Kopli

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asumist Tallinnas; teiste samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Kopli (täpsustus).

Kopli

Kopli Tallinna ja Põhja-Tallinna linnaosa raamis

Pindala: 2,82 [1] km²
Elanikke: 7082 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 28′ N, 24° 40′ Ekoordinaadid: 59° 28′ N, 24° 40′ E
Kopli asumi kaart

Kopli on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikeb Kopli poolsaarel, mis ühelt poolt külgneb Paljassaare lahega, teiselt poolt Kopli lahega. Kopli asum piirneb Paljassaare ja Pelguranna asumitega ning selle pindala on 2,82km2.[1]

Koplis tegutseb Kopli Selts.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kopli piirkond oli keskajal linna üks suuremaid karjamaid. Kopli oli linnast eraldatud muldvalliga piirdeaiaga, mis ulatus Kopli lahest Tallinna laheni. Piirdeaia värav asus Sitsi mäel.[3]

1365. aastast pärineb esimene kirjalik teade Kopli piirkonnas asunud telliselöövi kohta. Telliste ja katusekivide põletamiseks vajalikud küttepuud toodi Naissaarelt ja Aegnalt säilitades Kopli tammikut. Hiljem hakatigi Kopli poolsaart, eriti saksa keeles, nimetama just Telliskoppliks (saksa keeles Ziegelkoppel). Telliselöövi majandamine ja karjamaade kasutamine allus kahele raehärrale (nn. Kopliisandad).[viide?]

4. novembril 1415. aastal kinnitas Tallinna komtuur (1411–1417) Johann von Boderick, nimetatud ka Wekebrodiks, kokkuleppe Tallinna bürgermeistrite ja raega kalurite kohta linnakoplis. Kokkuleppe kohaselt tohtisid Saksa ordu komtuuri talupojad Tallinna linnasarases asuvas linnakoplis (Kopli poolsaarel) ehitada täpselt kindlaksmääratud suurusega kivist või puidust kalurionne, mille arv ei tohtinud ületada seitset. Talve tulekul pidid kalurid onnidest lahkuma ning neil oli lubatud karjatada kuni seitset hobust. Metsaraie oli keelatud.[viide?]

1689. aastal läks Kopli koos Paljasaartega Rootsi kuningriigi omandusse. Tallinna linn sai Kopli ja Paljassaared tagasi 1710. aasta Tallinna kapitulatsioonilepinguga.[viide?]

Kopli maastikku ilmestanud suure tammemetsa puid kasutati linna suurtükkide, sadama jm tarbeks. Tammik sai tugevalt kannatada Vene-Liivi sõja ajal (1570–1571), kui toimus Tallinna piiramine. Tammemets hiljem küll taastati ning 17. sajandil oli mets üheks linlaste väljasõidukohaks. Siinsetest metsadest on oodi kirjutanud saksa poeet Paul Fleming.[3]

Kopli metsa püüti 1930. aastail luua rahvaparki, milleks eraldati maa ja istutati puid. Praegune Süsta park on jäänuk kunagisest Kopli metsast.[3]

Koplis on tegutsenud mitmed erinevad ettevõtted, nagu Kopli tellisetehas, ETK Kopli metallitehas, õli- ja määrdetehas Orto jm.[3]

Kopli asumil on neli allasumit: Bekkeri, Neeme, Telliskopli ja Vene-Balti.

Tallinn Kalurimaja Kopli rannas

Bekkeri[muuda | muuda lähteteksti]

Bekkeri allasum sai oma nime Bekkeri (Böckeri) laevatehase järgi, mille ehitamist alustati 1912. aastal. Esimese maailmasõja ajal toodeti tehases miiniristlejaid, jäälõhkujaid jm ning remonditi sõjalaevu. 1917. aastal koliti laevatehas Novorossiiskisse. Hiljem kasutasid laevatehase endisi hooneid kummivabrik Põhjala, Lorupi klaasitööstus ja muud ettevõtted.[3]

Bekkeris asunud kaluriküla mainiti kirjalikes allikates esimest korda 1415. aastal. Allasumi aladele rajati 1774. aastal Kopli kalmistu, kuhu maeti Oleviste ja Niguliste koguduse liikmeid. Kalmistuga koos rajati ka uus tee, mis suundus vanalinnast Koplisse (praegune Kopli tänav).[3]

