Gattšina

Allikas: Vikipeedia
Gattšina

vene Гатчина

Coat of Arms of Gatchina (v. 1).svg
Gattšina vapp
Flag of Gatchina (v. 1).svg
Gattšina lipp

Pindala: 28,75 km²
Elanikke: 98 560[1]

Koordinaadid: 59° 34′ N, 30° 8′ Ekoordinaadid: 59° 34′ N, 30° 8′ E
Gattšina
Gattšina Leningradi oblasti kaardil

Koduleht: http://gatchina-meria.ru
Gattšina sõjaväekaardil (1913).

Gattšina (ka Gatšina; vene Гатчина, soome Hatsina) on linn Venemaal, Leningradi oblasti Gattšina rajooni halduskeskus.

Gattšina sai linna staatuse 1796. aastal. Aprillis 2015 anti Gattšinale sõjalise kuulsuse linna aunimetus[2].

Linnas elab 98 560 inimest[1] ja see on Leningradi oblasti suurim asula. Gattšina asub oblasti edelaosas, 8 km kaugusel Peterburi piirist ja 41 km kaugusel Peterburi ajaloolisest kesklinnast.

Gattšina on Leningradi oblasti tööstus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus. Linnas asub parkmuuseum, mille peamised vaatamisväärsused on Gattšina palee ja Prioratski loss. Gattšina vanalinn on kantud osana Peterburi ja selle lähiümbruse arhitektuurimälestiste kompleksist UNESCO maailmapärandi nimistusse[3].

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina linna eelkäijaks on Hottšino asula, mida on esimest korda mainitud 1500. aastal Novgorodi hindamisraamatus, seejärel aga aastatel 16181623 rootslaste koostatud Ingeri hindamisraamatus ("Jordeböcker öever Ingermanland") Djagilino pogostis asuva Hotzino külana.[4][5]

Ühe versiooni kohaselt pärineb see toponüüm vanavene isikunimede levinud tüvest "Hot" (sellised nimed olid näiteks Hottšen, Hotimir, Hoten, Hottšena, Hotina), teise versiooni kohaselt muistsest läänemeresoome sõnast "hatša", mis tähendab 'ale' – see on siis maatükk, kus põllumaa saamiseks on mets maha raiutud ja põletatud.[6]

Romantilisema versiooni kohaselt asus muistsel ajal Gattšina asukohas paganliku jumalanna Hotšena tempel, mis olevat siis andnud hiljem nime Hottšino külale.[7]

Välja on pakutud veel muidki nime päritolu versioone:

  • sõnadest "gat" ("гать", üle soise maa rajatud teerada) ja "tšinnaja" ("чинная", 'tähtis, oluline');[8]
  • saksakeelsest väljendist "hat Schöne" ('on kaunis') – selle versiooni pakkus välja 18. sajandi luuletaja Vassili Ruban, soovides olla kõigest preisilikust vaimustunud keiser Paul I meele järgi[7].

Umbes 17. sajandi keskel asendus helitu häälik H küla nimes helilise häälikuga G ning Hottšino küla koos selle lähedusse rajatud mõisaga hakkasid kandma Gottšino või Gattšino nime. 17. sajandi lõpuks omandas nimi tänapäevase kuju, kuid vahepealset vana nimekuju kasutati veel paralleelselt 20. sajandi alguseni. Näiteks Katariina II ostis pärijatelt välja ja kinkis oma pojale Paulile "Gattšino mõisa koos sealse majaga"[9]. Keiser Aleksander III olevat väga meeldinud "armas Gattšino".[10] Vanadel linnavaatega postkaartidel[11][12] ja 20. sajandi alguse maakaartidel on kasutatud sageli nimekuju Gattšino. Kasutati ka ühe t-ga (vene keeles üldse ilma t-ta) varianti. Näiteks on 1770. aastal J. Schmidti koostatud Peterburi kubermangu kaardile märgitud Gatšino (Гачино) mõis ja küla.[13].

1923. aastal sai linn nõukogude parteitegelase Lev Trotski auks nime Trotsk (eesti keeles kasutati ka nimekuju Trotskoje). Seda põhjendati tema teenetega Kerenski-Krasnovi ülestõusu mahasurumisel 1917. aastal ja Petrogradi kaitsmisel 1919. aastal. 1920. aastate lõpus sattus Trotski põlu alla ja saadeti 1929. aastal Nõukogude Liidust välja, Trotsk sai aga samal aastal uueks nimeks Krasnogvardeisk.

1942. aastal andsid Saksa okupatsioonivõimud linnale 18. armee juhataja Georg Lindemanni auks nime Lindemannstadt.[14] Nõukogude võim seda ümbernimetamist ei tunnistanud ja kui nad andsid ise pärast okupatsiooni lõppu linnale tagasi selle ajaloolise nime, mainiti otsuses linna senise nimena ainult Krasnogvardeiski. 23. jaanuaril 1944 andis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium välja määruse "Slutski ja Krasnogvardeiski linnade ning Leningradi oblasti Slutski ja Krasnogvardeiski rajoonide ümbernimetamisest", millega taastati pärast kahekümneaastast vaheaega Gattšina nimi.[15]

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina asub Venemaa Euroopa-osa kirdeservas. Haldusterritoriaalselt asub linn Leningradi oblastis, olles ühtlasi selle oblasti ja ka linna ümbritseva Gattšina rajooni halduskeskuseks. Looduslikult paikneb linn okasmetsavööndi lõunaosas. Gattšina geograafilised koordinaadid on 59° 34′ pl, 30° 8′ ip.

Linn piirneb põhjas Verevo valla, idas Novõi Sveti valla, lõunas Bolšije Kolpanõ valla ja läänes Pudosti vallaga.

Gattšina ametlikud piirid on erakordselt sakilised ja määrati oma praegusel kujul kindlaks Leningradi oblasti seadusega 1997. aastal. Seejuures ei võetud arvesse linna edasise arengu vajadusi ning linna piirest jäeti välja mitmed ettevõtted ja elamupiirkonnad, mis oleksid pidanud loogiliselt ja funktsionaalselt kuuluma Gattšina koosseisu.[16].

Linna pindala on 28,75 km², millest 2001. aasta andmetel moodustas 24% elamumaa, 9% ärimaa (sh tööstuspiirkonnad), 21% ühiskondlikus kasutuses maa ja 32% rohealad koos parkidega.[16] Idast läände on linna maksimaalne ulatus 6,5 km, põhjast lõunasse 7 km.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina asub Isuri kõrgustikust idas Lauga-Oredeži kõrgustikul.[17] Keskmised kõrgused on umbes 100 meetrit üle merepinna.[18] Reljeef on laugjas-tasandikuline, üksikute madalate küngastega.

Geoloogilises ehituses domineerivad Ordoviitsiumi kivimid, mis on kaetud liustikusetetega.[19]

Linna territooriumil on valdavad kamar-karbonaatmullad,[20] mis sobivad hästi maaharimiseks. Struktuurilt on need rähksed, neis leidub rikkalikult orgaanilisi väetisi ja mineraale.[21]

Linna põhjapiiril voolab Ižora jõgi, mis suubub Neevasse. Suurem osa linna teistest vooluveekogudest suubub omakorda Ižorasse. Gattšina parkides voolavad selle kaks harujõge – Tjoplaja jõgi (ehk Gattšinka) ja Kolpanskaja jõgi (ehk Piltšaja). Linna piires asuvad mitmed järved – Beloje, Tšjornoje, Serebrjanoje ja Filkino, aga ka kaks suuremat tiiki – Karpini tiik ja Kovši tiik.

Veekogude toite moodustab ühe kolmandiku ulatuses pinnavee äravool ja kahe kolmandiku ulatuses allikad.[16]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline parasvöötme kliima. Merelt saabuvad õhumassid tingivad sagedaste sademetega suhteliselt pehme talve ja mõõdukalt sooja, vahel jaheda suve. Keskmine temperatuur on jaanuaris −8 °C, juulis +17 °C. Aastane sademete hulk on 650–700 mm, talvel langevad sademed enamasti lumena. Valdavad on lääne- ja lõunatuuled.[22] Kevadel ja suvel esineb valgeid öid.

Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,5 °C ja keskmine tuulekiirus 2,9 m/s.

Gattšina õhutemperatuur[23]
Näitaja Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Keskmine maksimum (°C) −4,4 −4,1 0,7 8,5 15,2 19,6 22,0 19,7 13,8 7,3 0,2 −3,5 8,0
Keskmine temperatuur (°C) −7,4 −7,4 −2,9 4,3 10,7 15,4 17,8 15,7 10,5 4,8 −2,0 −6,4 4,5
Keskmine miinimum (°C) −10,8 −11,0 −6,7 −0,1 5,6 10,5 13,2 11,5 7,1 2,3 −4,5 −9,6 0,7

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšinas asuva Zverinetsi pargi ühte väikest osa nimetatakse Gattšina imedepõlluks. See kuulub Leningradi oblasti looduskaitse süsteemi ja on tehtud ettepanek selle lülitamiseks loodusmälestisena Venemaal erilise kaitse all olevate loodusterritooriumide nimestikku. Sellel alal kasvavad mitmed haruldased taimeliigid: harilik lubikas, kahekojane palderjan ning Venemaa punasesse raamatusse kantud liigid raudtarn, vilutarn ja sügislill.[24]

Keskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Saasteainete hulk Gattšina atmosfääris ületab keskmiselt kahekordselt nende looduslikku fooni. Peamised õhusaasteallikad on linna tööstusettevõtted, energeetikakompleksid ja autotransport. Keskkonnareostuse olulised allikad on ka tööstus- ja olmejäätmed.[25]

Linna veevarustussüsteemile on ette heidetud normidele mittevastavat raua sisaldust vees.[25]

Radioaktiivsuse taset Gattšinas mõjutab peamiselt linna asumine kõrge radooni kontsentratsiooniga piirkonnas.[26] Lisaks on linnas veel kaks inimtekkelist radioaktiivse ohu allikat: esiteks, tuumafüüsika instituudis asuvad kaks tuumareaktorit, tuumajäätmete hoidla ja tuumauuringute laboratooriumid; teiseks paikneb linnas ka Rosatomi alluvuses tegutseva raadiumiinstituudi teaduslik-rakenduslik keskus.[27]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel elas Gattšinas ja sealsele linnavalitsusele allutatud asulates kokku 93 186 inimest. Sellest 92 937 moodustas linna elanikkond, lisaks elas 249 inimest administratiivselt linna juurde kuuluvas Bolšaja Zagvozdka külas.[28] 2014. aasta hinnangutel oli linna elanikkond kasvanud 95 860 inimeseni.

Gattšina rahvaarvu muutumine diagrammina
Aasta Rahvaarv
1838        3 000
1840  Tõus   5 400
1856[6]  Langus   5 200
1860  Tõus   9 200
1862  Steady   9 200
1893  Tõus 14 500
1897[6]  Tõus 14 824
1920  Langus 14 087
1923[6]  Tõus 15 793
1926[6]  Tõus 16 600
Aasta Rahvaarv
1931[6]  Tõus 19 000
1935  Tõus 38 700
1939[6]  Langus 38 000
1943  Langus 22 000
1944  Langus   2 500
1959[6]  Tõus 36 725
1967[6]  Tõus 53 000
1970[29]  Tõus 63 292
1973[6]  Tõus 68 000
1976[6]  Tõus 73 000
Aasta Rahvaarv
1979[30]  Tõus 75 153
1982[6]  Tõus 75 000
1986[6]  Tõus 80 000
1989[31]  Langus 79 714
1992[6]  Tõus 80 900
1996[6]  Tõus 81 000
1998[6]  Tõus 81 400
2000[6]  Tõus 81 800
2003[6]  Tõus 88 400
2006[6]  Tõus 88 800
Aasta Rahvaarv
2008[6]  Tõus 89 900
2010[28]  Tõus 92 937
2012[1]  Tõus 93 483
2014[1]  Tõus 95 860

Rahvastikutiheduselt (3334,26 inimest / km²) on Gattšina Leningradi oblasti asulate seas esikohal.

Linn kuulub Peterburi linnastusse. Gattšinat iseloomustab ka pendelränne, sest märkimisväärne osa linnaelanikest sõidab igapäevaselt Peterburgi tööle või kooli.[32]

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas töötajaid 58%, pensionäre 23%, alla 14-aastasi lapsi 14%, üliõpilasi 3%, töötuid 0,65% ja muid elanikkonna rühmi 1,45%. Linnas oli 44,9% mehi ja 55,1% naisi, rahvuselt on elanikkonnas enamuses venelased.

Rahvastiku vanuseline koosseis (2010)
Vanuserühm (aastates) Osakaal elanikkonnast (%)
0–4 3,4
5–14 12,7
15–24 12,9
25–49 39,8
50–59 11,5
60–... 19,7

2013. aastal sündis Gattšinas 9,3 inimest 1000 elaniku kohta ja suri 16,7 inimest 1000 elaniku kohta. Gattšina loomulik iive on seetõttu negatiivne, kokku oli linnas 890 sündi ja 1592 surma. Rändeiive on aga positiivne: 2013. aastal saabus linna 3965 ja sealt lahkus 2804 inimest. Nii on immigratsioon aidanud hoida linna rahvaarvu kasvavana.[33]

Linnaplaneering[muuda | muuda lähteteksti]

Korrusmajad Roštšinski mikrorajoonis

Territoriaalselt on Gattšina jagatud kolmeks peamiseks linnaplaneerimisrajooniks, mida eraldavad üksteisest raudteed.[16] Kõigis neis kolmes on võimalik eristada mitmeid ajalooliselt väljakujunenud, kuid ametlikult piiritlemata mikrorajoone.[34]

Kesklinnas ja selle ümbruses hõlmavad suure osa territooriumist pargid – Dvortsovõi, Prioratski, Silvia ja Zverinetsi pargid ning Orlovi salu. Neist ida poole jäävad peamiselt mitmekordsete korrusmajadega elamurajoonid (Keskrajoon, Hohlovo pole, Roštšinski, Vjezd). Dvortsovõi pargi ja Balti raudtee vahel asub Krasnoarmeiski mikrorajoon.

Linna lääneosa keskel on suur Aerodromi elamurajoon, mis on nime saanud samas kohas asunud ajaloolise lennuvälja järgi. Sellest põhja suunas asuvad Jegerskaja sloboda, kus on ülekaalus peamiselt eramutest koosnev madalhoonestus, ja Marienburg, kus on kõrvuti ettevõtted ja mitmekorruselised elumajad. Marienburgist läände jääb Promzona 2, kuhu on koondunud mitmed suured tööstusettevõtted. Aerodromi asumist lõunas asuvad kaks madala hoonestusega elumajade rajooni – Kijevski ja Himozi rajoonid.

Linna idaosas asuvad tööstuspiirkond Promzona 1 ja Promõšlennõi mikrorajoon. Neist lõunasse jääb madalhoonestusega Zagvozdka.

2013. aastal liideti ametlikult Gattšina linnaga seni küll linnavalitsusele allunud, kuid linnast eraldiseisva asula moodustanud Bolšaja Zagvozdka küla.[35]

Linnas on kokku umbes 200 tänavat. Gattšina peamagistraal on 25. oktoobri prospekt.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad arheoloogilised leiud Gattšina territooriumilt pärinevad 13. sajandist, kuid esimene kirjalik tõend asula olemasolust on alles 1500. aastal koostatud Novgorodi hindamisraamat, kus on mainitud "Hottšino küla väikese Hottšino järve kaldal", territooriumil, mida nimetatakse Vadja viiendikuks.[4]

Sajandeid oli Ingeri, kuhu kuulus ka Hottšino küla, Venemaa ja Rootsi territoriaalvaidluste objekt. 1617. aastal allkirjastati Stolbovo rahu, mille alusel läks see ala Rootsi valdusse, Rootsi Ingeri koosseisu. Augustis 1702 vallutasid nüüdseks juba Gattšina nime kandva küla ja selle ümbruse Põhjasõja käigus taas Venemaa väed. 1721. aastal kinnitas Uusikaupunki rahu Gattšina ja kogu Ingeri taasühendamise Venemaa keisririigiga.

