Tallinna lennujaam

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit AS Tallinna Lennujaam

Lennart Meri Tallinna lennujaam

Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG
Tallinna lennujaama terminal

IATA: TLL – ICAO: EETN
Üldandmed
Tüüp tsiviillennuväli
Omand Eesti Vabariik
Linn Tallinn
Avati 20. september 1936
Üldkõrgus 40[1] m
Koordinaadid 59° 24′ 48″ N, 24° 49′ 58″ Ekoordinaadid: 59° 24′ 48″ N, 24° 49′ 58″ E
Kaart
Tallinna lennujaam (Eesti)
Tallinna lennujaam
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
08/26 3070[1] m 45 m asfalt-betoon
Statistika (2015)
Reisijaid 2 166 663[2]
Muutus 2014-15 +7,4%[2]
Riigisiseseid reisijaid 20 237[2]
Rahvusvahelisi reisijaid 2 146 426[2]

Lennart Meri Tallinna lennujaam (ICAO:EETN; IATA:TLL), varemalt Ülemiste lennujaam, on Eesti suurim lennujaam ning Nordica kodulennujaam. Lennujaamast, mis asub Tallinna kesklinnast neli kilomeetrit kagus, Ülemiste järve idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3070 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega lennurada, mis võimaldab maanduda ja startida laiakerelistel lennukitel, nagu Boeing 747, ent mitte Airbusi suurimal lennukil A380. Lennuväljal on viis ruleerimisrada ja 14 terminaliväravat.

29. märtsil 2009 nimetati lennujaam Eesti teise presidendi auks Lennart Meri nimeliseks.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algus[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Tallinna lennuväli paiknes Lasnamäel ja teenindas Aeronaudi lende. Aeronaudi pankrotistumise järgselt 1928. aastal alustas lende Saksa-Vene õhuühendusselts Deruluft, mis aga kasutas Tallinna asemel Nehatu lennuvälja (12 kilomeetrit Tallinna kesklinnast). Ülemiste järve äärde ehitati esimene lennusadam aastail 19281929 teenindamaks Soome lennukeid. Teise maailmasõja ajal lakkas lennusadam töötamast. 26. märtsil 1929 võttis riik vastu sundvõõrandamise seaduse, et luua avalik lennujaam. Selle loomiseks võõrandati kümme hektarit maad Dvigatelilt ning 22 Vagneri järeltulijatelt, tasuks maksti neile üle kümne miljoni sendi. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti.[4] Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932. 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud lennurajad. Kokku läks lennujaama ehitamine maksma 25 miljonit senti.[4][5] Algselt olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300 m pikad ning moodustasid kolmnurga, mis võimaldas lennukitel õhku tõusta ja maanduda kuues suunas.[6]. Enne Teist maailmasõda lendasid Tallinna lennujaamast lennufirmad Aerotransport (nüüd osa SAS Groupist), Lufthansa, LOT ja Aero (praegune Finnair).[4]

Nõukogude periood[muuda | muuda lähteteksti]

Vana terminal, kasutusel 1954–1980[4]

22. juulil 1940 kell 12:00 anti Ülemiste lennuväli üle vene lennuväele, kõik sealsed eesti lennukid suunati esmalt Lasnamäele, seejärel Jägalale. Algas aeg, mil lääs suleti. Nõukogude ajal, 1945-1989, sai Tallinna lennujaamast lennata ainult NSV Liitu, ning seda ainult Aeroflotiga. 1962. aastal väljus Tallinnast esimene reis reaktiivlennukiga Tu-124. 1970ndate lõpus valmis Moskva olümpiamängude Tallinnas toimuva purjeregati tõttu uus terminalihoone (arhitekt Mihhail Piskov, sisekujundaja Maile Grünberg) ning pikendatud lennurada.

Vaatamata sihtkohtade piirangutele oli lennujaamas palju reisijaid. 1980ndate lõpul oli Tallinna lennujaamal lennuliiklus 30 liidusisese sihtkoha vahel ning teenindati aastas umbes 800 000 reisijat.

Esimesena viis Läände pärast aastakümneid 25. novembril 1989 Stockholmi väljunud SASi reisilennuk.

2000. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

A USAF C-5A Galaxy Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames

Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist 1997 märtsini 1998.[7] Reisijate terminal uuendati täielikult 1999. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 miljoni reisijani aastas. 2008. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.[4] Suurenenud nõudlus kaubapindade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. 2012. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. 11. jaanuaril 2013 võttis Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.[8] Lisaks võeti kasutusele automaatne piiriületussüsteem ja ärilennukite angaaridekompleks.

2010. aastal tellis Eesti Pank Helsingist Tallinna kolmemootorilise Finnair Cargo MD-11F, et Eestisse eurosid tuua.

2008. aasta laienemine[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemuseks oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda[9], 18 uut väravat, Schengeni ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued söögikohad ja kohvikud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool hooneid renoveeriti ja laiendati perrooni ning ehitati uus ruleerimistee. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.

Terminal pärast laiendust (August 2012)

Ümbernimetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast kunagise Eesti presidendi Lennart Meri surma 14. märtsil 2006 käis ajakirjanik Argo Ideon Eesti Ekspressist välja idee nimetada lennujaam presidendi auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: JFK lennujaam, Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, Istanbuli Atatürki lennujaam jne.

