Malle Meelak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Malle Meelak (sünninimi Malle Meremäe; 19. mai 1929 Tartu10. märts 1997 Tallinn, maetud Tallinna Metsakalmistule[1]) oli eesti arhitekt.

Sündis Tartus sõjaväelase perekonnas. Lõpetas 1947. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1953. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala.[2]

Malle Meelak töötas lühemat aega projekteerimisinstituudis Sovhozprojekt (hiljem Põllumajandusprojekt). 1958. aastast töötas ta Eesti Projektis arhitektina. Ta projekteeris mitu paneelelamurajooni Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Ta oli Annelinna (1971), Väike-Õismäe (1973) ja Lasnamäe (1978) linnaosa planeeringu üks põhiautoreid koos Mart Pordiga ning Viljandi linna generaalplaani (1975) üks autoritest (koos Mart Pordi ja Ülo Stööriga).[3] M. Meelak oli 1960.–1980. aastatel Nõukogude Eesti mõjukamaid linnaplaneerijaid koos Mart Pordiga. Nad on Eesti kivilinnade Mustamäe, Väike-Õismäe, Annelinna ja Lasnamäe planeeringute autorid. Nende uusrajoonide generaalplaanid on tehtud peamiselt vabaplaneeringu idee alusel, siiski on need neli planeeringut oma ülesehituselt täiesti isemoodi. Mustamäe planeeringus on lähtutud toona kehtinud ehitusnormist SNIP. Tartu Annelinn on projekteeritud teadlikult varieerides hoonestuse tihedust koos selge transpordiskeemiga, milles oluline koht on just ristuvatel eriloomulistel kergliiklusteedel. Väike-Õismäe planeering põhineb ringlinna ideel, kus paneelelamualad paiknevad sõõrjalt ümber keskel asuva tiigi. Lasnamäe planeerimise põhiideeks oli süvistatud kanal, mis võimaldab viia transpordi n-ö alumisele tasapinnale. Malle Meelak tõesti armastas linna kui arhitekti utoopilis-subjektiivsete ideede mänguareeni. Ta on koostanud alevite ja linnade ning maa-asulate ja puhkepiirkondade generaalplaane. Taškendi taastamine pärast 1966. aasta aprilli maavärinat toimus Malle Meelaku koostööprojekti järgi.

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1956–1958 Sovhozprojektis (hiljem “Põllumajandusprojekt”) Tallinna filiaal, arhitekt
  • 1958–1962 Eesti Projekt, vanemarhitekt
  • 1962–1969 Eesti Projekt, gruppijuht
  • 1969–1980 Eesti Projekt, projekti peaarhitekt
  • 1980–1989 Eesti Projekt, osakonna peaarhitekt
  • 1968–1979 ERKI õppejõud
  • 1992 Tallinna Kõrgema Tehnikakooli õppejõud

Projekteeritud ehitised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Varbola sohvoosi kontor-klubi (1959)
  • Kose, Ravila invaliididekodu (1964)
  • 16-korruseline elamu Tallinnas H. A. Tammsaare teel 85/87 (1979; oli Arvo Niinevälja kaasautor)
  • Eramud Tallinnas

Alevid ja linnad, uusrajoonide planeerimiskavad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Karjala ANSV, Zanja sohvoosi keskuse ja farmide generaalplaan, 1956
  • Karjala ANSV, Suojärvi sohvoosi keskuse generaalplaan, 1957
  • Karjala ANSV, Smõtška sohvoosi keskuse ja farmide generaalplaanid, 1957
  • Puka sohvoosi keskuse generaalplaan, 1957
  • Antsla sohvoosi generaalplaan, 1957
  • Nõo sohvoosi, Laguja ja Tamsa osakonnad generaalplaanid, 1958
  • Uula sohvoosi Vihavu osakonna generaalplaan, 1958
  • Narva mikrorajoon, 1962
  • Tallinna Mustamäe VII ja VIII mikrorajoon, 1968 (koos Mart Pordiga)
  • Tallinna Väike-Õismäe detailplaneering, 1968 (koos Mart Pordiga)
  • Tallinna Sääse mikrorajoon, 1969 (koos Mart Pordiga)
  • Tallinna Keldrimäe kvartal, 1970
  • Tartu Annelinna generaalplaan, 1971 (koos Mart Pordiga)
  • Tartu I ja II mikrorajooni detailplaneering, 1971, 1977
  • Lasnamäe generaalplaan, 1972–1978 (koos Mart Pordi, Irina Raua, Ene Auriku, Oleg Žemtšugoviga)
  • Tartu Veeriku mikrorajooni detailplaneering, 1977
  • Tartu linna generaalplaan, 1974–1976 (koos Raal Kivi, Mart Pordi, Oleg Žemtšugoviga)
  • Viljandi linna generaalplaan koos linnalähitsooniga, 1974 (koos Mart Pordiga)
  • Tallinna Lasnamäe IV mikrorajooni detailplaneering, 1979 (koos Ene Auriku, Mart Pordiga) Tallinn, Haabersti linnaosa Tiskre ja Kotema elamurajoon, 1995 (koos Urmas Elmiku ja Riho Hürdeniga)
  • Tallinna Harku järve idakalda detailplaneerimisprojekt 1995 (koos U. Elmiku ja Riho Hürdeniga)