Kopli kalmistu suleti 1950. aastal ning selle arhitektuuri- ja kunstimälestised hävitati. Kalmistu muudeti pargiks, mis võeti 1993. aastal looduskaitse alla. Aastatel 2002–2006 kalmistupark rekonstrueeriti.[3]

Enne I maailmasõda rajati allasumisse Bekkeri sadam. Meeruse ehk Kopliranna sadam rajati 1950. aastal.[3]

Neeme[muuda | muuda lähteteksti]

Neeme allasum rajati aiaasunduse ühingu Kodu poolt. Allasum sai nime Neeme tänava järgi, kus oli 1930. aastate lõpuks 34 elamut. Neeme maa-alal olid enne II maailmasõda suured juur- ja puuviljaaiad. 1946. aastal lõi perekond Ventser mahajäetud talude maadele 0,9 hektari suuruse Neeme aiandi, kus kasvatati köögivilja ja lilli. Hiljem liideti aiandiga Jõhvi aiand, 1999. aastal aiand suleti.[3]

Nõukogude ajal asus Neeme tänava lõpus Pasternaki piirivalvekordon.[3]

Telliskopli[muuda | muuda lähteteksti]

Telliskopli allasum sai oma nime keskaegse Telliskopli mõisa järgi, mida on nimetatud ka Kopli mõisaks. Selle mõisa näol oli tegemist linnamajandiga, mis korraldas katusekivide ja müüritelliste põletamist ning loomade karjatamist.[3]

Telliskoplisse ehitati enne 1940. aastat ainult kaks maja, milles praegu asuvad Kopli lasteaed ja Tallinna Kunstigümnaasium. Pärast sõda ehitati allasumisse barakke ja kilpmaju, 1960. aastatel ka hruštšovkasid.[3]

Vene-Balti[muuda | muuda lähteteksti]

See allasum sai oma nime Vene-Balti laevatehase ja sadama järgi. Laevatehases töötas 1916. aastal 7500 töölist, kellest enamik olid pärit Venemaa sisekubermangudest. Laevatehase rajamisega ehitati üheskoos ka tehase algkool, polikliinik, klubi, kauplused jm, samuti Kopli Nikolai Kirik. Vene-Balti allasum jagunes tööstusrajooniks ja elurajooniks, kus eristati omakorda ametnike küla ja "töölistekoloniid" (Kopli liinid).[3]

Suurem osa tehase seadmeid ja töölisi evakueeriti 1917. aastal Novorossiiskisse ja Taganrogi. Pärast seda asusid tehase barakkidesse Vene Loodearmee hospidalid, mis isoleeriti linnast epideemia tõttu. 1930. aastatel asus laevatehase peahoonesse Tallinna Tehnikum (hilisem Tallinna Tehnikaülikool), mis kolis oma peahoone mujale 1964. aastal. Hiljem on hoones asunud TTÜ majandusteaduskond, siis Eesti Mereakadeemia.[3]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[4][5][1]
2017 7082
2016 7186
2015 7240
2014 7163
2013 7112
2012 7094
2011 7138

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikkonnast 18–49% vahele.[6]

Uus-Maleva tänav

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Asumi territooriumile jääb kokku 4 sadamat: Vene-Balti sadam, Piirivalvesadam, Bekkeri sadam ja Meeruse sadam. Koplis asuvad Süsta park ja Kopli kalmistupark. Asumis paikneb Püha Nikolai kirik.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Koplis asuvad Eesti Mereakadeemia ja Tallinna Kunstigümnaasium, samuti MTÜ I studium hallatav erakool ARE koolitus.

Kopli asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Koplis asuvad Alasi tänav, Amburi tänav, Ankru tänav, Kaevuri tänav, Kaluri tänav, Ketta tänav, Kilbi tänav, Klaasi tänav, Kopli tänav, Kopliranna tänav, 1. liin, 2. liin, 3. liin, 4. liin, 5. liin, Maleva põik, Maleva tänav, Marati tänav, Neeme põik, Neeme tänav, Pelguranna tänav, Sepa tänav, Sirbi tänav, Süsta tänav, Treiali tänav, Uus-Maleva tänav, Vasara tänav.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. Kopli Seltsi koduleht
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]