Malle Meelak

Malle Meelak (sünninimi Malle Meremäe; 19. mai 1929 Tartu – 10. märts 1997 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Sündis Tartus sõjaväelase perekonnas. Lõpetas 1947. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1953. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala.^[1]

Malle Meelak töötas lühemat aega projekteerimisinstituudis Sovhozprojekt (hiljem Põllumajandusprojekt). 1958. aastast töötas ta Eesti Projektis arhitektina. Ta projekteeris mitu paneelelamurajooni Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Ta oli Annelinna (1971), Väike-Õismäe (1973) ja Lasnamäe (1978) linnaosa planeeringu üks põhiautoreid koos Mart Pordiga ning Viljandi linna generaalplaani (1975) üks autoritest (koos Mart Pordi ja Ülo Stööriga).^[2]

M. Meelak oli 1960.–1980. aastatel Nõukogude Eesti mõjukamaid linnaplaneerijaid koos Mart Pordiga. Nad on Eesti kivilinnade Mustamäe, Väike-Õismäe, Annelinna ja Lasnamäe planeeringute autorid. Nende uusrajoonide generaalplaanid on tehtud peamiselt vabaplaneeringu idee alusel, siiski on need neli planeeringut oma ülesehituselt täiesti isemoodi. Mustamäe planeeringus on lähtutud toona kehtinud ehitusnormist SNIP (vene keeles СНиП – Строительные нормы и правила – Ehitusnormid ja eeskirjad). Tartu Annelinn on projekteeritud teadlikult varieerides hoonestuse tihedust koos selge transpordiskeemiga, milles oluline koht on just ristuvatel eriloomulistel kergliiklusteedel. Väike-Õismäe planeering põhineb ringlinna ideel, kus paneelelamualad paiknevad sõõrjalt ümber keskel asuva tiigi. Lasnamäe planeerimise põhiideeks oli süvistatud kanal, mis võimaldab viia transpordi n-ö alumisele tasapinnale. Malle Meelak tõesti armastas linna kui arhitekti utoopilis-subjektiivsete ideede mänguareeni. Ta on koostanud alevite ja linnade ning maa-asulate ja puhkepiirkondade generaalplaane. Taškendi taastamine pärast 1966. aasta aprilli maavärinat toimus Malle Meelaku koostööprojekti järgi.

Malle Meelak on maetud Tallinna Metsakalmistule.^[3]

Töökohad

1956–1958 Sovhozprojektis (hiljem “Põllumajandusprojekt”) Tallinna filiaal, arhitekt
1958–1962 Eesti Projekt, vanemarhitekt
1962–1969 Eesti Projekt, gruppijuht
1969–1980 Eesti Projekt, projekti peaarhitekt
1980–1989 Eesti Projekt, osakonna peaarhitekt
1968–1979 ERKI õppejõud
1992 Tallinna Kõrgema Tehnikakooli õppejõud

Projekteeritud ehitised

Varbola sohvoosi kontor-klubi (1959)
Kose, Ravila invaliididekodu (1964)
16-korruseline elamu Tallinnas A. H. Tammsaare teel 85/87 (1979; oli Arvo Niinevälja kaasautor)
Eramud Tallinnas

Alevid ja linnad, uusrajoonide planeerimiskavad

Karjala ANSV, Zanja sohvoosi keskuse ja farmide generaalplaan, 1956
Karjala ANSV, Suojärvi sohvoosi keskuse generaalplaan, 1957
Karjala ANSV, Smõtška sohvoosi keskuse ja farmide generaalplaanid, 1957
Puka sohvoosi keskuse generaalplaan, 1957
Antsla sohvoosi generaalplaan, 1957
Nõo sohvoosi, Laguja ja Tamsa osakonnad generaalplaanid, 1958
Uula sohvoosi Vihavu osakonna generaalplaan, 1958
Narva mikrorajoon, 1962
Tallinna Mustamäe VII ja VIII mikrorajoon, 1968 (koos Mart Pordiga)
Tallinna Väike-Õismäe detailplaneering, 1968 (koos Mart Pordiga)
Tallinna Sääse mikrorajoon, 1969 (koos Mart Pordiga)
Tallinna Keldrimäe kvartal, 1970
Tartu Annelinna generaalplaan, 1971 (koos Mart Pordiga)
Tartu I ja II mikrorajooni detailplaneering, 1971, 1977
Lasnamäe generaalplaan, 1972–1978 (koos Mart Pordi, Irina Raua, Ene Auriku, Oleg Žemtšugoviga)
Tartu Veeriku mikrorajooni detailplaneering, 1977
Tartu linna generaalplaan, 1974–1976 (koos Raal Kivi, Mart Pordi, Oleg Žemtšugoviga)
Viljandi linna generaalplaan koos linnalähitsooniga, 1974 (koos Mart Pordiga)
Tallinna Lasnamäe IV mikrorajooni detailplaneering, 1979 (koos Ene Auriku, Mart Pordiga) Tallinn, Haabersti linnaosa Tiskre ja Kotema elamurajoon, 1995 (koos Urmas Elmiku ja Riho Hürdeniga)
Tallinna Harku järve idakalda detailplaneerimisprojekt 1995 (koos U. Elmiku ja Riho Hürdeniga)