1765. aastal kinkis keisrinna Katariina II Gattšina maavalduse oma soosikule krahv Grigori Orlovile. 1766. aasta suvel algasid seal arhitekt Antonio Rinaldi projekti järgi Gattšina palee ehitustööd. Palee juurde kuulus ka maaliline park ja jahipidamiseks mõeldud alad.

Pärast Orlovi surma 1783. aastal ostis keisrinna Katariina selle Orlovi pärijatelt tagasi ning kinkis oma pojale ja tulevasele keisrile, suurvürst Pavel Petrovitšile.[36] Sealsete ehitustööde peaarhitektiks sai nüüd Vincenzo Brenna. Tema projektide põhjal valmisid mitmed pargiehitised, samuti alustas ta 1795. aastal Gattšina palee ümberehitamist. 22. novembril (vkj 11. novembril) 1796 andis keiser Paul I Gattšinale linnaõigused.[37]

18. sajandi lõpus sai Gattšinast ka Gattšina maakonna keskus.

1792. aastal nimetati Gattšina komandandiks Aleksei Araktšejev, kellest sai ühtlasi ka kõigi troonipärija alluvuses olevate maavägede ülem. Pavel Petrovitš sõltus temast kui "Venemaa ületamatust rividrilli meistrist".

1798. aastal hakati arhitekt Nikolai Lvovi projekti alusel ehitama Prioratski lossi, millest sai koos suure paleega üks Gattšina sümbolitest.

Pärast keiser Paul I tapmist 1801. aastal läks Gattšina tema lese, keisrinna Marija Fjodorovna valdusse.[38] Pärast seda kuulus linn taas Venemaa keisritele – Nikolai I[39], Aleksander II ja Aleksander III. 1853. aastal toodi linna raudtee.

Aastail 18421862 oli Gattšina komandandiks estofiili Johann von Luce poeg, insenerivägede kindralleitnant Johann Friedrich Wilhelm von Luce[40].

1881. aastal loodi Gattšinas esimese linnana kogu Venemaa keisririigis elektriline tänavavalgustussüsteem. Esimesena valgustati väljak Gattšina keiserliku palee ees, vähem kui kümne aasta pärast hakati valgustama ka teisi tänavaid.[41].

Gattšina linnaplaan (litograafia, 1915)

Pariisis 1900. aastal toimunud maailmanäitusel tunnustati Gattšinat kui kõige parema heakorraga Venemaa väikelinna.

1910. aastal asutati Gattšinasse Venemaa esimene sõjaväelennuväli ja seal alustas tööd Venemaa esimene lennukool. Gattšinas sooritasid oma lennud Pjotr Nesterov, Lidija Zvereva ja mitmed teised tuntud lendurid.[42]

Gattšinat kasutas viimane Venemaa keiser Nikolai II Esimese maailmasõja lõpul oma staabi asukohana ja seal ta ka loobus Venemaa troonist.

1. märtsil 1917 puhkes Gattšinas asuvas Lääne lennupataljonis ülestõus, mille tulemusena likvideeriti paleevalitsus ja selle asemel läks võim linnas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Gattšina rajoonikomiteele. 6. novembril (vkj 24. oktoobril) 1917 võttis Gattšinas võimu üle sõja-revolutsioonikomitee. Kerenski-Krasnovi ülestõusu ajal 8. novembrist (vkj 26. oktoobrist) kuni 13. novembrini (vkj 31. oktoobrini) 1917 langes linn mõneks päevaks Petrogradi pealetungivate ülestõusnud vägede kätte. Vene kodusõja ajal toimusid Gattšinas lahingud Punaarmee ja kindral Nikolai Judenitši juhitud Loodearmee vahel.

Suure Terrori aastatel 19371938 lasti olemasolevatel andmetel maha 214 Krasnogvardeiski (Gattšina) elanikku.[43]

Teise maailmasõja aastatel okupeerisid linna Saksamaa väed. Lahingutegevuse käigus sai Gattšina parkmuuseum tõsiselt kannatada.

Sõjajärgsetel aastatel ehitati linn uuesti üles. Rajati uusi mikrorajoone ja tööstusettevõtteid, linnas alustas tööd tuumafüüsika instituut. 1985. aastal avati külastamiseks Gattšina palee esimesed taastatud ruumid[44]. 1999. aastal toimunud ülevenemaalisel konkursil "Venemaa kõige parema heakorraga linn" saavutas Gattšina esikoha kuni 100 000 elanikuga linnade kategoorias.[45]

2010. aastani oli Gattšinal ajaloolise asula staatus, kuid Venemaa kultuuriministeeriumi korraldusega 29. juulist 2010 kaotas Gattšina selle staatuse.[46].

Linna sümbolid[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina vapp ja lipp. Gattšina vapp ja lipp.
Gattšina vapp ja lipp.

25. detsembrist (vkj 13. detsembrist) 1800 kuni 23. novembrini (vkj 10. novembrini) 1917 oli Gattšinal oma vapp, mille kinnitas ametlikult keiser Paul I. Alates 4. oktoobrist 1995 kasutatakse seda taas Gattšina linna vapina.[47]

Gattšina vapi vapikilp on poolitatud kaheks väljaks. Ülemine väli on kuldne, sellel asub Venemaa kahepealine riigikotkas, nii nagu teda kujutati keiser Paul I ajal: musta värvi, kuldsete jalgade ja küünistega, punaste keeltega, kroonitud kolme keisrikrooniga, millest keskmine on teistest suurem. Kotka küüniste vahel on kuldne valitsussau ja riigiõun, tema rinnal on Malta ordu suurmeistri krooni all hõbedane Malta rist, risti peale on paigutatud punane vapikilp, kuhu on kantud kuldses kirjas kuldse keisrikrooni alla keisri initsiaalid (П I). Linna vapikilbi alumine väli on sinine ja selle keskel on kuldses kirjas täht G.[47]

2008. aastal kiitis saadikute nõukogu heaks Gattšina lipu. See kujutab endast valget kangast, mille keskele on paigutatud Gattšina vapp.[48]

Linna juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina linnavalitsuse hoone

Haldusõiguslikult moodustab Gattšina linn Gattšina linnalise asula, mis kuulub Leningradi oblasti Gattšina rajooni koosseisu. Kuni 2013. aastani kuulusid selle haldusüksuse koosseisu kaks asulat – Gattšina linn ja Bolšaja Zagvozdka küla, kuid 2013. aastal liideti viimane ametlikult Gattšina linnaga.[35]

Linna juhtimise aluseks on 7. detsembril 2005 vastu võetud Gattšina linna põhimäärus. Kohaliku omavalitsuse esindusorganiks on saadikute nõukogu (linnavolikogu), mis koosneb kolmemandaadilistest valimisringkondadest valitud 33 saadikust. Saadikute nõukogu juhib esimees ehk linnapea (глава города), kelle saadikud valivad enda seast.[49][50] 2014. aastast on Gattšina saadikute nõukogu esimees sõjaveteranide ühenduste liidu esimees ja linna endine sõjakomissar Vitali Filonenko.[51][52]

Linna täidesaatev organ on linna administratsioon ehk linnavalitsus. Seda juhib linna administratsiooni ülem (глава администрации города) kelle valib konkursil osalenud kandidaatide seast välja spetsiaalne komisjon ja kinnitab ametisse saadikute nõukogu.[49]

2013. aastal oli linna eelarves plaanitud tulusid 794,22 miljonit rubla ja plaanitud kulusid 797,75 miljonit rubla, seega oli eelarve umbes 3,5 miljoniga defitsiidis. Peamised sissetulekuallikad olid riiklikelt ametkondadelt laekunud summad (203,35 miljonit), linnavara rendist saadud tulu (163,74 miljonit) ja üksikisiku tulumaks (145,15 miljonit). Kolm suurimat kuluallikat olid elamumajandus (190,37 miljonit), kultuur (185,65 miljonit) ja rahvamajandus (valdavalt infrastruktuurile tehtud kulutused, kokku 183,01 miljonit).[33]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina on Leningradi oblasti oluline tööstuslinn, kus asuvad mitmed suurettevõtted. Tähtsal kohal linna majanduses on ka ehitus- ja teenindussektor. Aktiivselt arendatakse väikeettevõtlust, mis annab ligi 40% linna kogutoodangust.

