Postimees

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti ajalehest; kirjade kojukandja kohta vaata artiklist kirjakandja. Edasi nime kandvate väljaannete kohta vaata lehelt Edasi (täpsustus).

Postimees
Postimees logo.svg
Perno Postimeees, Nr 1.png
5/17. jaanuar 1857 esileht
Tüüp Päevaleht

Omanik AS Eesti Meedia
Väljaandja AS Postimees Grupp
Peatoimetaja Lauri Hussar
Tegevtoimetaja Margus Mihkels
Arvamustoimetaja Neeme Korv
Sporditoimetaja Peep Pahv
Kujunduse toimetaja Jaanus Koov
Asutatud 1857
Keel eesti, vene (2005–2016)
Toimetus Tallinn
Sõsarajalehed Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Järva Teataja, Sakala, Valgamaalane, Virumaa Teataja
ISSN 1406-0981

Ajaleht Postimees on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Tänapäeval on Postimees suurim kvaliteetpäevaleht Eestis. See ilmub kuus korda nädalas: esmaspäevast laupäevani. Äripäeviti on Postimehe tiraaž ligikaudu 45 000 eksemplari, laupäevase Postimehe (Postimees Nädalavahetus) tiraaž on 54 000 eksemplari.[1] Postimees Nädalavahetuse vahel ilmub ka Postimehe ajakiri Arter ja kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipäeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees, mis levib Tartu- ja Jõgevamaal ning Otepääl. Lisaks ilmub igal neljapäeval Postimehe vahel ka Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav Maa Elu[2].

Postimehe väljaandja AS Postimees Grupp ainuomanik on AS Eesti Meedia (2013. aastani kuulus see Norra kontsernile Schibsted), mis kuulub UPInvest OÜ-le[3].

Postimees Grupi juhatuse esimees on Peep Kala. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Päevalehe Postimees toimetus asub Tallinnas Maakri tänaval Postimehe Majas ja ajalehe Tartu Postimees toimetus asub Tartus Gildi tänaval.

Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja IRL).[4] 2013. aastal peetakse Postimeest poliitiliselt iseseisvaks. 2014. aastast peetakse teda taas Reformierakonda toetavaks ja hinnatakse, et kallutatus nimetatud erakonna suunas on veelgi suurenenud.[viide?]

7. novembrist 2005 kuni 29. septembrini 2016 ilmus Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustasid tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool oli originaalmaterjal. Leht ilmus kaks korda nädalas (teisipäeval ja neljapäeval). 2014. aasta veebruaris liitis Postimees oma venekeelsed väljaanded (venekeelne Postimees, nädalaleht Den za Dnjom ja vene online-toimetus) üheks tervikuks.

Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.

Omanikud ja toimetajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 24. september 2015 - 13. juuni 2016, Merit Kopli, juhatuse esimees ja tegevjuht;
  • Alates 14. juuni 2016, Lauri Hussar, peatoimetaja

Päevalehe Postimees toimetus asub 1998. aasta kevadest Maakri tänaval Tallinnas ja ajalehe Tartu Postimees toimetus Tartus Gildi tänaval. Varem oli Postimees Eesti suurtest päevalehtedest ainus, mille toimetus paiknes traditsiooniliselt Tartus.[5]

Postimehe peadirektor on olnud Toomas Issak ja aastatel 1998–2012 oli peadirektor Erik Roose[viide?].

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana Eesti ravimiärimehe Margus Linnamäe. Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Grupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UPInvest OÜ, juhatuse esimees oli Mart Kadastik. 2015. aastal müüs Eesti Meedia juhtkond oma osaluse Eesti Meedias Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele UP Invest[6].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi
Tüüp Päevaleht

Omanik
Väljaandja EKP Tartu Linnakomitee
EKP Tartu Rajoonikomitee
Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu
ja Tartu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja
Asutatud
Keel eesti, vene
Toimetus Tartu

Postimeest loetakse kõige vanemaks Eesti ajaleheks. Leht ilmus esimest korda 5/17. juunil 1857 nädalaleht nime Perno Postimees all Johann Voldemar Jannseni juhatusel.