Nimemuutust arutati lennujaama juhatuse koosolekul 29. märtsil 2006.[10] Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas peaminister Andrus Ansip ametlikult, et nimevahetus toimub märtsis 2009.[11]

Läänemere pööringud[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 tehti koostööleping Tallinna lennujaama, Tallinna sadama ning Happy Cruisesi vahel, Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinnasse, kust nad saadeti kruiisilaevade peale, et alustada oma puhkust. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 hispaania turisti tšarterlendudega Tallinna lennujaama ja tagasi.[12] Kuna lennujaam asub sadamast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.[13]

2012. aastal alustas tšarterlendudega Madridi-Barajase lennujaamast kolme Airbus A321 ning kahe-kolme Boeing 747-ga Pullmantur Air. 2012. suvega toimetati Tallinnasse ja tagasi umbes 16 000 turisti.[14] Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende, ning viie pööringuga lennutati 25 000 turisti.[15] Lisaks toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga MS Deutschland, mida haldas Peter Deilmann Cruises.[16]

Tuleviku laiendusplaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26

Tallinna lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi järgi plaanitakse lennuraja pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada kaugmaalende,[17] uue ruleerimisraja, ladude, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.[18] 21. veebruaril 2013 algatati lennuliiklusala arendusprojekti keskkonnamõjude hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja rekonstrueerimine ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II navigatsioonisüsteemide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite perroonide ehitus koos vajalike kommunikatsioonidega; perimeetriaia rajamine ja tehniliste valvesüsteemide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel Tallinna kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega mürataset. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projektiga seoses toimus 16. detsembril 2013, lennuraja laiendustööd pidid algama 2015. aasta alguses.[19] 12. juunil 2013 kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 hektari suurusele maa-alale lennukiremondihoone.[20] Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni euro.[21] See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones ümberehitusi ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.[22]

Aastatel 2016-2022 plaanib Tallinna Lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada reisiterminali ning sealset julgestusala ning ehitada 1200-kohalise parkimismaja.[23]

Lennufirmad ja sihtkohad[muuda | muuda lähteteksti]

Regulaarlennud[muuda | muuda lähteteksti]

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.[24]

Lennufirma Sihtkohad
Aegean Airlines Hooajalised: Ateena [25][26]
Aeroflot Moskva (Šeremetjevo)
airBaltic Amsterdam (alates 27. märtsist 2016), Berliin (Tegel)Pariis (Charles de Gaulle), Riia, Stockholm (Arlanda) (alates 27. märtsist 2016), Viin
Avies[27] (peatatud 1. oktoobrini 2016[28]) KärdlaKuressaareStockholm (Arlanda)
easyJet London (Gatwick), Milano (Malpensa)
Nordic Aviation Group Amsterdam, Berliin (Tegel) (alates 29. märtsist 2016), BrüsselKiiev (Borõspil)Oslo (Gardermoen)Stockholm (Arlanda)Trondheim,Vilnius, Viin (alates 27. märtsist 2016)

Hooajalised: Edinburgh (alates 28. maist 2016), München, Nice, Odessa (alates 28. maist 2016), Rijeka (alates 4. juunist 2016), Split

Finnair Helsingi
LOT Polish Airlines Varssavi
Lufthansa Frankfurt
Norwegian Air Shuttle Oslo (Gardermoen)
Ryanair BergamoLondon (Stansted)MossWeeze

Hooajalised: BremenDublinGironaManchester

SAS Kopenhaagen, Oslo (Gardermoen), Stockholm (Arlanda)
Turkish Airlines İstanbul (Atatürk)
Vueling Hooajalised: Barcelona (El Prati), Rooma (Fiumicino) (alates 21. juunist 2016)

Liinilendude sihtkohad täpsemalt[muuda | muuda lähteteksti]

Siin on kuvatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest seisuga talv 2016. Tabel pole täielik.