2013. aastal oli linna suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes toodetud kaupade ja osutatud teenuste rahaline maht 20,872 miljardit Venemaa rubla, mis tähendas võrreldes 2012. aasta tasemega kasvu 13,1%. Nendes ettevõtetes ja asutustes töötas 22 214 inimest, töötajate arv kasvas 2012. aastaga võrreldes 1,8%. Töötajate keskmine kuupalk oli 32 897 rubla, see kasvas eelmise aastaga võrreldes 4,8%.[33]

Iga aasta septembris toimub Gattšinas näituslaat, millel osaleb üle 100 ettevõtte Leningradi oblastist, Peterburist ja teistest Venemaa piirkondadest. Väiksem laat toimub kevaditi.[53]

2006. aastal võitis Gattšina Loode föderaalringkonna keskmise suurusega linnade seas esikoha V ülevenemaalisel konkursil "Kuldrubla" kui Venemaa Föderatsiooni parim linn majandusarengu näitajatelt.

Tööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina majanduslik potentsiaal põhineb eelkõige tööstusel. 2013. aastal andsid keskmised ja suured tööstusettevõtted linna kogutoodangust 84% ning nendes töötas 6671 inimest keskmise palgaga 30 378 rubla.[33]

Linna suurimad tööstusettevõtted on:

  • tehas Krizo – laevaehituse komponendid;
  • tehas Burevestnik – toruarmatuurid ja muud tooted, autasustatud 2013. aastal medali ja sertifikaadiga "Venemaa liider"[33];
  • 218. lennukiremonditehas – lennukimootorite remont;
  • tehas Avangard – kämpingusisustus, metallkarniisid ja pürotehnika;
  • Elektronstandart – tule- ja gaasiohutussüsteemid, plasttooted;
  • Gattšina paberivalmistamisseadmete katsetehas – tükeldamis- ja peenestamisseadmed;
  • Galaktika – piimatooted, alustas 2008. aastal koostöös Soome ettevõttega Valio uue piimatehase rajamist;
  • Gattšina leivakombinaat – leivatooted, kuulub gruppi Petrohleb;
  • Gattšina pulbervärvide tehas;
  • Gattšina jõusöödatehas;
  • teadusliku uurimisinstituudi Elektropribor tootmisettevõte Azimut – navigatsiooniseadmed, tuulegeneraatorid, jms.

Suurettevõtetes vabaks jäänud tootmispindadel on 21. sajandil asutatud uusi ettevõtteid nagu ehituskonstruktsioonide katsetehas ja Orion-Spetsplav-Gattšina.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina ehitusettevõtete kompleks on suurim Leningradi oblastis. 2013. aastal töötas sealsetes ehitusettevõtetes 816 inimest, kelle keskmine palk oli 32 567 rubla.[33] Linnas tegutsevad suurimad ehitusettevõtted on gruppi LSR kuuluv Gattšina elamuehituskombinaat ja gruppi Lenstroimaterialõ kuuluv ettevõte Gatšinski SSK, mille peamine tegevusala on kaasaegsete korterelamute ehitamine paneelidest.

2013. aastal võeti linnas kasutusse 3 elamut 916 korteriga, 1 kohvik, 1 kauplus ja 1 gaasikatlamaja. Lisaks renoveeriti 1 kaubanduskeskus, 1 kauplus, 1 tootmis- ja laohoonete kompleks ning 1 lasteaed.[33]

Teenindus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubandus- ja vabaajakeskus Pilot on üks suuremaid Leningradi oblastis

2013. aasta alguseks oli Gattšinas 2021 kaubandusettevõtet, millest 1999 tegelesid jaekaubandusega. Jaekaubandusettevõtete seas oli 182 toidukauplust, 434 muud kauplust, 36 apteeki ja ravimimüügi punkti.[33] Suurematest kaubanduskettidest on linnas esindatud Diksi, Eldorado, Magnit, O'Kei, Pjatjorotška, RiOMAG ja paljud teised. Kokku oli linnas 2013. aastal 158 kaubanduskettidesse kuulunud kauplust ja 86 eri kaubandusketti[33].

2013. aastal avati linnas 38 jaekaubandusettevõtet, muuhulgas lisandus 1 kaubanduskeskus. Kokku oli linnas 16 kaubanduskeskust kogupindalaga 41 325 m². Linnas on kaks alaliselt tegutsevat turgu.[33]

Lisaks kaubandusettevõtetele oli Gattšinas 2013. aastal 138 ühiskondlikku toitlusasutust ja 312 olmeteenindusettevõtet.[33]

Finantsasutustest on linnas esindatud nii pangad kui ka kindlustusettevõtted. Gattšinas tegutsevad suurpankade Sberbank, Rosselhozbank, Baltiiski bank, Sankt-Peterburg ja VTB kontorid, lisaks mitmete väiksemate pankade esindused. Suurematest kindlustusfirmadest pakuvad oma teenuseid Sogaz, Rosgosstrah, Renessans Strahhovanije, RESO-Garantija ja ROSNO.

Taristu ja transport[muuda | muuda lähteteksti]

Kommunaalvõrgud[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina elamufondi haldab kommunaalmajanduse ja -ehituse koordinatsiooni- ja arendusteenistus, mis on rajoonilise alluvusega munitsipaalasutus. Suuremat osa kommunaalteenuseid vahendab elanikkonnale Gattšina linna elamu- ja kommunaalmajanduse munitsipaalettevõte, mille struktuuris tegutseb omakorda 8 elamuekspluatatsioonivalitsust.[54]

Vee- ja kanalisatsioonivõrgud on munitsipaalettevõtte Vodokanal haldusalas, soojusvõrkude haldusega tegeleb munitsipaalettevõte Teplovõje seti. Gaasivarustuse tagavad ettevõtted Gattšinagaz ja Peterburgregiongaz. Veetorustike kogupikkus on 140 km, kanalisatsioonitorustike kogupikkus 142 km. Looduslikest veekogudest ammutatakse joogivett Serebrjanoje järvest. Kohalik reoveepuhastusjaam suudab ööpäevas töödelda 60 000 m³ reovett.[55] Linnas on 7 töötavat katlamaja, mille koguvõimsus on 430 Gcal tunnis. Soojusenergiatrasside kogupikkus on üle 100 km.[56]

Elektrivarustuse ja -võrkude haldusega tegeleb mitu ettevõtet, teiste seas munitsipaalettevõte Gorodskaja elektroset ning suuremate ettevõtete nagu RKS-Energo, Lenenergo ja Peterburgskaja sbõtovaja kompanija kohalikud filiaalid. Maa-aluseid elektrivõrke on 421,5 km, õhuliine 281,4 km. Linnas on 163 alajaama ja üle 4000 tänavavalgusti.