Postimehest ja tema ajaloost on ilmunud mitmeid väljaandeid. Postimehe 50. aastapäeva puhul anti välja ajalehe senist ajalugu puudutav raamat „Postimees 1857–1907“, mis trükiti Postimehe tollases trükikojas Tartus 1909. aastal. Raamatust võib leida ajale omase kirjaviisiga järgmised read: „Ajalehe 50. aastane jubileum on tähelepanemiseväärt sündmus, iseäranis meie rahwa seas, kus see leht alguses ainsaks keskkohaks oli, mille ümber rahva hariduslised ja kulturalised püüded arenema ja kosuma hakkasivad. „Postimehe“ ajalugu kirjutada, tähendab siis meie tervet uuemat iseseisvat edenemislugu puudutada.“

Postimees pidi algselt hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu õpetliku iseloomuga. Alles hiljem ja järk-järgult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid. Kuna lehe asutaja Johann Woldemar Jansen ise oli vaga ristiinimene ning koolimees, oli algselt leht alati vaimulikust õhust kantud ning edastas enamjaolt uudised, mis puudutasid haridust. Esimene ilmunud lehenumber oli kaheveeruline, kaheksa lehekülge pikk ning koos sellega ilmus ka lisaleht, mille pikkus oli kaks lehekülge.[7]

Aastal 1886 kolis leht Tartusse ning ilmus edaspidi nime all Postimees. Tartu Postimehe asutajaks oli küll Johan Voldemar Jannsen, kuid 1884. aastal ostis ühiskonnategelane Karl August Hermann lehe ära ning ühtlasi päästis ka selle tuleviku, sest ajaleht hingitses sel hetkel üpris vaevaliselt. Karl August Hermann kolis Tartusse ning hakkas seal 1886. aastal Postimeest päevalehena välja andma. Sel ajal ei olnud iseseisvast poliitikaajamisest ajalehtede juures juttugi. Kodumaast ja isamaa-armastusest sai vaid üldiste kõnekäändudega kõnelda, mida Hermann ka rohkesti tegi. Mõne aastaga õnnestus tal maa ainuke eestikeelne päevaleht muuta edukaks väljaandeks. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne päevaleht.

1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber võimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Jaan Tõnisson oli ajalehe pikaajaline peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis.[viide?]

Aastatel 1905–1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932–1935 Eesti Rahvusliku Keskerakonna häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.[viide?]

5. oktoobril 1927 andis Karlis Tennisons Postimehele Buddha õnnistuse[8].

1933. aastal oli Postimehe kirjastusühisusel linna elektrijaamale aastate jooksul tekkinud võlgu üle 5000 krooni ja gaasivabrikule 5522 krooni, mis oli tekkinud peatoimetaja Jaan Tõnissoni erakonnakaaslaste kuulumisel Tartu linnavalitsusse[9][10].

Ajalehel olid lisad: satiirilisa Sädemed (1905–1934), Lasteleht (1901–1940), Tervis (1903–1931), Elu (1905–1917).[viide?]

Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajad olid Aleksander Oinas ja Karl August Hindrey.[viide?]1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis ajaleht Eesti NSV-s nime Edasi.[viide?] Ajalehe nimi Postimees taastati 1991. aastal. Samal aastal erastasid ajalehe selle töötajad. Hiljem kaasati investorina Postimehe pikaajalise peatoimetaja Jaan Tõnissoni järeltulija, Šveitsis elav ärimees Heldur Tõnisson. Ajapikku lehe ainuomanikuks saanud Tõnisson müüs selle Norra meediakontsernile Schibsted.[11]

Postimehe kontorihoone Tallinnas

1998. aasta kevadel viidi Postimehe toimetus Tartust Tallinna, ajaloolisse majja Tartus Gildi tänaval jäi vaid lisalehe Tartu Postimees toimetus. Kolimisega seoses vahetus ka peatoimetaja. Tollal konkureeris Postimees peamiselt Eesti Päevalehega[5], hiljem on Postimehe põhikonkurendiks leheturul olnud Õhtuleht ja veebiportaalidest Delfi.