Endine sihtpunkt
Suvehooajaline
Talvehooajaline
Tuleviku sihtpunkt


Tallinna lennujaamast väljuvate liinilendude sihtkohad 
Linn Riik IATA ICAO Lennujaam Lennukompanii Alates Kuni Lennuk
Amsterdam Flag of the Netherlands.svg Holland AMS EHAM Amsterdami Schipholi lennujaam Estonian Air 1993 1994 Tupolev Tu-134
12. juuli 1995 1998 Boeing 737-500
27. oktoober 2003 10. jaanuar 2006 Boeing 737-300/500
7. juuni 2009 7. november 2015 Boeing 737-300/500 (2009–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011-2015) ja Embraer E-170 (2012-2015)
KLM Cityhopper 28. märts 2005 3. mai 2009 Fokker 70 (2005–2006) ja Fokker 100 (2006–2009)
Nordic Aviation 8. november 2015 praegune Embraer ERJ 145
airBaltic 27. märts 2016 29. oktoober 2016 Boeing 737-500
Antalya Flag of Turkey.svg Türgi AYT LTAI Antalya lennujaam Estonian Air 2. mai 2015 7. november 2015 Bombardier CRJ900NG[29]
Ateena Flag of Greece.svg Kreeka ATH LGAV Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 5. juuli 2010 16. august 2010 Boeing 737-300
Aegean Airlines 19. juuni 2015 praegune Airbus A320
Barcelona Flag of Spain.svg Hispaania BCN LEBL Barcelona El Prati lennujaam Estonian Air 13. mai 2006 29. oktoober 2011 Boeing 737-300/500
Vueling Airlines 20. juuni 2014 praegune Airbus A320
GRO LEGE Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam Ryanair 28. märts 2011 praegune Boeing 737-800
Berliin Flag of Germany.svg Saksamaa TXL EDDT Berliini Tegeli lennujaam Estonian Air 19. august 2003 8. jaanuar 2007 Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
8. juuni 2009 22. september 2010 Boeing 737-300/500
1. mai 2011 30. september 2011 Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
16. juuni 2014 31. oktoober 2015 Bombardier CRJ900NG
airBaltic 6. mai 2015 praegune Bombardier Dash 8 Q400
Nordic Aviation 29. märts 2016 - Bombardier CRJ700
SXF EDDB Berliini Schönefeldi lennujaam easyJet 27. oktoober 2004 2. november 2008 Airbus A319
Bremen Flag of Germany.svg Saksamaa BRE EDDW Bremeni lennujaam Ryanair 27. märts 2011 praegune Boeing 737-800
Brüssel Flag of Belgium.svg Belgia BRU EBBR Brüsseli lennujaam Estonian Air 7. september 2004 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011-2015) ja Embraer E-170 (2012-2015)
Nordic Aviation 8. november 2015 praegune Embraer ERJ 145 ja Fokker 100
Dublin Flag of Ireland.svg Iirimaa DUB EIDW Dublini lennujaam Estonian Air 14. oktoober 2004 22. august 2010 Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
Ryanair 14. detsember 2010 praegune Boeing 737-800
East Midlands Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia EMA EGNX East Midlands'i lennujaam Ryanair 2. märts 2011 28. oktoober 2011 Boeing 737-800
Dubrovnik Flag of Croatia.svg Horvaatia DBV LDDU Dubrovniki lennujaam Estonian Air 19. aprill 2006 3. oktoober 2009 Boeing 737-500
Düsseldorf Flag of Germany.svg Saksamaa NRN EDLV Düsseldorfi Weeze lennujaam Ryanair 13. detsember 2010 praegune Boeing 737-800
Edinburgh Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia EDI EGPH Edinburghi lennujaam Ryanair 10. jaanuar 2011 29. oktoober 2011 Boeing 737-800
Nordic Aviation 28. mai 2016 - Bombardier CRJ700NG
Forlì Flag of Italy.svg Itaalia FRL LIPK Forlì lennujaam Wind Jet 9. juuni 2010 1. september 2010 Airbus A319
Frankfurt Flag of Germany.svg Saksamaa FRA EDDF Frankfurdi lennujaam Estonian Air 1991 11. jaanuar 2009 Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
Lufthansa 29. märts 1992 27. märts 1998 Boeing 737-500
2010 praegune Airbus A319/A320/A321
Lufthansa CityLine 28. märts 2004 2010 Avro RJ85 ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
HHN EDFH Frankfurt-Hahni lennujaam Ryanair 27. märts 2012 2013 Boeing 737-800
Göteborg Flag of Sweden.svg Rootsi GOT ESGG Göteborgi Landvetteri lennujaam Estonian Air 30. august 2004 2. märts 2005 Boeing 737-500
City Airline 21. märts 2005 28. oktoober 2011 Embraer ERJ 135/145
Hamburg Flag of Germany.svg Saksamaa HAM EDDH Hamburgi lennujaam Estonian Air 12. mai 1994 25. september 2010 Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), Fokker 50 (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
Hannover Flag of Germany.svg Saksamaa HAJ EDDV Hannover-Langenhageni lennujaam Estonian Air 2. aprill 2012 16. november 2012 Boeing 737-500 ja Embraer E-170
Helsingi Flag of Finland.svg Soome HEL EFHK Helsingi Vantaa lennujaam Estonian Air 1991 26. märts 2000 Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
Estonian Air Regional 24. september 2007 13. november 2009 Saab 340
26. märts 2012 27. jaanuar 2013 Embraer E-170 ja Saab 340
Finnair 1991 praegune Airbus A319/A320 (alates 2007), Douglas DC-9 (1991–2000), Embraer E-170/E-190 (alates 2005, operaator Flybe Nordic) ja McDonnell Douglas MD-82/MD-83 (1991–2006)
Karair 1990 1996 ATR 72
Finnaviation 1991 suvel 1995 Saab 340
Aero Airlines märts 2002 6. jaanuar 2008 ATR 72
Söder Airlines 14. märts 2004  ? Saab 340
Finncomm Airlines 3. aprill 2005 29. oktoober 2011 ATR 42/72
Blue1 31. jaanuar 2011 1. august 2011 ATR 72
Flybe Nordic 30. oktoober 2011 praegune ATR 72 ja Embraer E-170/E-190 (operaator Finnair)
Airest (tšarterlennuliin) 2002 praegune Let L-410
İstanbul Flag of Turkey.svg Türgi IST LTBA İstanbuli Atatürki lennujaam Turkish Airlines 11. juuni 2013 praegune Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
Joensuu Flag of Finland.svg Soome JOE EFJO Joensuu lennujaam Estonian Air Regional 26. märts 2012 27. detsember 2012 Saab 340
Jönköping Flag of Sweden.svg Rootsi JKG ESGJ Jönköpingi lennujaam Avies 2011 kevad 2011 suvel BAe Jetstream 31/32
Jyväskylä Flag of Finland.svg Soome JYV EFJY Jyväskylä lennujaam Estonian Air 25. märts 2012 7. jaanuar 2013 Saab 340
Kajaani Flag of Finland.svg Soome KAJ EFKI Kajaani lennujaam Estonian Air 3. aprill 2012 7. oktoober 2012 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Kiiev Flag of Ukraine.svg Ukraina KBP UKBB Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011-2015), Embraer E-170 (2012-2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