Linna heakorraga tegeleb linnaeelarvest rahastatav eriautobaas. Linna piiril asub prügimägi, kus ladustatakse lisaks olmejäätmetele ka mittetoksilisi tööstusjäätmeid.[33]

Teed ja transport[muuda | muuda lähteteksti]

22. liini autobuss Aerodromi mikrorajoonis

Gattšina on oluline transpordisõlm, mida läbivad kolm suurt raudteetrassi: Peterburi–Varssavi raudtee, Balti raudtee ja Mga–Jaanilinna raudtee. Gattšinat läbivaid raudteetrasse haldab riigiettevõtte Venemaa Raudteed tütarettevõte Oktoobri Raudtee. Linnas on kolm raudteejaama (Balti jaam, Varssavi jaam ja Balti kaubajaam) ning kaks raudteepeatust (Tatjanino ja Marienburg). Toimib ka linnalähedane reisirongiliiklus.

Linna ja selle vahetut ümbrust läbivad mitmed suured autoteed – föderaalne maantee M20 (see on omakorda osa euromagistraalist E95), regionaalsed maanteed A120 ja R38 ning kohaliku tähtsusega teed N96 ja N114.[57] Asfalteeritud teid on Gattšinas umbes 100 km, autosid üle 40 000. Esineb probleeme liiklusummikutega, eriti raudteeülesõidukohtadel.

Linnasisene ühistransport on korraldatud bussiliikluse abil.[58] Linnalähedased bussid väljuvad reeglina Varssavi raudteejaama juurest. Linnas tegutsevad ka mitmed taksoettevõtted. Varem kavandati linna trollibussiliiklust, kuid need plaanid ei teostunud.

Gattšinast 30 km põhja pool asub Pulkovo lennujaam.

Kommunikatsioonivõrgud[muuda | muuda lähteteksti]

Telefonisidet pakub Gattšinas ettevõte Rostelekom. Gattšina suunakood on 81371, linna telefoninumbrid on viiekohalised. Mobiilsideteenuseid pakuvad ettevõtted MegaFon, MTS, Bilain, Skai Link ja Tele2.

Postiteenuseid pakub riiklik ettevõte Venemaa Post, millel on linnas 10 postkontorit. Gattšina postiindeksid on vahemikus 188300–188310 ja 188319.

Internetiühendust pakub linnas viis ettevõtet – Perspektiva, MegaFon, Astra-Oreol, Severo-zapad ja Rostelekom.

Tervishoid[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina peamine meditsiiniasutus on Gattšina rajoonidevaheline keskhaigla, mille koosseisu kuuluvad statsionaar, polikliinik, ftisiaatria, psühhoneuroloogia ja sünnitusosakonnad, lastepolikliinik, 5 perearstiteenuseid pakkuvat osakonda, hambaravipolikliinik ja konsultatiivpolikliinik. Haigla haldab ka mitmeid maa-asulate arstipunkte ja linna kiirabiteenust.[59] 2005. aastal rajati haigla juurde ka hemodialüüsi osakond, mis ei allu aga kohalikule rajoonihaiglale, vaid Leningradi oblasti haiglale.

Lisaks rajooni keskhaiglale on linnas mitmeid erameditsiinipraksiseid, sealhulgas üle 10 hambakliiniku. Ka raudteefirmal Oktoobri Raudtee on Gattšinas oma töötajatele mõeldud polikliinik.

Veterinaarmeditsiini teenuseid pakuvad Gattšina riiklik veterinaarhaigla, 2 eraomandis veterinaarkliinikut ja lisaks veel mitmed kojukutsel tegutsevad loomaarstid.

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalehe Gattšinskaja Pravda toimetus

Gattšinas antakes välja mitut kohalikku ajalehte, mille seas vanim on 1931. aastal asutatud Gattšinskaja Pravda. Teised kohalikud perioodilised väljaanded on Spektr-Gattšina, Prinevski Krai, Gattšina. Raion, Gattšina Domašnjaja, Rekvizit, Gattšinski Žurnal, kuukiri Lutšeje v Gattšine.[60] Neist viimase juurde on asutatud ka internetis tegutsev telekanal Lutšeje-TV.[61]

Ettevõte Oreol-Info, millele kuulusid varem ajaleht Gattšina-info, kohalik telekanal Oreol-TV ja raadiojaam Gattšina, on tänaseks oma tegevuse meediavaldkonnas lõpetanud. Kaubamärgi Oreol all pakutakse praegu Gattšinas ja selle lähiümbruses ainult kaabeltelevisiooniteenuseid[62].

Haridus ja teadus[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina 4. Keskkool

Gattšinas asub kokku 17 koolieelset õppeasutust.[63]

Linnas on 11 avalikku üldhariduskooli, millest 10 on keskkoolid (neist omakorda kannab 1 gümnaasiumi ja 1 lütseumi nime, lisaks on nende seas 1 õhtukool täiskasvanutele) ja 1 algkool. Lisaks tegutseb linnas 3 erakooli (neist 2 gümnaasiumi nime all).[64]

Kooliõpilaste huvi- ja täiendusharidust pakuvad 3 spordikooli, Gattšina linna lasteloomingu maja, Gattšina rajooni lasteloomingu keskus ja laste täiendhariduse keskus.[65]

Mis puudutab kõrg- ja kutseharidust, siis 1996. aastal asutati Gattšinasse Majanduse, Finantside, Õiguse ja Tehnoloogia Riiklik Instituut. Samuti tegutsevad linnas Peterburi Välismajandussuhete, Majanduse ja Õiguse Instituudi filiaal, K. D. Ušinski nimeline Pedagoogikakolledž ja katoliikliku salesiaanide ordu Don Bosco nimeline hariduskeskus[66]. Üliõpilaste (eelkõige aspirantide ja doktorantide) uurimistöö ning väitekirjade kaitsmine toimub ka linnas asuvates teaduslikes uurimisinstituutides – tuumafüüsika instituudis ja raadiumiinstituudis.

Teadus[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina peamine teadusasutus on B. P. Konstantinovi nimeline Peteburi Tuumafüüsika Instituut, kus asuvad VVR-M ja PIK tüüpi tuumareaktorid ning osakestekiirendi. Instituudis on viis teadusosakonda: teoreetilise füüsika osakond, neutronuuringute osakond, kõrgenergeetilise füüsika osakond, molekulaarse ja radioaktiivse biofüüsika osakond ning innovatsiooniüksus. 2011. aastal viidi instituut Venemaa Teaduste Akadeemia alluvusest välja ja anti riikliku uurimiskeskuse Kurtšatovi Instituut haldusalasse.[67]

Linna teised suuremad teadusasutused on:[33]

  • ehitusmaterjalide teadusliku uurimise instituut Prometei – töötab välja materjale sõja- ja tsiviillaevanduse, tuumaenergeetika, nafta- ja gaasitööstuse ning teiste majandusharude jaoks;
  • V. G. Hlopini nimelise raadiumiinstituudi filiaal – teaduslik-eksperimentaalne keskus, mis katsetab radiokeemiliste tehnoloogiliste protsesside mõju tegelikele kõrge aktiivsusega materjalidele;
  • teadusliku uurimise instituudi Elektropribor filiaal – tegeleb navigatsiooni, güroskoopia ja gravimeetria seadmete väljatöötamisega.

Uusima teadusasutusena hakati 2000. aastate lõpul Gattšinasse kavandama nanotehnoloogiakeskuse rajamist. Projekt on tänaseks realiseerunud, kuid keskuse põhitegevus koondati Gattšina asemel Peterburi linna. Keskuse suurim osanik on riigiettevõte Rosnano ja selle üks olulisi töösuundi on nanotehnoloogiaga tegelevate idufirmade toetamine.[68][69]

Gattšina palee endistes hobusetallides asub Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumi sõjamerelaevastiku keskarhiiv, kus toimub ka teaduslik uurimistöö.[70]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina peamised kultuurikeskused on kultuurimaja[71], noortepalee ja noorte loomekeskus. Nende baasil tegutseb hulgalisel huviringe ja enamik asjaarmastajate loomingulisi kollektiive, mille seast väärivad esiletõstmist kostüümiteater Katjuša[72], guslimängijate ansambel Perezvon, noortekapell Garmonija, teater Za uglom, rahvatsirkus Grotesk[73], tantsustuudiod Ritmiks ja Breik-dans, jpt.[74] Lisaks neile asjaarmastajate kollektiividele on olemas Gattšina munitsipaalne noore vaataja teater (endine laste- ja noorteteater Vstretši), mis annab etendusi noorte loomekeskuse laval.[75] Laste muusikakooli baasil tegutseb linna filharmoonia.

