Kristiine linnaosa

Allikas: Vikipeedia
Kristiine linnaosa

Kristiine linnaosa vapp
Kristiine linnaosa vapp
Pindala: 7,83 km²
Elanikke: 32996 (1.01.2017)

Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 42′ Ekoordinaadid: 59° 25′ N, 24° 42′ E
Kristiine linnaosa asendikaart

Koduleht: http://www.tallinn.ee/eng/kristiine-district

Kristiine linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa, mis moodustab 5,9% Tallinna pindalast. Kristiine linnaosa piirneb Põhja-Tallinna, Kesklinna, Nõmme, Mustamäe ja Haabersti linnaosadega. Linnaosas on kolm asumit: Järve, Tondi ja Lilleküla. Viimases on Marja ja Liimi elurajoon ning Laki ettevõtluspiirkond.

Kristiine asend, territoorium ja kujunemislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Endla tänava viadukt 1965

Alates 1. oktoobrist 1993 on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks. Kristiine piirneb Haabersti, Kesklinna, Mustamäe, Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosadega, kusjuures puudub ühendus merega. Kristiine linnaosa pindala on 7,87 km² ehk 4,9% Tallinna linna pindalast.

Kristiine linnaosa on kõige väiksema pindalaga Tallinna linnaosa.[1]

Kristiine linnaosa jaguneb kolmeks asumiks: Järve, Tondi ja Lilleküla. Lilleküla asum omakorda jaguneb tinglikult elamupiirkonnaks ning Marja-Liimi-Laki ettevõtluspiirkonnaks. Ajalooliselt on tegemist Kristiine heinamaade ja suvemõisate paiknemisalaga, mida nimetati Christinenthaliks. Nimi on antud Vaasade dünastiasse kuulunud Rootsi kuninganna Kristiina järgi, kelle valitsemisajal, 1653. aastal mõõdeti see maa-ala linnakodanike omandatavateks osadeks.

19. sajandil hakati Christinenthali asemel kõnelema Mayeri heinamaast, mille nimi tulenes 1883. aastal rajatud Mayeri keemiatehase nimest. Tööstuse tulekuga Tulika tänava piirkonda algas üürimajade ehitus. Kauneim, nn Tallinna majadest koosnev ansambel paikneb Kibuvitsa tänaval. Seevastu Tondile oli rajatud juba tsaariajal sõjaväelinnak, kuhu 1920. aastatel kolisid Eesti kaitseväe õppeasutused.

1920. aastatel sai Mayeri heinamaa uue nime − Lilleküla. Algas endiste suvemõisate maa-alade jagamine elamukruntideks, mis hoonestati ühepereelamutega. Siin asuvad Eesti tuntud arhitektide Herbert Johansoni, Karl Tarvase ja Ferdinand Adoffi projekteeritud majad. Aastatel 19321933 ehitati Maasika ja Vaarika tänaval üks esimesi funktsionalistlikust vormikeelest inspireeritud tervikkvartaleid (E. Kuusik, A. Volberg, E. Lohu, E. Jacoby), mille ehitised on nüüdseks mälestisena kaitse alla võetud. Järve asumi tekkele aitas kaasa 1923. aastal rajatud raudteepeatus. Linnaosa omanäolisust kujundavad 1940.−1960. aastatel ehitatud terviklikud, ajastule iseloomulikud elamupiirkonnad.

Nõukogude perioodil jõudis Kristiine linnaosasse ka tüüpelamuehitus. Kui sõjajärgsel perioodil lubati ehitada vaid väikeelamuid, siis alates 1960. aastatest survestas Lilleküla pealetungiv Mustamäe paneelmajade ehitus. Oht, et eramud lammutatakse, püsis 1980ndate alguseni. Aastal 1981 võttis Tallinna linnavõim vastu otsuse siinsed eramud säilitada, kuigi samas nähti ette asumi osalist tihendamist madal-tihedate kortermajadega. Asumi tihendamine mõjutab Kristiine välisilmet ka praegu ning linnaosa omanäolisuse säilitamine eeldab avaliku võimu aktiivset osavõttu linnaosa planeeringuprotsessist.