Nordic Aviation 8. november 2015 praegune Embraer ERJ 145
Kopenhaagen Flag of Denmark.svg Taani CPH EKCH Kopenhaageni lennujaam Estonian Air 1. aprill 1991 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011-2015), Embraer E-170 (2012-2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
FlyNordic 28. märts 2005 6. jaanuar 2006 McDonnell Douglas MD-82/MD-83
Nordic Aviation 8. november 2015 30. november 2015 Embraer ERJ 145 ja Fokker 100
SAS 16. november 2015 praegune Bombardier CRJ900NG
Kuressaare Flag of Estonia.svg Eesti URE EEKE Kuressaare lennujaam Estonian Air 1991 1991 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air Regional 27. september 2007 11. aprill 2008 Saab 340
1. oktoober 2008 15. mai 2012 Saab 340
Airest 2001 30. september 2008 BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
1. juuni 2012 praegune BAe Jetstream 31/32
Kärdla Flag of Estonia.svg Eesti KDL EEKA Kärdla lennujaam Estonian Air 1991 1991 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Enimex 1994 2006 Antonov An-28
Avies 2006 praegune BAe Jetstream 31/32
Lappeenranta Flag of Finland.svg Soome LPP EFLP Lappeenranta lennujaam airBaltic 12. november 2009 26. september 2010 Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
Lissabon Flag of Portugal.svg Portugal LIS LPPT Lissaboni Portela lennujaam TAP Portugal 4. juuli 2014 15. jaanuar 2015 Airbus A319/A320
Liverpool Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia LPL EGGP Liverpooli Johni Lennoni lennujaam easyJet 26. aprill 2011 28. oktoober 2012 Airbus A319
London Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia LGW EGKK Londoni Gatwicki lennujaam Estonian Air 2. november 1995 15. oktoober 2012 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
easyJet 28. oktoober 2012 praegune Airbus A319
STN EGSS Londoni Stanstedi lennujaam easyJet 1. november 2004 26. oktoober 2012 Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
Ryanair 1. aprill 2013 praegune Boeing 737-800
LTN EGGW Londoni Lutoni lennujaam Ryanair 10. jaanuar 2011 29. märts 2013 Boeing 737-800
Manchester Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia MAN EGCC Manchesteri lennujaam Estonian air 10. mai 2005 29. juuni 2006 Boeing 737-500
Ryanair 26. märts 2012 31. november 2015 Boeing 737-800
Milano Flag of Italy.svg Itaalia BGY LIME Milano Orio al Serio lennujaam Estonian Air 30. märts 2005 28. oktoober 2006 Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
Volareweb.com 13. mai 2004 3. november 2004 Airbus A320
Ryanair 16. detsember 2010 28. märts 2015 Boeing 737-800
MXP LIMC Milano Malpensa lennujaam Estonian Air (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 24. september 2011 Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
21. aprill 2015 1. november 2015 Bombardier CRJ900NG
Ryanair 13. mai 2014  ? Boeing 737-800
easyJet 3. detsember 2015 praegune Airbus A319
Minsk Flag of Belarus.svg Valgevene MSQ UMMS Minski rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 1998 Fokker 50 (1996–1998) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
Estonian Air Regional 11. veebruar 2008 9. mai 2011 Saab 340A
Moskva Flag of Russia.svg Venemaa SVO UUEE Moskva Šeremetjevo lennujaam Estonian Air 1991 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011-2015), Embraer E-170 (2012-2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
Aeroflot 1991 1996 Tupolev Tu-134
28. oktoober 2012 praegune Airbus A319/A320/A321 and Suhhoi Superjet 100-95
VKO UUWW Moskva Vnukovo lennujaam UTair Aviation 1. august 2011 30. märts 2013 ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
München Flag of Germany.svg Saksamaa MUC EDDM Müncheni lennujaam Estonian Air 15. mai 2004 8. aprill 2005 Boeing 737-500
30. märts 2008 31. märts 2010 Boeing 737-300/500
21. detsember 2013 29. märts 2014 Bombardier CRJ900NG
Lufthansa ja Augsburg Airways 26. märts 2010 30. märts 2013 Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
Nordic Aviation 19. detsember 2015 praegune Fokker 100
Nice Flag of France.svg Prantsusmaa NCE LFMN Nice'i Côte d'Azuri lennujaam Estonian Air 1. mai 2010 24. oktoober 2015 Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
Nordic Aviation 16. aprill 2016 29. oktoober 2016 Bombardier CRJ900NG
Odessa Flag of Ukraine.svg Ukraina ODS UKOO Odessa lennujaam Nordic Aviation 28. mai 2016 - Bombardier CRJ700NG
Oslo Flag of Norway.svg Norra OSL ENGM Oslo Gardermoeni lennujaam Estonian Air 1998 2001 Boeing 737-500 ja Fokker 50
Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) 12. august 2003 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011-2015), Embraer E-170 (2012-2015) ja Saab 340 (2013)
Norwegian Air Shuttle 4. mai 2006 praegune Boeing 737-300/800
Nordic Aviation 8. november 2015 praegune Embraer ERJ 145 ja Fokker 100
SAS 23. detsember 2015 praegune Bombardier CRJ900NG
RYG ENRY Oslo Mossi Rygge lennujaam Ryanair 13. detsember 2010 praegune Boeing 737-800
Oulu Flag of Finland.svg Soome OUL EFOU Oulu lennujaam airBaltic 13. mai 2010 30. september 2010 Fokker 50
(vahemaandusega Turu) Flybe Nordic 14. november 2011 12. vaabruar 2012 ATR 72
Pajala Flag of Sweden.svg Rootsi PJA ESUP Pajala lennujaam (vahemaandusega Luleå) Avies 20. jaanuar 2012 2015 BAe Jetstream 31/32
Palanga Flag of Lithuania.svg Leedu PLQ EYPA Palanga lennujaam flyLAL 2006 2007 Saab 2000
Pariis Flag of France.svg Prantsusmaa CDG LFPG Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam Estonian Air 30. märts 2003 25. oktoober 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011-2015) ja Embraer E-170 (2012-2015)
airBaltic 28. oktoober 2014 praegune Boeing 737-500
Peterburg Flag of Russia.svg Venemaa LED ULLI Peterburgi Pulkovo lennujaam Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) 27. juuli 2009 7. november 2015 Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011-2015), Embraer E-170 (2012-2015) ja Saab 340 (2009–2013)
Avies 30. detsember 2009 27. märts 2010 BAe Jetstream 31/32