Gattšinas on üks kino, mis kannab nime Pobeda. Alates 1995. aastast toimub seal iga-aastane kinofestival "Literatura i kino".

Kivi kavandatud oblastiteatri algses asukohas

Linna keskraamatukogu kannab kirjanik Ivan Kuprini nime. Raamatukogul on kaks filiaali (Hohlovo pole ja Marienburgi mikrorajoonides) ning selle alluvuses tegutseb ka Gattšina lasteraamatukogu.[76] Aerodromi mikrorajoonis asub Gattšina rajooni keskraamatukogu, mis on saanud nime Aleksandr Puškini auks.[77]

Alates 1989. aastast tähistatakse iga septembrikuu kolmandal pühapäeval linna päeva. Päeva peetakse deviisi "Au sulle, Gattšina!" ("Славься, Гатчина!") all, toimuvad teatrietendused, kontserdid ja mitmesugused muud meelelahutuslikud üritused.[78]

Gattšinasse plaaniti rajada ka 600-kohaline muusika- ja draamateater. Sümboolne kivi teatri tulevasse asukohta paigutati suvel 2007, kui tähistati Leningradi oblasti moodustamise 80. aastapäeva. Projekt sai heakskiidu Leningradi oblasti linnaehituskomitees.[79] Ehitus jäi aga venima, kuna leiti, et kavandatav asukoht ei ole uuele hoonele sobilik ja rikuks väljakujunenud arhitektuurilise ansambli. Selle vastu on linnas korraldatud ka meeleavaldusi.[80][81] Vastuseisu tulemusel teatasid Leningradi oblasti võimud oktoobris 2012, et loobuvad üldse teatrihoone ehitamisest.[82]

Linna arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina arhitektuur kujutab endast ühelt poolt 18.19. sajandi vene linnaehituse väärtuslikku mälestusmärki ja illustreerib teiselt poolt sama perioodi keiserlike residentside arengusuundi.

Gattšina palee lõunafassaad

Linna peamine vaatamisväärsus on Gattšina parkmuuseum, mille keskne element on aastatel 17661781 arhitekt Antonio Rinaldi projekti järgi ehitatud Gattšina palee. Palee ümber asuvad kolm parki – Dvortsovõi, Zverinetsi ja Silvija pargid. Teine märkimisväärne ehitis on Prioratski loss, mis ehitati aastatel 17981799 arhitekt Nikolai Lvovi projekti põhjal. Seda ümbritseb Prioratski park. Linna parkides asuvad mitmesugused arhitektuurilise väärtusega ehitised, sealhulgas pargipaviljonid. Nende seast on märkimisväärseimad niinimetatud kasemajake ja Veenuse paviljon.

Gattšina palee interjöör.

Üks linna vanimaid ehitisi on Kievskaja (Kiievi) tänaval asuv ebatavalise arhitektuurilise kompositsiooniga ümmargune viljakuivati, mis pärineb 18. sajandi keskelt. 18. sajandi lõpu arhitektuuri näidisteks on kalevimanufaktuuri hoone Dostojevski tänaval.

Gattšina arhitektuuriansambli loojate üks paremaid saavutusi on Konnetaabli väljak koos 32-meetri kõrguse obeliskiga. Selle läheduses asuvad palee hobusetallid oma monumentaalse fassaadiga, mis ehitati aastatel 17981800.[83]

Stepan Roždestvenski maja Hohlovi tänaval

Linna peatänava, 25. oktoobri prospekti planeeringus on oluline koht haiglalinnaku arhitektuuriansamblil, mis kujunes välja 19. sajandi esimesel kolmekümnel aastal. Selle keskne element on kahekorruseline linnahaigla hoone. Selle taga paikneb ühekorruseline vaestemaja. Haigla ees asuva väljaku külgedele rajati kivist kahekorruselised korpused, mille fassaadid on kaetud looduslikust kivist plaatidega.[84]

Teiseks linna peamagistraali arhitektuuriliseks kaunistuseks on orbudekodu kompleks. Selle kolmekorruseline peahoone ehitati aastatel 18241828, selle fassaadid on lahendatud vene klassitsismile omases lakoonilises ja ranges vormis.

Tšehhovi tänaval asub karikaturist Pavel Štšerbovi majamuuseum, mille hoone rajati aastatel 19101911 arhitekt Stepan Kritšinski projekti järgi rahvusromantistlikus stiilis. Veel üks samas stiilis ehitatud hoone on Stepan Roždestvenski maja Hohlovi tänaval, mis ehitati 1913. aastal arhitekt Nikolai Gastevi projekti järgi.

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gattšina parkmuuseum – riiklik muuseum, mis hõlmab Gattšina paleede ja neid ümbritsevate parkide kompleksi;
  • Pavel Štšerbovi majamuuseum – Leningradi oblasti muuseumiagentuuri filiaal, kuulsa karikaturisti maja, kus ta elas aastatel 19111938;
  • Gattšina linnamuuseum – tutvustab Gattšina linna ajalugu ja kultuuri, tegutseb munitsipaalalluvuses;
  • Lennukimootorite ehituse ja remondi ajaloo muuseum – on loodud linnas asuva 218. lennukiremonditehase baasil;
  • Laste ümbrikumuuseum – koolimuuseum, asub 8. keskkoolis, mõeldud eelkõige ümbrikukollektsionääridele;
  • Venemaa esimese sõjalennuvälja ajaloo muuseum – koolimuuseum, asub 2. keskkoolis;
  • Sõjamerelaevastiku kuulsuse muuseum – koolimuuseum, asub Gattšina internaatkoolis.

Kirikud, kogudused ja kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšina on üks vähestest Venemaa linnadest, mida on mainitud Vene Õigeusu Kiriku kalendrisse kantud pühade nimistus. 1800. aastal lülitas Pühim Valitsev Sinod kirikupühade nimekirja Issanda Risti tüki Gattšinasse toomise püha, mida tähistatakse vana kalendri järgi 12. oktoobril (kehtiva tsiviilkalendri järgi 25. oktoobril). Lisaks Vene kirikule tähistavad seda püha ka mõned teised õigeusu kirikud, näiteks Serbia Õigeusu Kirik.

See püha, mille täielik nimi on Issanda Eluandva Risti tüki, Jumalaema Philerma pühakuju ja Ristija Johannese parema käe Maltast Gattšinasse ületoomise püha, meenutab, et Malta ordu kinkis need kolm reliikviat oma suurmeistrile, keiser Paul I, kes lasi need 23. oktoobril (vkj 12. oktoobril) 1799 paigutada Gattšina palee kirikusse. Sama aasta detsembris viidi reliikviad üle Peterburgi, kus neid säilitati Talvepalee Käteta Tehtud Kristuse pühakuju kirikus.[85] 1852. aastast alates toodi reliikviad oktoobriks alati tagasi Gattšina Pauluse katedraali, kus nad olid kuu aega inimestele austamiseks väljas.

Levinuim usund linnas on kristlus, enamik kristlasi kuulub omakorda õigeusku. Vanim kristlik pühamu linnas on Gattšina palee kirik, Püha Eluandva Kolmainu kirik. See asub palee köögitiivas ja ehitati 18. sajandi teisel poolel, mil palee kuulus veel krahv Grigori Orlovile. Hiljem kasutas seda keiserlik perekond, seal peeti jumalateenistusi, kihlati perekonnaliikmeid ja säilitati perekonnale kuulunud reliikviaid. Pärast Oktoobrirevolutsiooni kirik suleti ja alustas pühakojana tegevust uuesti alles 1999. aastal[86][87].