Asumid[muuda | muuda lähteteksti]

EE-TLN-Kristiine.JPG

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Korterelamud Endla tänaval
Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[2]
2003 28 623
2004 29 424
2005 29 908
2006 29 816
2007 29 511
2008 29 478
2009 29 221
2010 29 395
2011 29 810
2012 30 055
2013 30 274
2014 31 256
2015 31 770
2016 32 446
2017 32 996
Vaade talvisele Kotka tänavale

Seisuga 1. september 2006 oli linnaosas registreeritud 29 665 alalist elanikku. Kristiine elanikud moodustavad 7,4% Tallinna elanikkonnast.

1. novembril 2007 oli linnaosas registreeritud 29 500 alalist elanikku.

1. jaanuaril 2008 oli linnaosas registreeritud 29 478 alalist elanikku. Neist 67,8% olid eestlased ja 25,6% venelased.

1. jaanuaril 2011 oli linnaosas registreeritud 29 810 alalist elanikku. Neist 68,6% olid eestlased ja 24,9% venelased. 85,1% elanikest olid Eesti kodanikud, 7,7% kodakondsuseta isikud ja 5,2% Venemaa kodanikud.

1. jaanuaril 2012 oli linnaosas registreeritud 30 055 alalist elanikku. Neist 69,0% olid eestlased ja 24,7% venelased. 85,4% elanikest olid Eesti kodanikud, 7,3% kodakondsuseta isikud ja 5,2% Venemaa kodanikud.

1. jaanuaril 2013 oli linnaosas registreeritud 30 274 alalist elanikku. Neist 69,4% olid eestlased ja 24,4% venelased. 85,5% elanikest olid Eesti kodanikud, 7,0% kodakondsuseta isikud ja 5,0% Venemaa kodanikud.

1. jaanuaril 2014 oli linnaosas registreeritud 31 256 alalist elanikku. Neist 70,0% olid eestlased ja 24,0% venelased. 85,7% elanikest olid Eesti kodanikud, 6,8% kodakondsuseta isikud ja 4,8% Venemaa kodanikud.

1. jaanuaril 2015 oli linnaosas registreeritud 31 770 alalist elanikku. Neist 70,5% olid eestlased ja 23,5% venelased. 85,7% elanikest olid Eesti kodanikud, 6,3% kodakondsuseta isikud ja 4,7% Venemaa kodanikud.

1. jaanuaril 2016 oli linnaosas registreeritud 32 446 alalist elanikku. Neist 70,6% olid eestlased ja 23,2% venelased. 85,3% elanikest olid Eesti kodanikud, 5,9% kodakondsuseta isikud ja 4,6% Venemaa kodanikud.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kristiine linnaosas 29 228 elanikku, neist eestlasi 21 296 (72,86%) ja venelasi 6386 (21,85%).[3] Eesti kodanikke oli 25 515 (87,3%), Venemaa kodanikke 1404 (4,8%), muu riigi kodanikke 408 (1,4%) ja määramata kodakondsusega 1899 inimest (6,5%). Mehi oli 13 121 (44,9%) ja naisi 16 107 (55,1%). Eesti keel oli emakeeleks 20 862 inimesel, vene keel 7740 inimesel ja muu keel 594 inimesel.[4]

Haljastus[muuda | muuda lähteteksti]

Haljasmaid on linnaosas 69,9 ha, mis moodustab 8,97% linnaosa pindalast. Haljasalasid on 69,4 ha. Parke ja pargilaadseid alasid on 10,0 ha. Kristiines paiknevad järgmised pargid:

Sõstra-Välja sisehoov

Haljastus Lilleküla suurelamute vahel on rahuldavas ja osades piirkondades heas seisundis. Istutamisel on kasutatud kodumaiseid puuliike (pärnad, vahtrad, kased, pihlakad, kuused, kastanid, remmelgad jm). Põõsad kasvavad enamasti hekkidena. Eraaedades leidub palju eksoote, eriti okaspuid (linnaosas asuvad mitmed Tallinna kaunimatest ja liigirohketest aedadest), kuid kokkuvõttes ei ole tegemist liigirikka linnaosaga. Kristiine linnaosas on 8 looduskaitseobjekti − 4 parki või aeda, 3 puud ja üks hiidrahn. Kaitse all oleva Löwenruh’ pargi rekonstrueerimine on kavas lõpetada aastaks 2018, mille käigus rekonstrueeritakse Mustamäe tee äärne parkla, rajatakse lavatagune drenaaš, saare ja Kullo poolse pargi põhiosa vahele sild ning korrastatakse kaldaid ja saarel asuvat väikest ringtiiki.

Kristiine linnaosas on märkimisväärselt palju kauneid ja liigirohkeid koduaedasid. Rohelisust lisavad ka heas seisukorras endiste suvemõisate pargid (Löwenruh’ park, Cederhelmi park ja Tondimõisa park), Räägu park, Sõjakooli park, Varese tn kaasik, Otto Krameri aed Keemia tänaval ja Charlottenthali park Mustamäe tee ääres. Lühiajaliseks puhkuseks mõeldud haljasalade, spordivahendite ja lastemänguväljakute olemasolu on pea kõikides suuremates piirkondades.

Suvemõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguseks on rekonstrueeritud Springhtali suvemõis aadressil Tondi 42 ning elanikud remondivad jõudumööda Cederhelmi suvemõisa peahoonet.

Looduskeskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskeskkonna ohtudeks on kruntide tükeldamisega kaasnev biomassi vähenemine, bioloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse kahanemine. Samuti on looduskeskkonna arengut takistavaks teguriks määramata omandisuhted, reformimata riigimaa ebapiisav hooldus. Haljasalad on väga koormatud, kuna avalikke haljastuid on suhteliselt vähe. Biomassist moodustavad kõige suurema osa puittaimed ja rohttaimed, mis kasvavad hoonetevahelistes hoovides (54,1%). Õuemaad ja aiad, mis moodustavad linnaosa territooriumist 28,6%, annavad 14% selle kategooria biomassist. Puistute ja parkide osatähtsus biomassi moodustajatena on väga väike (kokku 3,8%). Linnametsasid ei ole. Looduslikku taimkatet ja mullastikku on säilinud Tallinnas ainult hoonestamata aladel, eelkõige linnaäärtes. Rannikumadaliku niiskeil peenliivamuldadel on mitmel pool rajatud aedu (Mähel, Muugal, Lillekülas). Looduskaitseobjektid on esitatud Tabel 2. Tabel 2. Kristiine linnaosa looduskaitseobjektide loetelu

Nimetus Üksikobjekti ümbritseva kaitsetsooni raadius
Löwenruh’ park
Linnu tee 83 aed
Linnu tee 87 aed
Mõtuse tn 8 aed
Lõhislehine kask (4 puud); arukase kultivarid (lõhislehine vorm) 20 m
Leinakask (2 puud); arukase kultivarid (leinavorm) 20 m
Harilik hobukastan; hariliku hobukastani leinavorm 20 m
Rahumäe hiidrahn 10 m


Tallinna haljastuse arengukava näeb ette haljastuse osatähtsuse suurendamist Kristiine linnaosas. Täiendavaid haljasalasid vajab Tedre-Endla piirkond, Linnu tee − Nõmme tee piirkond. Haljasalade pindala on tulevikus võimalik laiendada Tondi kasarmute maa-ala arvelt.


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 265
  2. Tallinna rahvastikuregistri järgi
  3. Päring Statistikaameti andmebaasist
  4. RL0432: RAHVASTIK EMAKEELE, SOO JA ELUKOHA JÄRGI, 31. DETSEMBER 2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]