Kärdla

Allikas: Vikipeedia
Kärdla

Pindala: 4,50 km²
Elanikke: 3281 (1.01.2017)[1]

EHAK-i kood: 3895
Koordinaadid: 59° 0′ N, 22° 45′ Ekoordinaadid: 59° 0′ N, 22° 45′ E
Kardla location.png

Koduleht: http://www.kardla.ee

Kärdla (rts Kärrdal; sks Kertel) on Hiiu maakonna halduskeskus ja Hiiu valla sisene linn. Tegemist on ainsa linnaga maakonnas. Läbi linna voolavad Nuutri jõgi, Lumumba jõgi (Kammioja) ja Kärdla oja (Liivaoja).

Paul Ariste on Kärdla rootsikeelset nime Kärrdal tõlkinud kui "Võsaoru".

Hiidlaste seltside jaotuses nimetatakse Kärdla rahvast kohvilähkriteks. "Kärdla alevi mehi on hüütud kohvilähkriks, kuna nad vabrikusse tööle minnes lähkriga kohvi kaasa võtnud," põhjendab seda Emmaste kihelkonnast 1971. aastal kogutud teade.[2]

Aastal 2011 valiti telekanali TV3 saates Kärdla Eesti laulupealinnaks.

2013. aasta sügisel ühines linn Kõrgessaare vallaga Hiiu vallaks.

Kärdla tüüpiline tänav. Rookopli 6 (sinine), 4 (pruun) ja 2 (kollane), taga Sadama 11

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kärdlat on esmakordselt mainitud 1564. aastal, kui seal asus 24 perekonnast koosnev rootslaste asundus. Aastaks 1810 oli enamik rootsi peresid lahkunud ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla küla hakkas kasvama 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud kalevivabriku tõttu. Aastast 1847 kuni 1890. aastateni moodustas piirkond vabrikuvalla. Kirik valmis aastal 1863. Aastal 1920 sai Kärdla aleviks. Kolmanda astme linnaks sai Kärdla 1. mail 1938. Aastal 1946 sai Kärdla maakonnalinnaks, aastal 1950 rajoonikeskuseks. Aastast 1990 on Kärdla taas maakonnalinn.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes 450 miljonit aastat tagasi langes Kärdla lähedale meteoriit. Selle tagajärjel tekkis 4 kilomeetrise läbimõõduga ja 400–500m sügavune Kärdla kraater. Meteoriidikraater on mattunud ja praeguses reljeefis vähemärgatav.

Kärdla asub Tareste lahe (Kärdla lahe) lõunakaldal. Põhiosas jääb rannikumadalikule, kuid linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäele. Linna läbivad Nuutri jõgi (Kärdla jõgi), Lumumba jõgi (Kammioja), Kärdla oja (Liivaoja). Linna lääneosas on arteesia allikaid. Oma olemuselt on Kärdla parklinn: on palju kõrghaljastust, hooned on valdavalt väiksed, on palju aedu.

Kärda supelrannas asub Kärdla rannakivi.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

1897 1922 1934 1939 1959 1970 1979 1989 2000 2011
1718 1580 1454 1524 2688 2969 3426 4126 3672 3050

2010. aasta 1. jaanuaril oli statistikaameti andmeil Kärdla rändega rahvaarv 3381 ja rändeta rahvaarv 3634.[3]

Rahvuslik koosseis oli 2011. aastal: 98,2% eestlasi ja 1,8% muid rahvusi ning 2000. aastal: 97,64% eestlasi ja 1,4% venelasi.

Kärdla elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvus 1970[4] 1979[5] 1989[6] 2000[7] 2011[8]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 2969 100 3426 100 4139 100 3773 100 3050 100
eestlased 2752 92,69 3167 92,44 3866 93,40 3684 97,64 2994 98,16
venelased 168 5,66 187 5,46 184 4,45 53 1,40 27 0,89
ukrainlased 22 0,74 27 0,79 30 0,72 7 0,19 6 0,20
valgevenelased 10 0,34 14 0,41 16 0,39 5 0,13 6 0,20
lätlased 2 0,07 11 0,32 5 0,14 5 0,13 5 0,16
soomlased 4 0,13 2 0,06 3 0,07 4 0,11 4 0,13
sakslased ... ... 1 0,03 4 0,10 2 0,05 2 0,07
poolakad ... ... 2 0,06 3 0,07 2 0,05 1 0,03
leedulased 0 0 0 0 2 0,05 0 0 0 0
tatarlased ... ... 5 0,15 5 0,14 0 0 0 0
muud 11 0,37 10 0,29 21 0,51 11 0,29 5 0,16

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Linna läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee. Kärdla lennujaam asub linnast umbes 4 km ida pool.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  2. Mari-Ann Remmel. Viru mees viljapulli, Harju mees aganapulli: Piirkondlike suhete kajastumisest eesti rahvapärimuses. Mäetagused 2003, nr 21, lk 141–192.
  3. Statistikaameti koduleht
  4. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  5. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  7. Päring Statistikaameti andmebaasist
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]