Linna peakirik on viielööviline Gattšina Pauluse katedraal, mis asub Sobornaja ('katedraali') tänaval. Kirik ehitati aastatel 18461852 arhitekt Roman Kuzmini projekti järgi pseudovene stiilis.

Teine suur õigeusu kirik Gattšinas on aastatel 18951914 arhitekt Leonid Harlamovi projekti järgi rajatud Jumalaema Kaitsmise (Pokrovski) katedraal. Jegerskaja sloboda asumis on veel üks samanimeline kirik. Linnakalmistul Zagvozdka mikrorajoonis asuvad Gattšina Kõigi Pühakute kiriku varemed, aga ka Gattšina Ristija Johannese kirik-kabel. Kirikud tegutsevad ka Gattšina avalike asutuste juures – nii on rajooni keskhaiglas Püha Panteleimoni kirik, K. D. Ušinski nimelises gümnaasiumis aga Püha Neeva Aleksandri kirik.

Lisaks õigeusu kirikutele on Gattšinas ka katoliiklikke ja protestantlikke kirikuid ja kogudusi:

Eri aegadel on Gattšinas eksisteerinud mitmeid surnuaedu:[89]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremat osa Gattšina linnale kuuluvatest spordihoonetest haldab Gattšina linna spordi-meelelahutuskeskus. Selle koosseisu kuuluvad:

  • kehakultuuri- ja tervisekompleks Marienburg (spordisaal, kunstmuruga jalgpalliväljak, 2 basseini, saun, jõusaal);
  • universaalne spordisaal Majak;
  • Balti staadion (jalgpalliväljak ja 2 avatud tenniseväljakut);
  • sportlike võitluskunstide ja turismi keskus;
  • maleklubi Debjut (3 turniirisaali).

Muud olulisemad spordi- ja kehakultuuriasutused on:

  • kehakultuuri- ja tervisekompleks Arena (linna omandis);
  • ballitantsude spordikool Olimpija (linna omandis);
  • staadion Spartak;
  • tuumafüüsika instituudi kehakultuurikeskus (spordisaal, 2 basseini);
  • tehase Burevestnik spordi- ja tervisekompleks Majak (spordisaal, bassein).

Linnas tegutseb kolm spordikooli, mille treeningutest suur osa toimub eelpool mainitud rajatistes.

Zverinetsi pargis korraldatakse suusatamisvõistlusi. Jaanuaris 2009 avati seal pidulikult suusaraja valgustatud osa[90].

2007. aastast toimub Gattšinas igal aastal sulgpalli Euroopa karika turniir "Valged ööd". Alates 2008. aastast, mil Aerodromi mikrorajoonis valmis uus spordikompleks Arena, toimuvad sulgpallivõistlused seal.

2009. aastal avalikustati kava ehitada Gattšinasse uus jalgpallistaadion, mis mahutaks 10 000 pealtvaatajat.[91] 2011. aastal valmis küll projekt, kuid reaalselt ehitustöid ei alustatud. Ehitus peaks algama 2015. aastal ning staadion peab valmima 2017. aastal, et seda kasutada treeningstaadionina 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel. Projekti maksumus on 400 miljonit rubla.[92]

Linnas toimub regulaarselt ka Gattšina poolmaraton – jooksuvõistlused, millel osalevad nii professionaalid kui ka harrastussportlased. Võistluse peasponsoriks on Bank Sovetski, mille auks on võistluse ametlik nimi "Bank Sovetski Gattšina poolmaraton".[93]

