Transport

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tehnika ja majanduse mõistest; maateaduste mõistete kohta vaata artikleid Ärakanne ja Settetransport.

Transport (ladina trans 'üle' ja portare 'kandma') ehk veondus on inimeste, materjalide jms vedamine ühest kohast teise.

Transpordi kui majandusvaldkonna iseärasuseks on nõudlus – vajadus materjalide ja toodete järele, mis eeldavad kohalevedu, või isiku vajadus olla teatud ajal teatud kohas.[1]

Transpordiliigid (means of transport) kujutavad endast veovahendeid, millega transporditakse materjale, tooteid ja inimesi, ühest kohast teise. Peamiselt toimub transport maa-, (maanteed, raudteed), õhu-, veeteede (meri, siseveekogu) ja torujuhtmete kaudu.

Paljud jaotusvõrkudes kasutatakse nimetatud transpordiliikide kombinatsioone. Näiteks naftat ja gaasi pumbatakse torujuhtmete kaudu suurte suurte vahemaade taha.[2]

Selle, millised veoviisid on riigi või selle piirkonna majanduses oluliseks, määrab ära kolm tegurite rühma: geograafilised (maapinna reljeef, territooriumi suurus, majandusgeograafiline asend), majanduslikud (majanduse arengutase ja sellest tulenev transpordinõudlus) ja poliitilised (riiklik transpordipoliitika, suhted teiste riikidega, riigi kaitsevajadused) tegurid.[1]

Eri transpordiliikide kasutamise ulatus võib riigiti märkimisväärselt erineda. Näiteks tehakse Eestis keskmiselt 40% vedudest autotranspordiga, ülejäänu aga raudteetranspordiga (k.a transiitveod läbi Eesti). Vedusid meredel sadamast sadamasse ning vedusid jõgedel ja järvedel Eestis ei tehta.[1]

Transpordi arengut on soodustanud maailma rahvastiku kiire kasv, kaupade ja energiakandjate (naftasaadused, kivisüsi, maagaas jne) tarbimise suurenemine, elanikkonna koondumine linnadesse (urbaniseerumine), linnade kiire kasv ja teaduslik-tehniline progress. Euroopa Liidus annab transport keskmiselt 7% SKT-st. USA-s moodustab transport isegi 16% SKT-st.[3]

Üldkasutatava transpordi koguveohulk oli NSV Liidus 1974. aastal 4939,3 miljardit tkm, Eesti NSV-s 18 510 miljonit tkm.[4]

Transpordiliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubaveoteenuste osutamine klientidele toimub maismaal maanteedel, raudteedel ja siseveekogudel, merel ja õhus. Vanimateks transpordiliikideks on maismaa- ja meretransport. Sajandeid on toimunud suurte kaubakoguste vedamine merel purjelaevadega. Enne autode leiutamist toimus sisemaal kaupade vedu hobuvankritega ja jõgedel väikeste jõelaevadega. Vedudega raudteel tehti algust 19. sajandi keskpaigast. Vedudeni õhu teel on jõutud aga alles 20. sajandi teisest kümnendist.[3]

Maanteetransport[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maanteetransport
Veoautode karavan Afganistanis

Esimesteks maanteetranspordi vahenditeks olid vankrid, mida vedasid hobused, härjad või koguni inimesed. Järjest kasvava kaubanduse ja kaasneva tööstusrevolutsiooniga olid hädasti vaja paremaid teid. John Loudon McAdam (1756–1836) töötas välja esimese kaasaegse maantee. Ta koostas soodsa hinnaga sillutise, mis koosnes muldkehast ja seda katvast kividest (tuntud kui killustikkate), ning tõstis teepinna ümbritsevast maastikust mõne meetri võrra kõrgemale, mis aitas kaasa vee äravoolule.[5]

Transporti teedel jaguneb laias laastus kaheks: kauba- ja inimeste transport. Lühikestel vahemaadel kergemate väiksemate saadetiste (pakkide) veoks kasutatakse kaubikuid, Suurematel vedudel kasutatakse veoautosid (rekkasid).

Inimeste transport teedel toimub autode ja ühistranspordivahenditega.

Positiivsed küljed:

  • tasuv / majanduslikult tõhus
  • kiire kohaletoimetamine
  • parim lühikeste vahemaade läbimiseks
  • parim kergesti riknevate kaupade (nt puu- ja köögiviljad) vedamiseks
  • lihtne jälgida kauba asukohta ja liikumist
  • lihtne pidada sidet juhtidega
  • parim kullerteenus

Negatiivsed küljed:

  • kaupade rikkumine hooletusest
  • viivitused tihedas liikluses
  • halbade ilmaolude võimalik mõju

[6]

Raudteetransport[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Raudteetransport
Rong Pariisi raudteejaamas Saint Lazare's

Raudteetransporti kasutatakse enamasti pikkade vahemaade läbimiseks.[2] Peamiseks transpordivahendiks on rong, millega veetakse reisijaid ja kaupa raudtteel (terasrööbastel). Kiiruse suurendamisel raudteedel ja kiirraudteevõrgustike täiustamisel on olnud oluline mõju reisijate transpordile, eriti Euroopas ja Jaapanis. Inimesed jõuavad väga kiiresti punktist A punkti B, kuid seetõttu jäetakse vahele ka palju n-ö vähem tähtsaid vahepeatusi. Näiteks Prantsuse TGV on operatiivse kiirusega ligikaudu 300 km/h.[7]

Positiivsed küljed:

  • kiire kohaletoimetamine
  • suur mahutavus
  • energiasäästlik
  • kuluefektiivne
  • turvaline
  • usaldusväärne

Negatiivsed küljed:

  • ettenägematud ajalised viivitused (nt taristu tehniliste rikete korral)
  • sõltuvus raudteevedude korraldaja ajakavast[8]

Lennutransport[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Õhutransport
Transpordilennuk C5A Galaxy

Lennutransport (lennundus) on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva järel.

