Kopli

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asumist Tallinnas; teiste samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Kopli (täpsustus).

Kopli Tallinna ja Põhja-Tallinna linnaosa raamis

Kopli on asum Tallinna loodeosas Kopli poolsaarel. Kopli, Paljassaare ja Tallinna lahe vahel.

Asumi elanikkond ja territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Halduslikult kuulub Kopli Põhja-Tallinna linnaossa. 1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Kopli asumis 7138 elanikku.[1] 1. juunil 2012 oli Kopli asumis 7094 elanikku.[2]

Kopli asum piirneb kirdes Paljassaare, kagus Sitsi ja lõunas Pelguranna asumiga.

Kopli asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Alasi tänav, Amburi tänav, Ankru tänav, Kaevuri tänav, Kaluri tänav, Ketta tänav, Kilbi tänav, Klaasi tänav, Kopli tänav, Kopliranna tänav, 1. liin, 2. liin, 3. liin, 4. liin, 5. liin, Maleva põik, Maleva tänav, Marati tänav, Neeme põik, Neeme tänav, Pelguranna tänav, Sepa tänav, Sirbi tänav, Süsta tänav, Treiali tänav, Uus-Maleva tänav, Vasara tänav.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kopli asum moodustus Kopli poolsaarel, 20. sajandi alguses ehitatud Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Reveli Laevaehitustehase ja Bekkeri laevatehase ümber (Vene-Balti asum ehk Vene-Balti tehase töölisasula ehk Kopli liinid[3]).

1365. aastast pärineb esimene kirjalik teade Kopli piirkonnas asunud telliselöövi kohta. Telliste ja katusekivide põletamiseks vajalikud küttepuud toodi Naissaarelt ja Aegnalt säilitades Kopli tammikut. Hiljem hakatigi Kopli poolsaart, eriti saksa keeles, nimetama just Telliskoppliks (saksa keeles Ziegelkoppel). Telliselöövi majandamine ja karjamaade kasutamine allus kahele raehärrale nn kopliisandale.

4. novembril 1415. aastal kinnitas Tallinna komtuur (1411–1417) Johann von Boderick, nimetatud ka Wekebrod´iks, kokkuleppe Tallinna bürgermeistrite ja raega kalurite kohta linnakoplis. Kokkuleppe kohaselt tohtisid Saksa ordu komtuuri talupojad Tallinna linnasarases asuvas linnakoplis (Kopli poolsaarel) ehitada täpselt kindlaksmääratud suurusega kivist või puidust kalurionne, mille arv ei tohtinud ületada seitset. Talve tulekul pidid kalurid onnidest lahkuma. Kaluritel lubati koplis karjatada kuni seitset hobust. Metsaraie oli keelatud.

1689. aastal läks Kopli koos Paljasaartega Rootsi kuningriigi omandusse. Tallinna linn sai Kopli ja Paljassaared tagasi 1710. aasta Tallinna kapitulatsioonilepinguga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  2. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  3. Tallinna linn müüb Kopli liinide kinnistud

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]