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana Eesti ravimiärimehe Margus Linnamäe.[12] Ostutehingu tulemusel on 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Groupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UPInvest OÜ, juhatuse esimees on Mart Kadastik.[viide?] 2015. aastal müüs Eesti Meedia juhtkond oma osaluse Eesti meedias Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele UP invest.

Tiraaž ja lugejate arv[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta II kvartali seisuga oli eestikeelse Postimehe paberväljaande lugejaid 175 200, mis tegi Postimehest kõige loetuma ajalehe Eestis. Keskmine tiraaž mais 2016 oli 49 000. Venekeelsel Postimehel oli lugejaid 2016. aasta II kvartali seisuga 29 900 ning keskmine tiraaž 2016 mais oli 7400. Tartu Postimeest luges iga päev 46 700 inimest, keskmine tiraaž 2016. aasta mais oli 17 300. Juuni 2016 seisuga jõudis Postimees veebi kaudu 324 995 külastajani kuus ning 189 424 külastajat jälgis Postimeest mobiili vahendusel.[13]

Postimees Nädalavahetuse vahel ilmub Postimehe ajakiri Arter ja kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipäeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees, mis levib Tartu- ja Jõgevamaal ning Otepääl. Lisaks ilmub igal neljapäeval Postimehe vahel ka Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav väljaanne Maa Elu.

Ajakirjanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Postimehes on töötanud paljud Eesti tunnustatumaist ajakirjanikest ning lehes on tuntuks saanud mitmed hilisemad poliitikud, näiteks Riigikogu liige Marko Mihkelson ja välisminister Urmas Paet.

Veebiväljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

Postimees võimaldab oma veebiväljaannetes osale uudistele tasuta juurdepääsu. Postimees Plussi lood on tasulised ja nende lugemiseks tuleb endale teha konto. Uudiseid saab ka kommenteerida. Alates 31. jaanuarist 2016 kaotas Postimees oma kommentaariumis anonüümse kommenteerimise võimaluse[14].

Postimehe veebiväljaanded olid 2016. aasta seisuga järgmised: Postimees.ee, TartuPostimees.ee (tartupostimees.ee), Arvamus (arvamus.postimees.ee), Majandus (majandus24.postimees.ee), Maailm (maailm.postimees.ee), Teadus (tehnika.postimees.ee), Kultuur (kultuur.postimees.ee),  Sport (sport.postimees.ee), Tervis (tervis.postimees.ee),  Tarbija (tarbija24.postimees.ee), Naine (naine.postimees.ee), Ilm (ilmajaam.ee), Elu24 (elu24.ee), Tallinncity (tallinncity.postimees.ee), Seto (setomaa.postimees.ee), Tehnika (tehnika.postimees.ee), Maa Elu (maaelu.postimees.ee), Ratsutamine (ratsutamine.postimees.ee), Kodu (kodu.postimees.ee), Reis (reis.postimees.ee), Kino (kino.postimees.ee), rus.postimees.ee, krasotka.postimees.ee, limon.postimees.ee.[15]

2016. aasta mais külastas tööpäeviti portaali elu24.ee 73 000 inimest, portaali e24.ee sama seisuga 64 000 inimest ning venekeelsetel portaalidel on tööpäevas külastajaid keskmiselt 27 000.[16] Need andmed võivad siiski päevade lõikes tugevalt erineda.

Tähtsamad koostööd ja projektid[muuda | muuda lähteteksti]

Postimees teeb koostööd paljude heategevus- ja kultuuriorganisatsioonidega. Postimees on olnud partneriks laulupidude korraldajatele, aidanud korraldada üritust Märkamisaeg 2011, olnud partneriks ERKI Moeshow'le, andnud oma panuse projektidesse "Edukad toetavad lastekodulapsi", "Edukad toetavad puudustkannatavaid lapsi" jpm.

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Võidetud[muuda | muuda lähteteksti]

Välja antud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.
  • Kultuurivedur on ajalehe Postimees auhind ja aunimetus, mida antakse välja kord aastas eelmise aasta eest. Auhind on vedurist ja vagunist koosneva rongi kujuline ning seda on välja antud 2005. aastast.
  • Postimees korraldab aastast 2000 arvamusliidrite lõunat, kus arutatakse päevakajalisi ja olulisi küsimusi. Ürituse raames kuulutatakse välja ka aasta arvamusliidri tiitel.