Maailmas on viis peamist tsiviilsete transpordilennukite tootjat: Airbus (Euroopa), Boeing (USA), Bombardier (Kanada), Embraer (Brasiilia) ja United Aircraft Corporation (Venemaa).

Ainuüksi USA-s on korraga õhus keskmiselt üle 5000 lennuki. Igal aastal tõuseb õhku üle 64 miljoni kaubandus- ja eralennuki.[9]

Positiivsed küljed:

  • kiire kohaletoimetamine, tavaliselt kulub aega vaid kuni 24–48 tundi.
  • klientide tellimused täidetakse kiiresti
  • tellijate ooteaeg on lühike
  • kõrgetasemeline teenindus

Negatiivsed küljed:

  • arvestada tuleb lendude hilinemise ja/või tühistamise võimalusega
  • tollimaksu ja aktsiisi piirangud
  • kulukas[10]

Veetransport[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Meretransport
Next.svg Pikemalt artiklis Siseveetransport
Norra laev

Meretransport on olnud suurim kaubavedaja läbi teadaoleva ajaloo, ühtlasi on ta kõige odavam, kuid aeglaseim kauba transportimisviis. Kõige modernsemad kaubanduslaevad saab liigitada järgnevalt: puistlastilaevad, konteinerlaevad, tankerid, puurlaevad, külmutuskonteineritega laevad, Ro-ro-laevad, rannikuäärsed kauplemislaevad, praamid, kruiisilaevad, liinilaevad ja mitmeotstarbelised laevad.

Meretransport on efektiivne lühikesteks reisideks ja nauditavateks kruiisideks, kus inimesed saavad kasutada pardal pakutavaid mugavusi, näiteks ujulad, kinod, restoranid, baarid, ööklubid jne.

Siseveetransport, sealhulgas jõed ja kanalid, on alternatiivne ning keskkonnasõbralik viis kaupade transportimiseks.[11] [12]

Positiivsed küljed:

  • ideaalne raskete ja mahukate kaupade transportimiseks
  • sobib vedama tooteid, mis säilivad kaua

Negatiivsed küljed:

  • pikad tarnetähtajad
  • halb ilm võib tarnegraafikut segada
  • täpset transiitkaupade asukohta on raske jälgida
  • tolli- ja aktsiisimaksu piirangud
  • võib olla kulukas[13]

Muud meetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Alaska toruliin altpoolt vaadatuna

Torutransport on kaubavedu läbi toru. Kõige sagedamini saadetakse vedelikke ja gaase, suruõhu abil saab pneumaatiliste torude kaudu transportida ka tahkeid kapsleid. Torujuhtme trassid on praktiliselt piiramatud, kuna neid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla. Pikim gaasijuhe on Alberta et Sarina, mis asub Kanadas ja on 2911 km pikk. Pikim naftajuhe on Transiberian, mis on üle 9344 km pikk ning ulatub Venemaa arktilistelt naftaväljadelt Ida-Siberist Lääne-Euroopasse.[14]

Sõltuvalt torujuhtmete eesmärgist saab need jagada kolmeks:

  • Kogumise torujuhtmed. Need on väiksemad omavahel ühendatud torujuhtmed, mis moodustavad keerulisi võrgustikke ning mille eesmärgiks on tuua nafta või maagaas lähedal asuvatesse kaevudesse reoveepuhastuseks.
  • Transport torujuhtmed. Peamiselt pikad suure läbimõõduga torud, mille abil transporditakse tooteid (nafta, maagaas, rafineeritud naftasaadused) linnade, riikide ja isegi mandrite vahel.
  • Jaotustorustikud. Koosnevad omavahel ühendatud torujuhtmetest ja on väikese läbimõõduga. Nende kaudu transporditakse tooteid lõpptarbijatele. Toiteliinide kaudu jagatakse gaas eramajapidamistesse ja ettevõtetesse.[15]

Lisaks kemikaalidele transporditakse ka vett ja õlut.

Eesti transport[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti transport

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/2_Transport.pdf, Kasutatud: 27.11.2014
  2. 2,0 2,1 Transportation (vaadatud 25.04.2012) (inglise keeles)
  3. 3,0 3,1 http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/8_Kaubavedu%20ja%20ekspedeerimine.pdf, Kasutatud: 27.11.2014
  4. http://entsyklopeedia.ee/meedia/veosek%C3%A4ive/nene8_page_0401, Kasutatud: 27.11.2014
  5. Lay (1992), lk 77
  6. "Advantages and disadvantages of road transport". Vaadatud 25.04.2012. Inglise.
  7. "The geography of transport systems". Vaadatud 25.04.2012. Inglise.
  8. "Advantages and disadvantages of rail transport". Vaadatud 09.05.2012. Inglise.
  9. "How stuff works: airplanes". Vaadatud 25.04.2012. Inglise.
  10. "Pros and Cons of Air Transport". Vaadatud 09.05.2012. Inglise.
  11. "UNECE: Inland Water Transport". Vaadatud 25.04.2012. Inglise.
  12. "Water transport". Vaadatud 25.04.2012. Inglise.
  13. "Advantages and disadvantages of sea transport". Vaadatud 09.05.2012. Inglise.
  14. "ekool: Pipeline transport". Vaadatud 25.04.2012. Inglise.
  15. "Types of Pipelines". Vaadatud 09.05.2012. Inglise.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]