Maa-asulad ja puhkepiirkonnad

Võsu-Käsmu puhkerajoon, 1961
Võsu supelrand, 1962
Tamsalu, 1968 ja 1971
Võrtsjärve põhjakallas 1969
Vaikla puhkerajoon, 1970
Tamme puhkerajoon, 1970
Nelijärve puhkekeskus 1990

Üksikute kvartalite detailplaneeringud ja hoonestusprojektid

Kunda linna kvartalite 6 ja 7 hoonestus, 1958
Sirgala asula kvartalite 1 ja 2 hoonestus, 1959
Pärnu linna Tammsaare ja Karusselli tänavate vahelise kvartalite detailplaneering, 1960
Haapsalu linna Võidu-Nurme-Niine tänava kvartali hoonestus, 1961 (koos Mart Pordiga)
Viljandi kaubanduskeskus, 1975 (koos Mart Pordiga)
Viljandi järveäärne alal, 1977
Viljandi ajalooline keskus, 1978 (koos Mart Pordiga)
Viljandi, Paala linnaosa detailplaneering, 1976 ja Männimäe mikrorajooni detailplaneering, 1972 (koos Mart Pordiga)
Tallinna keskturu ümbruse variantlahendused, 1970 (koos Mart Pordi ja Oleg Žemtšugoviga)
Tallinna Tondi tänava ja Pärnu mnt. Ristmiku hoonestuskava, 1978
Tartu Veeriku linnaosa, 1977 (koos Mart Pordiga)
Tartu Kalevi mikrorajooni detailplaneering, 1980
Tartu Ihaste individuaalelamuterajoon, 1982 (koos Urmas Elmikuga)
Tallinna Pärnu mnt. hoonestuskava, 1980
Tallinna peamagistraalide hoonestuskava, 1981 (koos Rein Hansbergiga)
Tallinna uue loomaaia detailplaneering, 1983 (koos Mart Pordiga)
Tallinnas Sepa-Maleva kvartali detailplaneering, 1983 (koos Rein Hansbergiga)
Harju rajoon, Jõelähtme, aianduskooperatiivi “Jõesuu” planeerimise ja koostamise projekt, 1987
Aegviidu, Nelijärve puhkebaasi maa-ala planeerimiskava, 1990
Tallinn, Harku järve idakalda detailplaneerimisprojekt, 1995 (koos U. Elmiku ja R. Hürdeniga)

Võistlusprojektid

Mustamäe elurajoon 1968 (koos Erika Nõvaga) ergutuspreemia
Tartu Annelinn 1969 (koos Mart Pordiga) II preemia
Tallinn Lasnamäe 1969 (koos Mart Pordi ja H. Karuga) II preemia
Tallinna Kesklinn 1972 (koos Mart Pordi ja Irina Rauaga) III preemia
Pärnu kesklinna detailplaneering 1978 (koos Oleg Žemtšugoviga ja Fredy Tompsiga) I preemia

Liikmesus

1962 Arhitektide Liidu liige
Linnaehituse sektsiooni liige

Tunnustus

1986 – NSV Liidu riiklik preemia Väike Õismäe detailplaneeringu kui omanäolise ja kompaktse lahenduse poolest silmapaistva eest.

Teadustöö

“Eesti linnade arengusuunad aastani 2000 ja perspektiivis”, 1989 koos Kalle Koppeliga (ETUI ja Ehitusministeeriumi tellimusel)
“Eesti alaevite seadus” (1990 projekt, I variant koos T. Aakre ja U. Palliga)

Isiklikku

Tema abikaasa oli insener Heldur Meelak, nende tütar oli laulja ja muusikapedagoog Katrin Ehala, poeg on jurist Indrek Meelak, pojapoeg arhitekt Mikk Meelak.

Fotosid

Viited

↑ TTÜ lõpetajad 1918–2006
↑ Nõukogude Eesti: Entsüklopeediline teatmeteos. Tallinn: Valgus, 1978, lk 256, 325
↑ Kalmistute register HAUDI
↑ Eesti Arhitektuurimuuseum. Arhiiv. http://www.arhitektuurimuuseum.ee

Kirjandus

"Eesti Arhitektuur". Tallinn: Valgus 1993, lk 40–45
Mart Kalm "Eesti XX sajandi arhitektuur". Tallinn: 2001, Prisma Prindi Kirjastus.
"Arhitekt Malle Meelak". Sirp ja Vasar nr. 20, 18. mai 1979
Ehitus ja arhitektuur 1974/2 ERKI lõpetanud RPI "Eesti Projektis"
EKABL. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996

Välislingid

[1] TTÜ lõpetajad 1918–2006

[2] Nõukogude Eesti: Entsüklopeediline teatmeteos. Tallinn: Valgus, 1978, lk 256, 325

[3] Kalmistute register HAUDI

[4] Eesti Arhitektuurimuuseum. Arhiiv. http://www.arhitektuurimuuseum.ee

[1]

[2]

[3]

[4]