Kuulsaid inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšinas sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšinas elanud[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Gattšinal on ametlikult neli sõpruslinna:[94]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Численность населения Российской Федерации по муниципальным образованиям Федеральная служба государственной статистики (vaadatud 9.04.2015)
  2. Указ Президента Российской Федерации от 06.04.2015 № 177 Президент России, 06.04.2015 (vaadatud 9.04.2015)
  3. Historic Centre of Saint Petersburg and Related Groups of Monuments UNESCO (vaadatud 13.04.2015)
  4. 4,0 4,1 Новгородские писцовые книги, т. 3, Переписная оброчная книга Водской пятины 1500 года, первая половина СПб, 1868, 683 (vaadatud 9.04.2015)
  5. Йордебокер Писцовые книги Ижорской земли. Том 1. Годы 1618—1623 Спб, 1859, 116 (vaadatud 9.04.2015)
  6. 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 6,15 6,16 6,17 6,18 6,19 Гатчина Народная энциклопедия городов и регионов России «Мой город» (vaadatud 9.04.2015)
  7. 7,0 7,1 Бурлаков А. В. Легенды и были Старой Гатчины. Гатчина, 2006, 1—10.
  8. Суховеева Н. Г., сост. Как твоё имя, улица? Гатчина, 2001, 9.
  9. Синдаловский, Н. А.Легенды и мифы пригородов Санкт-Петербурга. СПб, Ленинградская галерея, 1995 (vaadatud 9.04.2015)
  10. Луначарский, А. В. Об изобразительном искусстве, т. 2 Москва, Советский художник, 1967, 161—177 (vaadatud 9.04.2015)
  11. Собор Апостола Павла Гатчина 3000 (vaadatud 9.04.2015)
  12. Виды Гатчины на старых открытках Гатчина сквозь столетия (vaadatud 9.04.2015)
  13. Карта Санкт-Петербургской губернии содержащей Ингерманландию, часть Новгородской и Выборгской губернии, 1770 (vaadatud 9.04.2015)
  14. Старая Гатчина. / сост. А. В. Бурлаков. СПб, Лига, 1996, 169.
  15. Постановление Президиума Верховного Совета СССР от 23 января 1944 года.
  16. 16,0 16,1 16,2 16,3 Стратегический план развития МО «Город Гатчина» до 2010 года Стратегическое планирование в городах и регионах России (vaadatud 10.04.2015)
  17. Гатчинский район — жемчужина Ленинградской области. Санкт-Петербург, Инкери, 2004, 8—11.
  18. Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга. / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 4—5.
  19. Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга. / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 6, 8–9.
  20. Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга. / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 12–13.
  21. Даринский, А. В. География Ленинградской области. Санкт-Петербург, Глагол, 2001, 35—39.
  22. Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга. / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 10.
  23. г. Гатчина, Гатчинский р-он: Сводные данные: Температура Spb-meteo.ru (Wayback Machine'i arhiveeritud koopia 27.11.2011, vaadatud 11.04.2015)
  24. Красная книга природы Ленинградской области. Т. 1. / гл. ред. Ю. В. Фокин. Санкт-Петербург, 1999, 259—260
  25. 25,0 25,1 Сапиро, Я. М.; Хабибрахманова Л. М. "Здоровье населения г. Гатчины: основные показатели и факторы, влияющие на него". – Экология. Безопасность. Жизнь, 15 (2004), 94–104.
  26. Учебный географический атлас Ленинградской области и Санкт-Петербурга. / ред. Л. М. Вассершторм. Санкт-Петербург, ВСЕГЕИ, 1997, 32.
  27. Ленинградская область. Экологическая карта. СПб, Дискус-медиа, 2007—2008.
  28. 28,0 28,1 Ленинградская область Петростат (vaadatud 11.04.2015)
  29. Всесоюзная перепись населения 1970 г. Демоскоп Weekly (vaadatud 11.04.2015)
  30. Всесоюзная перепись населения 1979 г. Демоскоп Weekly (vaadatud 11.04.2015)
  31. Всесоюзная перепись населения 1989 г.Демоскоп Weekly (vaadatud 11.04.2015)
  32. Бозе, Эдуард. Городская агломерация: старое название — новое содержание Российское Экспертное Обозрение, 4–5 (22), 2007 (vaadatud 11.04.2015)
  33. 33,00 33,01 33,02 33,03 33,04 33,05 33,06 33,07 33,08 33,09 33,10 33,11 33,12 Пояснительная записка к отчету по выполнению основных показателей экономического и социального развития за 2013 год по МО «Город Гатчина» Муниципальное образование «Город Гатчина» (vaadatud 11.04.2015)
  34. Улицы Гатчины. / сост. Л. Колесникова. 2004.
  35. 35,0 35,1 Областной закон о присоединении деревни Большая Загвоздка к городу Гатчина Законодательство Ленинградской области, 6.06.2013 (vaadatud 11.04.2015)
  36. Дворец и парк Гатчины в документах, письмах и воспоминаниях. XVIII век. СПб, Издательство Сергея Ходова, 2006, 98.
  37. Дворец и парк Гатчины в документах, письмах и воспоминаниях. XIX век. СПб, Союз-Дизайн, 2007, 367.
  38. Дворец и парк Гатчины в документах, письмах и воспоминаниях. XIX век. СПб, Союз-Дизайн, 2007, 12.
  39. Дворец и парк Гатчины в документах, письмах и воспоминаниях. XIX век. СПб, Союз-Дизайн, 2007, 156–158.
  40. Essen, Nicolai von. Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft. Tartu, 1935, 542.
  41. Гатчинская электросеть собирает экспонаты для юбилейной выставки Гатчина домашняя, 22.08.2011 (vaadatud 10.04.2015)
  42. Родионова, Т. Ф. Гатчина: Страницы истории. Гатчина, Изд. СЦДБ, 2006.
  43. Возвращённые имена (vaadatud 10.04.2015)
  44. Кючарианц Д. А., Раскин А. Г. Гатчина: Художественные памятники. СПб, Лениздат, 2001, 9—35.
  45. Приказ 127 Об итогах Всероссийского конкурса на звание "Самый благоустроенный город России" Знайтовар.ru (vaadatud 10.04.2015)
  46. Приказ Министерства культуры Российской Федерации, Министерства регионального развития Российской Федерации от 29 июля 2010 г. № 418/339 г. Москва «Об утверждении перечня исторических поселений» Российская Газета, 29.09.2010 (vaadatud 10.04.2015)
  47. 47,0 47,1 Об утверждении "Положения о гербе города Гатчина" Муниципальное образование "Город Гатчина", 18.03.1998 (vaadatud 10.04.2015)
  48. Флаг города Гатчина Геральдика.ру (vaadatud 10.04.2015)
  49. 49,0 49,1 Устав муниципального образования «Город Гатчина» Гатчинского муниципального района Ленинградской области (vaadatud 11.04.2015)
  50. Совет депутатов Муниципальное образование «Город Гатчина» (vaadatud 11.04.2015)
  51. Глава МО "Город Гатчина" Муниципальное образование «Город Гатчина» (vaadatud 11.04.2015)
  52. Виталий Филоненко: "Жизнь – она штука сложная" Гатчинская правда, 10.06.2013 (vaadatud 11.04.2015)
  53. XX региональная универсальная промышленно-торговая выставка-ярмарка «Гатчина-2014» Муниципальное образование «Город Гатчина», 30.07.2014 (vaadatud 11.04.2015)
  54. Отчеты Управляющей Компании за 2010 год МУП ЖКХ г. Гатчины (vaadatud 12.04.2015)
  55. О предприятии Муниципальное унитарное предприятие "ВОДОКАНАЛ" (vaadatud 12.04.2015)
  56. О предприятии Тепловые сети (vaadatud 12.04.2015)
  57. Ленинградская область. Санкт-Петербург. Большой автодорожный и справочный атлас. Санкт-Петербург, Дискус-Медиа, 2005.
  58. Расписание автобусов по маршрутам г. Гатчина Gatchina.biz (vaadatud 12.04.2015)
  59. Государственное бюджетное учреждение здравоохранения Ленинградской области "Гатчинская клиническая межрайонная больница" (vaadatud 12.04.2015)
  60. Газеты, журналы, рекламные издания в Гатчине и Гатчинском районе Gatchina.biz (vaadatud 12.04.2015)
  61. Лучшее в Гатчине (vaadatud 12.04.2015)
  62. Краткая информация о фирме КТВ Ореол (vaadatud 12.04.2015)
  63. Дошкольные образовательные учреждения Комитет образования Гатчинского муниципального района (vaadatud 12.04.2015)
  64. Общеобразовательные учреждения Комитет образования Гатчинского муниципального района (vaadatud 12.04.2015)
  65. Учреждения дополнительного образования Комитет образования Гатчинского муниципального района (vaadatud 12.04.2015)
  66. Салезианский образовательный центр в России Салезианский центр им. Дона Боско (vaadatud 12.04.2015)
  67. Petersburg Nuclear Physics Institute (vaadatud 12.04.2015)
  68. Северо-Западный Нанотехнологический Центр РОСНАНО (vaadatud 12.04.2015)
  69. ООО «Северо-Западный центр трансфера технологий» (vaadatud 12.04.2015)
  70. Центральный военно-морской архив (ЦВМА) «Архивы России» (vaadatud 12.04.2015)
  71. Творческие коллективы Гатчинского Дома культуры Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 12.04.2015)
  72. Театр костюма «Катюша» Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 12.04.2015)
  73. Народный цирк «Гротеск» Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 12.04.2015)
  74. Творческие коллективы Культура города Гатчины (vaadatud 13.04.2015)
  75. Гатчинский ТЮЗ. Гатчинский муниципальный театр юного зрителя (бывший театр «Встречи») Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 12.04.2015)
  76. Центральная городская библиотека имени А.И. Куприна Культура города Гатчины (vaadatud 13.04.2015)
  77. Центральная районная библиотека им. А.С. Пушкина Гатчинского муниципального района Gatchina.biz (vaadatud 13.04.2015)
  78. День города «Славься, Гатчина» Гатчина – вчера, сегодня, ... (vaadatud 13.04.2015)
  79. Не выходя из парка Коммерсант, 27.02.2008 (vaadatud 13.04.2015)
  80. Общественный контроль: для театра надо искать другое место. Gatchina24.ru, 22.05.2012 (vaadatud 13.04.2015)
  81. Общественный контроль против Gatchina24.ru, 14.05.2015 (vaadatud 13.04.2015)
  82. Областного театра в Гатчине не будет Gatchina24.ru, 9.10.2012 (vaadatud 13.04.2015)
  83. Макаров, В. К.; Петров А. Н. Гатчина. СПб, Издательство Сергея Ходова, 2007, 234–267.
  84. Макаров, В. К.; Петров А. Н. Гатчина. СПб, Издательство Сергея Ходова, 2007, 229—269.
  85. Перенесение из Мальты в Гатчину части древа Животворящего Креста Господня, Филермской иконы Божией Матери и десной руки святого Иоанна Крестителя Православный календарь (vaadatud 13.04.2015)
  86. Моя заповедная Родина. Гатчинские парки Русская история сквозь гатчинскую призму (vaadatud 13.04.2015)
  87. Старая Гатчина. / cост. А. В. Бурлаков. СПб, Лига, 1996, 153—156.
  88. Церковь Пресвятой Девы Марии Кармельской Культура.РФ (vaadatud 13.04.2015)
  89. Бурлаков А.В. Гатчинский некрополь. Исторические кладбища города Гатчины и его окрестностей. Гатчина, Латона, 2009.
  90. Лыжная трасса в Гатчине заработает в полную силу 47 новостей из Ленинградской области, 13.01.2009 (vaadatud 13.04.2015)
  91. Главный футбольный стадион Ленобласти «Газпром-нефть» построит в Гатчине 47 новостей из Ленинградской области, 13.02.2009 (vaadatud 13.04.2015)
  92. В Гатчине к ЧМ-2018 построят стадион за 400 млн рублей Sports.ru, 14.09.2014 (vaadatud 13.04.2015)
  93. Банк Советский Гатчинский полумарафон (vaadatud 13.04.2015)
  94. Города-побратимы Официальный сайт администрации МО «Город Гатчина» (vaadatud 12.04.2015)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]