Praha Flag of the Czech Republic.svg Tšehhi PRG LKPR Praha Václav Haveli lennujaam Czech Airlines 26. aprill 2003 9. jaanuar 2013 Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
Riia Flag of Latvia.svg Läti RIX EVRA Riia lennujaam Estonian Air 1996 2001 Fokker 50
Estonian Air ja Estonian Air Regional 25. märts 2012 18. september 2012 Embraer E-170 ja Saab 340
airBaltic 30. jaanuar 1996 praegune Boeing 737-300/500, Boeing 757-200 (2008-2010), Bombardier Dash 8 Q400, Fokker 50 (1999-2013) ja Saab 340 (1996-1999)
Rijeka Flag of Croatia.svg Horvaatia RJK LDRI Rijeka lennujaam Nordic Aviation 4. juuni 2016 - Bombardier CRJ700NG
Rooma Flag of Italy.svg Itaalia FCO LIRF Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam Estonian Air 4. aprill 2008 24. august 2010 Boeing 737-300/500
Vueling Airlines 21. juuni 2016 - Airbus A320
Simferopol Flag of Ukraine.svg Ukraina SIP UKFF Simferopoli rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 26. märts 2006 27. september 2008 Boeing 737-300/500
Split Flag of Croatia.svg Horvaatia SPU LDSP Spliti lennujaam Estonian Air 11. mai 2014 25. oktoober 2015 Bombardier CRJ900NG
Nordic Aviation 17. aprill 2016 23. oktoober 2016 Bombardier CRJ700NG
Stockholm Flag of Sweden.svg Rootsi ARN ESSA Stockholmi Arlanda lennujaam Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) 1991 7. november 2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011-2015), Embraer E-170 (2012-2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
SAS November 1989 29. juuni 2008 Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008) ja McDonnell Douglas MD-81 (1989–2007)
16. november 2015 praegune ATR 72 ja Boeing 737-700
FlyNordic 27. märts 2006 8. jaanuar 2009 McDonnell Douglas MD-82/MD-83
airBaltic 1. juuni 2010 30. september 2010 Fokker 50
Avies 2011 kevad 2011 suvel BAe Jetstream 31/32
15. august 2014 praegune BAe Jetstream 31/32
Nordic Aviation 8. november 2015 praegune British Aerospace ATP
NYO ESKN Stockholmi Skavsta lennujaam Ryanair 13. detsember 2010 praegune Boeing 737-800
BMA ESSB Stockholmi Bromma lennujaam Flybe Nordic 30. oktoober 2011 21. aprill 2014 ATR 42/72
Estonian Air 29. september 2014 7. november 2015 ATR 42
airBaltic 27. märts 2016 29. oktoober 2016 Bombardier Dash 8 Q400
Sundsvall Flag of Sweden.svg Rootsi SDL ESNN Sundsvall-Timrå lennujaam (vahemaandusega Stockholm) Avies 2013 praegune BAe Jetstream 31/32
Svegs Flag of Sweden.svg Rootsi EVG ESND Pajala lennujaam (vahemaandusega Stockholm) Avies 20. jaanuar 2012 praegune BAe Jetstream 31/32
Tampere Flag of Finland.svg Soome TMP EFTP Tampere Pirkkala lennujaam Estonian Air 1995 1996 Jakovlev JAK-40
Söder Airlines 2004 suvel 2006 Saab 2000
airBaltic 31. märts 2010 30. september 2010 Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
Flybe Nordic 30. oktoober 2011 22. aprill 2012 ATR 72
Tartu Flag of Estonia.svg Eesti TAY EETU Tartu lennujaam Estonian Air 1991 1991 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air Regional 27. veebruar 2011 22. detsember 2012 Saab 340
Thbilisi Flag of Georgia.svg Gruusia TBS UGTB Thbilisi rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 8. aprill 2012 16. oktoober 2012 Bombardier CRJ900NG
Torsby Flag of Sweden.svg Rootsi TYF ESST Torsby lennujaam (vahemaandusega Stockholm) Avies 2013 praegune BAe Jetstream 31/32
Trondheim Flag of Norway.svg Norra TRD ENVA Trondheimi lennujaam Estonian Air 5. september 2011 7. november 2015 Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012-2015)
Nordic Aviation 8. november 2015 praegune Bombardier CRJ900NG
Turu Flag of Finland.svg Soome TKU EFTU Turu lennujaam airBaltic 1. oktoober 2009 30. september 2010 Fokker 50
Flybe Nordic 13. november 2011 12. vaabruar 2012 ATR 72
Turku Air 16. aprill 2012 28. oktoober 2012 Piper PA-31
Vaasa Flag of Finland.svg Soome VAA EFVA Vaasa lennujaam Flybe Nordic 14. november 2011 12. veebruar ATR 72
Varssavi Flag of Poland.svg Poola WAW EPWA Varssavi Frédéric Chopini lennujaam LOT 1994  ? ATR 72 ja Boeing 737-400/500
29. oktoober 2000 25. oktoober 2008 Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
10. mai 2010 praegune Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175
Veneetsia Flag of Italy.svg Itaalia VCE LIPZ Veneetsia Marco Polo lennujaam Estonian Air 9. juuni 2012 1. september 2012 Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
Viin Flag of Austria.svg Austria VIE LOWW Viini rahvusvaheline lennujaam Austrian Airlines tütarfirma Tyrolean Airways või Lauda Air 26. oktoober 1997 2001 Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
Austrian Airlines tütarfirma Tyrolean Airways oktoober 2002 2003 Bombardier CRJ100LR
Rheintalflug 2. juuli 2001 oktoober 2002 Embraer 145
Estonian Air 4. juuni 2007 11. jaanuar 2009 Boeing 737-300/500
25. märts 2012 24. märts 2013 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
3. aprill 2015 7. november 2015 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
airBaltic 7. mai 2015 praegune Bombardier Dash 8 Q400
Nordic Aviation 27. märts 2016 - Bombardier CRJ700
Vilnius Flag of Lithuania.svg Leedu VNO EYVI Vilniuse rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 1. oktoober 2005 Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
Estonian Air ja Estonian Air Regional 24. september 2007 31. märts 2011 Boeing 737-500 ja Saab 340
Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) 5. september 2011 7. november 2015 ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012-2015) ja Saab 340 (2011–2013)
Lithuanian Airlines 2000 27. märts 2004 Saab 2000
airBaltic 15. september 2004 29. oktoober 2011 Fokker 50
18. aprill 2016 29. oktoober 2016 Bombardier Dash 8 Q400
flyLAL 25. märts 2007 25. oktoober 2008 Boeing 737-500 ja Saab 2000
Turkish Airlines 11. juuni 2013 28. märts 2015 Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
Air Lituanica 12. märts 2014 22. mai 2015 Embraer E-175
Nordic Aviation 9. november 2015 praegune British Aerospace ATP
Östersund Flag of Sweden.svg Rootsi OSD ESNZ Åre Östersundi lennujaam (vahemaandusega Stockholm) Avies 2013 2015 BAe Jetstream 31/32

