandi sai linnaõigused 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283. aastast (Hamburgi-Riia linnaõigused). 14. sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, sellest on ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik (endine kloostrikirik).

Viljandi linna ümbritsesid tänapäeval muinsuskaitse all[12] olevate kaitserajatistena Viljandi linnamüür ja Viljandi linnamüüri väravad, mida ümbritses perimeetris 1,2 km pikkune vallikraaviga kolmest küljest; lõunakülge kaitses vallikraaviga eraldatud Viljandi ordulinnus. Linna lääneküljelt idaküljeni asus kaarjalt linna ümbritsev müür, mis kagusuunal liitus taas linnuse müüriga. Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest. Linna lääneküljel oli Riia e Storke värav, loodenurgal neljatahuline torn, põhjaküljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ja Tartu värav. O-küljel paiknes kolmveerandringikujulise põhiplaaniga Moskva torn ja pääsuks Viljandi järve äärde väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad linnamüüris olid tornideta. Täiendavate kaitserajatistena oli Tartu värava ees oli piklik zwinger eesväravaga otsseinas, Riia värava ees oli algselt ligikaudu 1 m paksuste seintega eeskaitseehitis, mis aga hiljem asendati nelinurkse plaaniga zwingeriga, mille lõunaküljel oli eesvärav.

Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (16001622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused. Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas 1624. aastal Viljandi koos ümbrusega Jacob de la Gardie'le, ning endise linnuse asemel sai alguse Viljandi mõisa (saksa keeles Schloß Fellin) areng ja õitseng. Mõisakeskus tekkis keskaegsest linnast läände, linna ja pealinnuste vahele.

Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

1700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Põhjasõja järgselt kinkis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma täditütrele Maria Tšoglokovale. Viljandi mõisale allus tollal nii keskaegsest linnast järele jäänud väike asula kui ka ümberkaudsed alad, sh linnusevaremed. 1749. aastal valmis Viljandi mõisas ühekorruseline barokne puidust peahoone, mis lammutati 1950tel aastatel.

Viljandi vana veetorn

Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles Katariina II ukaasiga 1783. aastal, mil temast sai haldusreformi käigus asutatud Viljandi kreisi (maakonna) keskus. Viljandi mõis piiras linna igast küljest, mõisa maa-alad hõlmasid veel kahte abimõisat: Tommuskit ja Reinut. Tommuski oli lääne- ja Reinu lõunapoolses osas. 1860. aastal ostis Viljandi mõisa Liivimaa maanõunik parun August Paul Adolph von Ungern-Sternberg ja mõis läks von Ungern-Sternbergide perekonna valdusse, mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Oswald von Ungern-Sternberg. 19. sajandil kasvas linn jõudsalt. August Paul Adolph von Ungern-Sternberg eraldas oma maadest krundi Viljandisse maakoguduse kiriku ehitamiseks. Tollase Jaani kiriku, mida saksa kirikuks nimetati, kõrvale kerkis uus, Pauluse kirik, mida nimetati eesti kirikuks. Linna täiendava kasvuimpulsi andis 1895. aastal avatud Viljandi–Mõisaküla kitsarööpmelise raudtee avamise näol, mis suubus Valga–Pärnu raudteele. 1901. aastal avati ka Viljandi–Türi–Tallinna raudteeharu.

Linna valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi linnapea on alates 2013. aasta sügisest Ando Kiviberg (IRL).
Viljandi linnapea on alates 2013. aasta sügisest Ando Kiviberg (IRL).

Viljandi linna esinduskogu on Viljandi Linnavolikogu, kuhu valitakse iga nelja aasta tagant 27 liiget. 2013. aasta kohalikel valimistel saavutas Viljandis napi valimisvõidu Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (8 kohta, 2 180 häält), kellele järgnesid Eesti Reformierakond (8 kohta, 2 121 häält), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8 kohta, 2 118 häält) ja Eesti Keskerakond (3 kohta, 967 häält).[13]

Viljandi linna täidesaatva võimu organ on Viljandi Linnavalitsus, millel on kaheksa liiget. Viljandi linnapea on alates 2013. aastast Ando Kiviberg (IRL).

Next.svg Pikemalt artiklis Viljandi linnapeade loend., Viljandi Linnavolikogu

Viljandi linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi vanalinna muinsuskaitseala, Hiire ja Johan Laidoneri platsi tänava nurk

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Elamu Tallinna tn 16.
Elamu Pikk tn 4.
Viljandi mõisa peahoone.
Viljandi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[14] 1979[15] 1989[16] 2000[17] 2011[18]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 20814 100 22368 100 23080 100 20756 100 17473 100
eestlased 17971 86,34 19469 87,04 20093 87,06 18955 91,32 16443 94,11
venelased 1912 9,19 2013 9,00 1899 8,23 1085 5,23 648 3,71
soomlased 373 1,79 381 1,70 344 1,49 241 1,16 105 0,60
ukrainlased 151 0,73 212 0,95 363 1,57 194 0,93 128 0,73
valgevenelased 50 0,24 90 0,40 100 0,43 55 0,26 35 0,20
muud 357 1,72 203 0,91 281 1,21 188 0,91 114 0,65

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi on mitmekülgse tööstusega linn. Tähtsamad tööstusharud osatähtsuse järgi 2015.a. müügitulus (ca 260 milj €)on järgnevad:

