Liepāja

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Liepāja

läti Liepāja


Pindala: 60,4 km²
Elanikke: 68 945 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 56° 30′ N, 21° 1′ E
Liepāja (Läti)
Liepāja
Liepaja Blick von der evangelischen Dreifaltigkeitskathedrale aufs Kirchendach.JPG

Liepāja (Helifaili info läti ) (ka Liibavi, saksa Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Asub Läänemere ja Liepāja järve vahelisel maakitsusel. Liepāja on Läti kõige läänepoolsem linn.

Liepāja on omaette 1. järgu haldusüksusvabariigilinn (republikas pilsēta).

2010. aasta alguses oli Liepāja elanikest arvestuslikult lätlasi 53,0%, venelasi 32,2%, ukrainlasi 5,2%, valgevenelasi 3,5%, leedulasi 3,1%, poolakaid 1,1% ja muudest rahvustest inimesi 1,9%.

Karosta kanali ääres varem paiknenud Vene sõjaväe sadamas tegutseb Tosmare Laevatehas, millel on ainsana Balti riikidest kuivdokid, ehitatud enne Esimest maailmasõda. Ühe doki pikkus on 187 m ja laius 26 m, teine on 220 m pikk ja 24 m lai. Praegu on Liepājas vabamajanduspiirkonna raames Läti suuruselt kolmas kaubasadam.

Kesklinnast 7 km kaugusel asub Liepāja lennujaam. Linnas on aastal 1954 avatud ülikool.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Karosta vangla

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all teatrihoone, tütarlastegümnaasium, Adati vabrik, Liepāja tuletorn, Püha Joosepi katedraal (sealhulgas selle orel, altar, interjöör ja kantsel), villa, kus asub Liepāja muuseum, muuseumi abihooneks kohaldatud endine tall-tõllakuur, vanausuliste kirik, Liepāja Püha Nikolai peakirik, Jaunliepāja luteri kirik, mereväeohvitseride seltsimaja, ajaloolise linnasüdame ala, Püha Anna kirik (sealhulgas selle orel, altar, kaks vitraaži, uksed ning vapireljeef), Püha Kolmainu luteri kirik ja selle piirdemüür (sealhulgas selle neli vitraaži, kolm portaali, orel, orelirõdu, noodivihik, kirikuliste pingid, altar, interjöör, hertsogiloož ning kantsel), Nikolai gümnaasium, Vite ja Hike laste varjupaik, elumajad aadressidel Kungu iela 16, Dzintaru iela 16, Krišjāņa Valdemāra iela 14 ja Peldu iela 44, laohooned aadressidel Kungu iela 9 (sealhulgas seitse sealset ust) ning Zivju iela 10/12, ladude kompleks Jāņa iela 1 ja 5, elumaja-võõrastemaja aadressil Kungu iela 24, majandushoone aadressil Kungu iela 24, seina- ja laemaalingud aadressil Kungu iela 9, kolm Aleksander Nevski kiriku vitraaži, Püha Kolmainu õigeusu kiriku vitraaž, Avotu 4 trepikoja interjöör, neli rõdupiiret ning uksed, portaal aadressil Avotu iela 10, Bāriņu iela 21 maja uksed ja interjöör, aknad, uksed ning valgusti aadressil Dīķa iela 7, uksed aadressil Friča Brīvzemnieka iela 26, ahi aadressil Kūrmājas prospekts 8/10, trepp ja trepikoja interjöör aadressil Kuršu iela 21 ning Līva kalmistu Rīge kabeli inglireljeef.[2] Kohaliku kaitse all on Vikander & Larsoni korgi ja linoleumitehase valitsejamaja, piirdemüür ning tööliste eluruumid, ringkonnakohtu hoone, Karosta veetorn, Karosta vangla, Püha Kolmainu õigeusu kirik, viljaladu, Liepāja Läti Seltsi hoone ja elumajad aadressidel Kungu iela 26, Kungu iela 24, Kungu iela 6, Dīķa iela 7, Stendera iela 13a ning Peldu iela 15.[3]

Looduskaitse all on hobukastan nr.241 ja veel 149 nimetut põlispuud. Linna põhjaossa jääb osaliselt Tosmare hoiuala, lõunaossa aga Liepāja järve hoiuala.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat on esimest korda mainitud aastal 1253 (villa, quae dicitus Lyva). Kohanimi on seotud soome keele sõnaga liiva – "muda", "lima" – ja eesti keele sõnaga liiv.[5] Toona kuulus see kuralaste Piemare maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal 1263. Linnaõigused sai Liepāja aastal 1625 Friedrich Kettlerilt.[viide?]

Aastal 1823 rajati linna trükikoda, aastal 1845 avati seal merekool. Aastatel 18691876 ehitati Liibavi–Romno raudteed, mis ühendas linna Poltaava kubermanguga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks – nii töötas XIX sajandi lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal 1890 rajati Karosta linnaossa sõjasadam. Aastal 1893 valmis katoliikliku piiskopkonna Püha Joosepi katedraal. Aastal 1899 avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev trammiliiklus. Aastal 1903 valmis Karostas mereväelastele mõeldud Karosta katedraal. Aastaks 1914 oli linnas ligi 100 000 elanikku.[viide?]

Aastal 1941 hõivasid linna Saksa väed, seejärel hukkasid nad 15.–17. detsembrini ligi 7000 linnas elanud juuti. Nõukogude ajal oli linnas sõjalaevastiku baas, kust vene sõjaväelased lahkusid 31. augustil 1994.[viide?]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 20. 04 2020
  3. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 20.04 2020
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  5. Lauva un liepa. Liepajniekiem.lv

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]