Tšarterlennud[muuda | muuda lähteteksti]

Lennufirma Sihtkohad
Bulgaria Air Hooajalised: BurgasVarna
Croatia Airlines Hooajalised: Split
Icelandair Hooajalised: Reykjavík (Keflavík)
Kolavia Sharm el SheikhHurghada
Nesma Airlines Sharm el Sheikh
Onur Air Antalya
Small Planet Airlines Hooajalised: AgadirAntalyaAl-‘AqabahBathumiBodrumConstantaConstantineDalamanJarbahEnifda, ElatFèsiHurghadaKhuthaisi, MontasirOhridOdessaOranMarrakechMarsá ‘AlamPaphosPulaRijekaŞalālahSharm el SheikhSotšiŢābāTangierTivatZadar
SmartLynx Airlines Hooajalised: AlgheroAlicanteBilbaoKorfuCagliariCataniaChaniáFaroFriedrichshafenFuerteventuraGran CanariaFunchalIbiza, InnsbruckMálagaOlbiaPalermoPalma de MallorcaPortoRhodosSalzburg, Tenerife (põhja- ja lõunalennujaam), Valencia
SmartLynx Airlines

opereerib SmartLynx Airlines Estonia

Hooajalised: Bergamo [30]
Wamos Air Hooajalised: Madrid

Kaubalennud[muuda | muuda lähteteksti]

Pullmantur Air alustas 14. juulist 2012 kahe Boeing 747 ja kolme Airbus 321-ga tšarterlendude[31][32]
Lennufirma Sihtkohad
AirBridgeCargo Airlines KrasnojarskMoskva (Šeremetjevo)
Airest Helsingi
Ark Airways Karagandõ
British Airways World Cargo London (Heathrow)Zaragoza
Cargolux Luxembourg
FedEx Amsterdam
Finnair Cargo Helsingi
Czech Airlines PrahaSofia
DHL Aviation BukarestBudapest
DHL Aviation

opereerib Exin

Helsingi
Genex BelgradMinsk
Korean Air Cargo Moskva (Šeremetjevo)Oslo (Gardermoen)Soul (Incheon)Stockholm (Arlanda)
MyCargo Airlines İstanbul (Atatürk)
Silk Way Airlines Bakuu
Swiss World Cargo Zürich
TNT Airways MalmöTuruVarssavi (Chopin)
Turkish Airlines Cargo İstanbul (Atatürk)Kiiev (Borõspil)
UPS Airlines Viin

Statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.[33]

2015. aastal oli populaarseimaks sihtkohaks Frankfurt, kuhu lendas 14% reisijatest, Helsingisse reisis 11%, Riiga 10% ja Oslosse 8%. Nendele sihtkohtadele järgnesid Moskva, Stockholm, Kopenhaagen ja Amsterdam.[34]

Reisijate statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinn lennujaama statistika (alates 1992)
Aasta Reisijaid Lennu-
operatsioone
Lennukaup
ja post
(tonnides)
1992 205 776 11 000 1124
1993 239 760 12 170 1417
1994 336 282 13 378 2362
1995 366 919 13 784 2488
1996 431 212 16 695 3997
1997 502 442 21 455 5590
1998 563 946 24 951 5991
1999 550 747 23 590 5326
2000 559 658 23 358 4690
2001 573 493 23 633 4543
2002 605 697 26 226 4292
2003 715 859 25 294 5080
2004 997 461 28 149 5237
2005 1 401 059 33 610 9937
2006 1 541 832 33 989 10 361
2007 1 728 430 38 844 22 764
2008 1 811 536 41 654 41 867
2009 1 346 236 32 572 2001
2010 1 384 831 33 587 11 960
2011 1 913 172 40 298 18 371
2012 2 206 692 48 531 23 921
2013 1 958 801 37 856 20 941
2014 2 017 371 37 791 19 860
2015 2 166 820 41 513 16 156
Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv miljonites 1992–2015
Uuendatud: 6. jaanuaril 2016

Baltimaade hõivatumad lennujaamad

Lennujaam 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001
Riia lennujaam 5 162 675 4 814 073 4 793 045 4 767 764 5 106 692 4 663 647 4 066 854 3 690 549 3 160 945 2 495 020 1 878 035 1 060 426 711 753 633 322 622 647
Vilniuse lennujaam 3 336 084 2 942 670 2 661 869 2 208 096 1 712 467 1 373 859 1 308 632 2 048 439 1 717 222 1 451 468 1 281 872 964 164 719 850 634 991 584 171
Tallinna lennujaam 2 166 820 2 037 371 1 958 801 2 206 791 1 913 172 1 384 831 1 346 236 1 811 536 1 728 430 1 541 832 1 401 059 997 941 715 859 605 697 573 493
Kaunase lennujaam 747 284 724 314 695 509 830 268 872 618 809 732 456 698 410 165 390 881 248 228 77 350 27 113 21 732 19 891 20 137
Palanga lennujaam 145 441 132 931 127 890 128 169 111 133 102 528 104 600 101 586 93 379 110 828 94 000 76 020 46 666 45 971 45 660

Ühistransport[muuda | muuda lähteteksti]

Bussid väljuvad nullkorruse eest parklast.

Tallinna lennujaamast väljuvad linnaliinid
Transpordiliik Vedaja Liin Sihtkoht
Bus Buss MRP linnaliinid 2 Reisisadam (A-terminal)
Bus Buss MRP linnaliinid 65 Lasnamäe