  • puidu ja mööblitööstus – 34%
  • toiduainete ja söödatööstus – 19%
  • tekstiili ja õmblustööstus – 18%
  • masina ja metallitööstus – 17%
  • muu – 12%

2015. aasta kümme suurima käibega ettevõtet[19]

Ettevõte Käive (€)
Scandagra Eesti AS 97 585 000
Viljandi Aken ja Uks AS 75 940 955
Delux OÜ 30 178 179
Viljandi Tarbijate Ühistu TuÜ 29 255 839
Kolmeks AS 21 767 000
Hansa Candle AS 16 447 549
Dold Puidutööstus AS 15 151 076
Toom Tekstiil AS 14 576 066
ON24 AS 9 972 080
VMT Tehased AS 9 941 022

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandis on võimalik harrastada kõiki levinud spordialasid. Tähtsamad spordirajatised on Viljandi linnastaadion, Viljandi kunstmuruväljak, Viljandi Spordihoone, Viljandi Jakobsoni Koolis asuv ujula ja Viljandi Jäähall[20].

Jalgpallis on oma Premium Liiga meeskond Viljandi Tulevik, Viljandi Tuleviku duubelmeeskond mängib tugevuselt kolmandas liigas, Esiliiga B-s. Palju on noortevõistkondi.

Käsipallis esindab Viljandit klubi Viljandi HC.

Saalihokis on Viljandit teises liigas esindav Viljandi Saalihokiklubi (tuntud ka nimega Viljandi Metalli saalihokiklubi), mängupausi peab Vestmani meeskond.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus.

Kuni 2011. aastani tegutses Viljandis kino Rubiin, 2017 aastal avati Forum Cinemas kino[21].

2012. aastal taasavati Viljandi Kultuurimaja uue nimega Sakala keskus.[22]

Viljandi koolid[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandis tegutseb üks riiklik päevase õppevormiga gümnaasium, täiskasvanute gümnaasium ja neli avalikus omandis olevat põhikooli, neist üks erivajadustega lastele. Viljandis on kaks kooli, kus on võimalik omandada kõrgharidust.

Linna maakasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi linna maakasutus aastal 2006[muuda | muuda lähteteksti]

Maakasutus Pindala[23] %[23]
Elamukrundid 315 21,6
Tööstusterritooriumid 160 11,0
Ärihooned 78 5,4
Ühiskondlike hoonete maa 92 6,3
Sotsiaalmaa 10 0,7
Transpordimaa 189 13
Riigikaitse maa 2 0,1
Üldmaa 105 7,2
Jäätmehoidla maa 35 2,4
Veekogudealune maa 172 11,8
Muud maad 299 20,5
Kokku 1457 100

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsündmused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Viljandi pärimusmuusika festival – igal suvel juuli lõpus toimuv rahvusvaheline pärimusmuusika festival.
  • Viljandi vanamuusika festival – sajanditevanuse muusika festival, mis toimub igal suvel juuli keskel. Eesti vanim vanamuusika festival, mis sai alguse 1982. aastal. Selle raames toimuvad kontserdid kirikutes, saalides ja muudes paikades üle linna.
  • Hansapäevad – iga juuni algul Viljandi linna korraldatav üritus koos laada, kontsertide ja muude etendustega.
  • Rahvusvahelised Hansapäevad – peeti Viljandis 4.–7. juunil 2015.[24]
  • Suurjooks ümber Viljandi järve – Viljandi suurim spordiüritus toimub iga aasta 1. mail.
  • Mulgi rattamaraton – Viljandi kõige suurem rattaspordiüritus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.viljandi.ee/index.php?page=145&
  2. Omavalitsusüksuste võrdlus, Rahvaarv (rändega), 1. jaanuar 2012, Viljandi linn
  3. Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 98–99
  4. Marahwa Näddala-Leht, nr. 13, 30 märts 1821, andmebaasis DIGAR
  5. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XIV 11, lk 113–115
  6. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXI 5, lk 181
  7. Henriku Liivimaa kroonika, XXV 5, lk 229
  8. Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 152
  9. Henriku Liivimaa kroonika, XXVI 4–9, lk 231–235
  10. Selart, Anti, Ivar Leimus, Linda Kaljundi, Heiki Valk. Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal, teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 52
  11. Henriku Liivimaa kroonika, XXVII 2, lk 241
  12. Mälestise registri number 14713, Viljandi linnakindlustused,14.-16.saj.
  13. http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0897
  14. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  15. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  16. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  17. Päring Statistikaameti andmebaasist
  18. Päring Statistikaameti andmebaasist
  19. Infopank.ee. "TOP: vaata Viljandimaa edukamaid firmasid". Äripäev.
  20. http://www.viljandijaahall.ee/
  21. Olev Kenk. "Viljandi saab kümneaastase vahe järel taas kino". ERR, 09.03.2017.
  22. http://uudised.err.ee/index.php?06260835 "Viljandis avatakse taas kultuurimaja", ERR UUDISED 07.09.2012
  23. 23,0 23,1 Viljandi Linna Arengukava 2007–2013, Tabel 5. Linna maakasutus aastal 2006
  24. http://www.hanse.org/en/international-hanse-days/previous-hanse-days/ Hanse Day Today, Uue aja Hansapäevade toimumiskohad

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • V. Rg. Kas Viljandi sadamalinnaks? Uus Eesti, 7. august 1938, nr 214, lk 2.