Maa-asulad ja puhkepiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Võsu-Käsmu puhkerajoon, 1961
  • Võsu supelrand, 1962
  • Tamsalu, 1968 ja 1971
  • Võrtsjärve põhjakallas 1969
  • Vaikla puhkerajoon, 1970
  • Tamme puhkerajoon, 1970
  • Nelijärve puhkekeskus 1990

Üksikute kvartalite detailplaneeringud ja hoonestusprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kunda linna kvartalite 6 ja 7 hoonestus, 1958
  • Sirgala asula kvartalite 1 ja 2 hoonestus, 1959
  • Pärnu linna Tammsaare ja Karuselli tänavate vahelise kvartalite detailplaneering, 1960
  • Haapsalu linna Võidu-Nurme-Niine tänava kvartali hoonestus, 1961 (koos Mart Pordiga)
  • Viljandi kaubanduskeskus, 1975 (koos Mart Pordiga)
  • Viljandi järveäärne alal, 1977
  • Viljandi ajalooline keskus, 1978 (koos Mart Pordiga)
  • Viljandi, Paala linnaosa detailplaneering, 1976 ja Männimäe mikrorajooni detailplaneering, 1972 (koos Mart Pordiga)
  • Tallinna keskturu ümbruse variantlahendused, 1970 (koos Mart Pordi ja Oleg Žemtšugoviga)
  • Tallinna Tondi tänava ja Pärnu mnt. Ristmiku hoonestuskava, 1978
  • Tartu Veeriku linnaosa, 1977 (koos Mart Pordiga)
  • Tartu Kalevi mikrorajooni detailplaneering, 1980
  • Tartu Ihaste individuaalelamuterajoon, 1982 (koos Urmas Elmikuga)
  • Tallinna Pärnu mnt. hoonestuskava, 1980
  • Tallinna peamagistraalide hoonestuskava, 1981 (koos Rein Hansbergiga)
  • Tallinna uue loomaaia detailplaneering, 1983 (koos Mart Pordiga)
  • Tallinnas Sepa-Maleva kvartali detailplaneering, 1983 (koos Rein Hansbergiga)
  • Harju rajoon, Jõelähtme, aianduskoperatiivi “Jõesuu” planeerimise ja koostamise projekt, 1987
  • Aegviidu, Nelijärve puhkebaasi maa-ala planeerimiskava, 1990
  • Tallinn, Harku järve idakalda detailplaneerimisprojekt, 1995 (koos U. Elmiku ja R. Hürdeniga)

Võistlusprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1986 – NSV Liidu riiklik preemia Väike Õismäe detailplaneeringu kui omanäolise ja kompaktse lahenduse poolest silmapaistva eest.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

  • “Eesti linnade arengusuunad aastani 2000 ja perspektiivis”, 1989 koos Kalle Koppeliga (ETUI ja Ehitusministeeriumi tellimusel)
  • “Eesti alaevite seadus” (1990 projekt, I variant koos T. Aakre ja U. Palliga)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tütar Katrin Ehala (s. 1953). Poeg Indrek Meelak (s. 1960, jurist, arhitekt Mikk Meelaku isa).

Fotosid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kalmistute register HAUDI
  2. TTÜ lõpetajad 1918–2006
  3. Nõukogude Eesti: Entsüklopeediline teatmeteos. Tallinn: Valgus, 1978, lk 256, 325
  4. Eesti Arhitektuurimuuseum. Arhiiv. http://www.arhitektuurimuuseum.ee

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti Arhitektuur". Tallinn: Valgus 1993, lk 40–45
  • Mart Kalm "Eesti XX sajandi arhitektuur". Tallinn: 2001, Prisma Prindi Kirjastus.
  • "Arhitekt Malle Meelak". Sirp ja Vasar nr. 20, 18. mai 1979
  • Ehitus ja arhitektuur 1974/2 ERKI lõpetanud RPI "Eesti Projektis"
  • EKABL. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]