Lennusadam

Allikas: Vikipeedia
Noblessneri sadam ja pildi ülaosas Lennusadam
Lennusadam
Tallinna vesilennukite angaar, september 2011

Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres. Sadamas on tähelepanuväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaar, mis on rahvusvaheliselt oluline arhitektuuri- ja ajaloomälestis. Ligi sajandipikkuse ajalooga sadamast ja angaarist on saanud Eesti Meremuuseumi filiaal.

Sadam[muuda | muuda lähteteksti]

Lennusadam enne renoveerimist (26.06.2007)

Eesti Meremuuseum alustas Lennusadama territooriumil töid 2007. aastal, kui pärast kümmekond aastat kestnud kohtuprotsesse sai Eesti riik ebaseaduslikult erastatud sadama tagasi. Esimeses ehitusetapis korrastati osa sadamast, ehitati sadamahoone ja mänguväljak. Tallinna vesilennukite angaari ette on võimalik maanduda ka vesilennukiga. Tallinna merepäevade ajal on viimaseil aastail olnud võimalik laevaga sõita Vanasadamast Lennusadamasse. 2012. aastal maandusid Lennusadamas esmakordselt pärast 1940. aastaid uuesti vesilennukid.

Vesilennukite angaar[muuda | muuda lähteteksti]

Lennusadama vesilennukite angaari sisevaade.

Tallinna vesilennukite angaar kerkis osana Peeter Suure Sadamast aastatel 1916–1917. Vesilennukite angaar on unikaalne nii oma suuruse kui ka ehitustehnoloogia poolest. Hoone põhiplaan on 39 x 109 meetrit ja tegemist on esimese nii suuremahulise ilma sisetoestuseta raudbetoonkoorikehitisega kogu maailmas.[1] Vesilennukite angaar on ehitismälestis ja kantud 1996. aastal Eesti muinsuskaitse kaitsealuste objektide loendisse kui maailma esimene koorikbetoonist rajatis.[2] Angaari projekteeris Taani inseneribüroo Christiani & Nielsen, mille järglaskond on muu hulgas projekteerinud selliseid kuulsaid raudbetoonkoorikehitisi nagu Sydney ooperimaja.[3]

Muuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Maasilinna laev Lennusadama vesilennukite angaaris

2012. aasta mais avas Eesti Meremuuseum Lennusadama vesilennukite angaaris muuseumi. Rohkem kui 5000-ruutmeetrisel ekspositsioonialal on üle kahesaja elusuuruses merenduse ja sõjaajaloo eksponaadi. Angaari ekspositsiooni keskse tähtsusega objekt on Eesti ainus säilinud allveelaev Lembit.

Meresõja- ja mereajaloo ekspositsioon on jagatud seitsmeks teemaks: veesõidukid, vesilennukid, navigatsioonivahendid, angaarid, meresõjarelvad, rannakaitse ja allveelaevandus. Lennusadama ekspositsioonis saab näha maailma ainsat elusuuruses koopiat kuulsast briti vesilennukist Short 184, mida kasutati laialdaselt teise maailmasõja eelsel perioodil, kuid millest ei ole säilinud ühtki originaali maailmas[4]. Muuseumi ekspositsioon jaguneb mõtteliselt kolmeks tasandiks: veealune maailm, veepinnaga kokku puutuv tasapind (veepind, rannajoon) ja veepealne õhuruum [5].

Väliekspositsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Suur Tõll

Lennusadamas on lisaks vesilennukite angaarile väliekspositsioonis[6] hulgaliselt muuseumilaevu.

Meremuuseumi laevastiku kujunemine algas 1979. aastal kui Eesti Riiklik Merelaevandus andis üle õppepurjelaeva kuunar Vega, mis nüüdseks on tagasi antud (1996) laeva sünnimaale Soome. Aegade jooksul on muuseumilaevade eksponeerimiseks kasutatud erinevaid kaikohti; alates 2004. aasta sügisest on kõik koondatud ajaloolisse Lennusadamasse. Meremuuseumi Lennusadamas asuvas väliekspositsioonis on mitmeid ajaloolisi laevu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kaljundi, J. (1993) Eesti Arhitektuur. Köide 1. Tallinn: Kirjastus Valgus
  2. Kultuurimälestiste riiklik register. Tallinna vesilennukite angaarid
  3. Lige, C. D. (2010) Vesilennukite angaaride ajalugu ja uuestisünd Sirp, 19. november
  4. Kruut, M. (2011) Vesilennuki Short 184 taassünd. Tehnikamaailm, august 2011.
  5. Õunmaa, O. (2009) Lennusadama uhkes veemaailmas näeb peagi Tallinna unikaalset mereajalugu. Pealinn, 16. november.
  6. Eesti meremuuseum. Muuseumilaevad.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]