Kiviõli
| Kiviõli | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: |
11,8 km² (2016)[1]  |
| Elanikke: |
4841 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
3194[3] |
| Koordinaadid: | 59° 21′ N, 26° 58′ E |
  | |
Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Linn on rajatud 1922. aastal, linnaõigused sai 1946. aastal. Aastatel 1957–1991 kuulus Kiviõli Kohtla-Järve linna koosseisu.
Kiviõli linn on nime saanud Teise maailmasõja eelse aktsiaseltsi Eesti Kiviõli järgi.
Linna koosseisus on ka Küttejõu ja Varinurme linnaosa, mis on Kiviõliga liidetud.
Kiviõli järgi on nimetatud Kukruse lademe Kiviõli kihistik.[4]
Linna territoorium on kuulunud Lüganuse kihelkonda.
Kiviõli linnapea on Nikolai Vojeikin.[5]
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnaelanikest venelasi 51% ja eestlasi 39,4%.
Seisuga 1. jaanuar 2010 oli linnas elanikke 6606. Võttes arvesse rännet, oli elanike arv 5845.
Kiviõli elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011[muuda | muuda lähteteksti]
| Rahvus | 1970[6] | 1979[7] | 1989[8] | 2000[9] | 2011[10] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 11 153 | 100 | 11 050 | 100 | 10 390 | 100 | 7405 | 100 | 5634 | 100 |
| eestlased | 5789 | 51,91 | 4914 | 44,47 | 3958 | 38,09 | 2921 | 39,45 | 2179 | 38,68 |
| venelased | 4431 | 39,73 | 5184 | 46,91 | 5369 | 51,67 | 3793 | 51,22 | 3020 | 53,60 |
| ukrainlased | 152 | 1,36 | 228 | 2,06 | 308 | 2,96 | 157 | 2,12 | 109 | 1,93 |
| soomlased | 368 | 3,30 | 348 | 3,15 | 308 | 2,96 | 193 | 2,61 | 100 | 1,77 |
| valgevenelased | 93 | 0,83 | 139 | 1,26 | 184 | 1,77 | 119 | 1,61 | 79 | 1,40 |
| leedulased | 18 | 0,16 | 27 | 0,24 | 24 | 0,25 | 17 | 0,23 | 14 | 0,25 |
| poolakad | ... | ... | 26 | 0,24 | 22 | 0,21 | 11 | 0,15 | 7 | 0,12 |
| tatarlased | ... | ... | 13 | 0,12 | 26 | 0,25 | 14 | 0,19 | 7 | 0,12 |
| lätlased | 41 | 0,37 | 25 | 0,23 | 19 | 0,18 | 10 | 0,14 | 10 | 0,18 |
| sakslased | ... | ... | 74 | 0,67 | 83 | 0,80 | 46 | 0,62 | 49 | 0,87 |
| juudid | 13 | 0,12 | 11 | 0,10 | 10 | 0,10 | 3 | 0,04 | 2 | 0,04 |
| muud | 248 | 2,22 | 61 | 0,55 | 79 | 0,76 | 121 | 1,63 | 58 | 1,03 |
Põlevkivitööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Linna lääneservas paikneb Kiviõli Keemiatööstus.
Kiviõli kõige tuntumateks objektideks võib pidada Kiviõli tuhamägesid, mis on tekkinud seoses põlevkivitööstusega. Mägede kõrgus on 138 ja 135 m; tegu on Baltikumi kõrgeimate hulka kuuluvate tehismägedega.
1920. aastal anti Põhja Paberi- ja Puupapivabrikule luba alustada maardlauuringuid Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. 1922. aastal sai ettevõte loa Püssis AS Küttejõud põlevkivikaevanduse rajamiseks.
1922. aastal andis Põhja Paberi- ja Puupapivabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele põlevkivikarjääri, kus alustas põlevkivi avakaevandamist. 1924. aastal alustas Eesti Kiviõli põlevkivi termilist töötlemist. 1927. aastal ehitati esimene katseline tunnelahi võimsusega 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks[11]. Kiviõli raudteejaam rajati raudteepeatusena 1920-ndatel. Raudteejaam kujunes sellest esimeste aastakümnete jooksul seoses Eesti põlevkivitööstuse arenemisega. Raudteejaama areng oli seotud eeskätt õlitehase ja kaevanduse vajadustega. 1939. aastal oli ettevõtte toodang 132 000 tonni. Ettevõttes töötas 200–250 inimest.
Pikemalt artiklis AS Küttejõud, Eesti Kiviõli
Pikemalt artiklis Aastal 1940 ettevõte riigistati ja selle alusel moodustati Kiviõli Põlevkivikeemiatehas.
1941. aastal hõivasid Saksa väed tehase, kogu Ida-Viru põlevkivibassein läks üle firmale Baltische Ölgesellschaft in Estland ja järgmise kolme aasta jooksul ehitasid sakslased tööstuskompleksi koos kahe uue tunnelahju, kaheksa gaasigeneraatori ning jõujaamaga. Saksa okupatsiooni ajal rajati Kiviõli kaevandusse uus ringliiklusega šahtiõu. Saksa vägede lahkumisel purustati kaevandus ja tehas ning uputati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused.
1944. aastal halati kaevandust ja tehast rekonstrueerima. 1945. aastal alustasid tööd kaks uut tunnelahju ning esimese toodangu andis uuesti ka bensiinitsehh. 1947. aastal anti käiku veel üks tunnelahi ja soojuselektrijaam. 1951. aastal ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused ja 1955. aastal valmis kaevanduse uus administratiiv-olmehoone[12].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Kiviõli I Keskkool
- Kiviõli Vene Gümnaasium
- Kiviõli Tamme Auto
- Kiviõli raudteejaam
- Kiviõli linnastaadion
- Kiviõli lipp
- Kiviõli vapp
- Kiviõli Peetri kirik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930, www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)
- ↑ Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930, www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kiviõli ja Küttejõu linnaks. Uus Eesti, 29. juuli 1938, nr 205, lk 8.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kiviõli |