Õnnetused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 14. augustil 2014 tegi Estonian Airi lend 473 hädamaandumise Tallinna lennujaamas, põhjuseks katkine rehv. Kõik reisijad jäid terveks.
  • 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 riigisisesel lennul 2134 Tjumenist Peterburgi. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USAsse ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis lennata Helsingisse, kuid nõustus Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholm Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.[35]
  • 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 lennul Syktyvkari lennujaamast Peterburgi ning nõudsid lennuki lendamist Taani. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas mitmete tundide pikkuse läbirääkimise järel.[36]
  • 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi Helsingisse startiv Antonov An-28 tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennukil pardalolnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.[37][38]
  • 27. märtsil 2006 süttis Tallinna Lennujaamas seisev Airesti lennuk Let L-410UVP-E20C ES-LLG. Lennuk sai oluliselt kannatada, kuid hiljem parandati. Õnnetuses keegi viga ei saanud.[39]
  • 18. märtsil 2010 sooritas Helsingist tulev Exini Antonov An-26 SP-FDO hädamaandumise Ülemiste järve jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ning ühe mootoriga.[40] Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.[41]
  • 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk, seekord SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhku tõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses inimesed viga ei saanud.[42]
  • 8. veebruaril 2013 libises maandumisejärgsel värava poole liikumises rajalt välja Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast startinud ULS Airlines Cargo lennuk Airbus A300B4 TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.[43][44] Juhtunus inimesed viga ei saanud.[45]
  • 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise Estonian Airi lennuk Bombardier CRJ900NG ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18:10 purunes rehv. 86 inimesega pardal maandus lennuk 20:30, kui oli enamiku kütusest ära kasutanud.[46] Lennu sihtkoht oli Amsterdami Schipholi lennujaam. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.[47]
  • 11. juulil 2015 5:12 lõhkesid Novisibirski Tolmatševo lennujaamast tulnud Aviastar-TU lennukil Tupolev Tu-204 rehvid pärast maandumist Tallinna lennujaamas. Vigastatuid polnud.[48]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Great Circle Mapper
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tallinna lennujaama statistika (vaadatud 11. jaanuaril 2016)
  3. "Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni" (eesti keeles). 29. märts 2009. Vaadatud 11. mai 2015. 
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Kaljuvee, Ardo (30. september 2006). "70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana" (eesti keeles). epl.ee. Vaadatud 11. mai 2015. 
  5. "Tallinna Lennujaam – Huvitavaid fakte Tallinna lennujaamast". Vaadatud 11. mai 2015. 
  6. Hanson, Martin. "Tallinna Lennujaam 75: Vesilennukite kaist Aasia lendude hub’iks" (eesti keeles). gomaailm.ee. Vaadatud 11. mai 2015. 
  7. "Tallinn Airport – Cargo Terminal". Vaadatud 11. mai 2015. 
  8. "Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi". www.tallinn-airport.ee. 11. jaanuar 2013. Vaadatud 11. mai 2013. 
  9. "Tallinn Airport – The Cohesion Fund projects". Vaadatud 11. mai 2015. 
  10. "Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust". Postimees. 29. märts 2006. Vaadatud 11. mai 2015. 
  11. "Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks". Tallinna lennujaam. 21. september 2008. Vaadatud 11. mai 2015. 
  12. "1,9 million passengers served in 2011". www.tallinn-airport.ee. 9. jaanuar 2012. Vaadatud 11. mai 2015. 
  13. Niemelä, Teijo (16. juuli 2012). "Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector". www.cruisebusiness.com. Vaadatud 11. mai 2012. 
  14. "Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi" (eesti keeles). www.tallinn-airport.ee. 20. september 2012. Vaadatud 11. mai 2015. 
  15. "Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast". Ärileht.ee (Eesti keeles) (www.delfi.ee). 30. detsember 2013. Vaadatud 11. mai 2015. 
  16. "Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor" (eesti keeles). Tallinna Sadam. 29. Aprill 2012. Vaadatud 11. mai 2015. 
  17. "Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?" (eesti keeles). logistikauudised.ee. Vaadatud 11. mai 2015. 
  18. Hanson, Martin. "Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega" (eesti keeles). Delfi Majandus. Vaadatud 11. mai 2015. 
  19. "Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level". The Baltic Course. 25. november 2013. Vaadatud 12. mai 2015. 
  20. "Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet". Ärileht.ee (Eesti keeles) (www.delfi.ee). 11. juuni 2013. Vaadatud 12. mai 2015. 
  21. BNS (23. aprill 2014). "Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni". E24 Majandus (eesti keeles) (Postimees). Vaadatud 12. mai 2015. 
  22. "Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali". Postimees Majandus (eesti keeles) (Postimees). 10. detsember 2014. Vaadatud 12. mail 2015. 
  23. Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)
  24. "Airlines operating scheduled passenger flights to Tallinn Airport". Vaadatud 26. jaanuar 2014. 
  25. L, J (27. märts 2015). "Aegean Airlines Expands Planned Tallinn Operation in S15". Airline Route. Vaadatud 27. märts 2015. 
  26. https://www.amadeus.net
  27. "Avies: Lennu otsing". Vaadatud 1. veebruar 2016. 
  28. Saare maavalitsus, 1. aprill 2016; vaadatud 1. aprillil 2016
  29. http://info.flightmapper.net/flight/Estonian_Air_OV_8331
  30. http://airlineroute.net/2014/12/05/6y-bgy-feb15/
  31. "FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega" (Eesti keeles). www.delfi.ee. 14. juuli 2012. Vaadatud 18. september 2012. 
  32. "Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut" (Estonian keeles). www.delfi.ee. 17. juuli 2012. Vaadatud 18. september 2012. 
  33. "FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija" (Eesti keeles). www.delfi.ee. 16. november 2012. Vaadatud 12. mai 2015. 
  34. Tallinna lennujaam: Statistika (vaadatud 25. jaanuaril 2016)
  35. "Criminal Acts Against Civil Aviation 1993" (PDF). Federal Aviation Administration. 27. juuni 1994. Vaadatud 1. Jaanuar 2014. 
  36. "ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)". Aviation Safety Network. Vaadatud 1. jaanuar 2014. 
  37. Peterson, Toomas. "Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal". http://www.ecaa.ee. Lennuamet. Vaadatud 23. mai 2015. 
  38. "ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)". Aviation Safety Network. Vaadatud 1. jaanuar 2014. 
  39. "ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)". Aviation Safety Network. Vaadatud 1. jaanuar 2014. 
  40. Rand, Erik (18. märts 2010). "DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise" (Estonian keeles). Eesti Päevaleht. Vaadatud 18. märts 2010. 
  41. Hradecky, Simon. "Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble". Aviation Herald. Vaadatud 27. november 2015. 
  42. "Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik". Postimees. Vaadatud 25. august 2010. 
  43. Hradecky, Simon (8. veebruar 2013). "Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off". The Aviation Herald. Vaadatud 9. veebruar 2013. 
  44. "Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored". ERR. 8. veebruar 2013. Vaadatud 8. veebruar 2013. 
  45. "FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu" (Eesti keeles). www.delfi.ee. 8. veebruar 2013. Vaadatud 8. veebruar 2013. 
  46. "Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response". ERR. 15. August 2014. Vaadatud 15. August 2014. 
  47. "Plane makes emergency landing in Estonia". The Baltic Times. 15. August 2014. Vaadatud 15. August 2014. 
  48. "Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit". Ärileht.ee (Eesti keeles) (www.delfi.ee). 11. juuli 2015. Vaadatud 12. juuli 2015. 

Välised lingid[muuda | muuda lähteteksti]