Postimehe veebiportaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki vaidlustes ajakirjanduse kvaliteedi ning valge ja kollase ajakirjanduse eristamise üle on kohati rõhutatud Postimehe portaalide iseseisvust ning vajadust eristada neid paberlehest, kattub suur osa veebiportaalide sisust Postimehe paberväljaannetega. Portaalidel on siiski oma toimetajad, kujundus ja üldjuhul ka logod.[viide?]

Kuna veebiportaalide nimesid ja suhteid on kerge muuta (rubriik vs portaal, ühe portaali rubriikide eri aadressid jne), kajastab järgnev loetelu olukorda 2016. aasta kevadel ja võib kergesti aeguda.

Lisaks portaalidele on Postimehe veebilehe päisest lingitud samale kontsernile (täielikult või osaliselt) kuuluvad meediakanalid Soov, KV.EE, Osta.ee, Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja, Valgamaalane, Reporter, Kanal2, Kuku, Uuno, Elmar ja Kava.

  • pluss.postimees.ee on Postimehe uudiste tasuline keskkond, mis koondab valitud lugusid.
  • tartu.postimees.ee on Tartu linnaportaal, mis kajastab linnas toimuvat nii sõnas kui ka pildis. Portaali külastab nädalas umber 89 000 inimest Eestist.
  • majandus24.postimees.ee on majandusportaal, kus ilmuvad uudised, analüüsid ja arvamused. Portaali külastab ndalas umbes 221 000 inimest Eestist.
  • maailm.postimees.ee on välisuudisteportaal, mida külastab nädalas umbes 150 000 inimest Eestist.
  • arvamus.postimees.ee on arvamusportaal, mis kajastab olulisi arvamusi ja toimetuse seisukohti olulistel teemadel.
  • teadus.postimees.ee on portaal, mis kajastab uuemaid teadusuudiseid.
  • tehnika.postimees.ee on portaal, mis kajastab erinevaid tehnikaga seotud uudiseid.
  • sport.postimees.ee on Eesti suurima külastajate arvuga spordiinfoportaal, kus lisaks uudistele ja pildigaleriidele on võimalik vaadata video otseülekandeid kohalikust jalgpalliliigast. Portaali külastab umbes 140 000 inimest Eestist.
  • kultuur.postimees.ee on kultuuriportaal, mis kajastab kultuuriteemalisi uudiseid.
  • tallinncity.postimees.ee on populaarseim Tallinna linnainfot ja pealinna sündmusi kajastav infoportaal, mida külastab nädalas umbes 108 000 inimest Eestist.
  • maaelu.postimees.ee on maa elu kajastav portaal.
  • kodu.postimees.ee on kodufoorum.
  • ratsutamine.postimees.ee
  • reis.postimees.ee on reisiportaal
  • tarbija24.postimees.ee on tarbijatele suunatud infoportaal, kust edastatakse uudiseid ja näpunäiteid, lugejate küsimuste jaoks on rubriik "Lugeja küsib". Portaali külastab nädalas umbes 175 000 inimest Eestist.
  • tervis.postimees.ee on terviseinfoportaal, mida külastab nädalas umbes 150 000 inimest Eestist.
  • naine.postimees.ee on naistele suunatud portaal, mille teemade seas on ilu ja mood, tervis, suhted ja seks, karjäär, pere, elustiil, huvitavad inimesed, toit ja arvamused. Samuti vastatakse lugejate küsimustele.
  • elu24.postimees.ee on meelelahutusportaal, kus kajastatakse kodu- ja välismaiste staaride tegemisi ning kõike meelelahutusega seonduvat. Portaali külastab nädalas umbes 291 000 inimest Eestist.
  • ilmajaam.postimees.ee on eestikeelne ilmakeskkond, mida tehakse koostöös Norra ilmalehega yr.no. Portaalil on nädalas kuni 75 000 lugejat. Lisaks eestikeelsele ilmalehele on olemas ka venekeelsetele lugejatele suunatud ilmaleht Prognoz.ee.
  • limon.postimees.ee on venekeelne meelelahutusuudiste portaal, mida külastab nädalas umbes 50 000 inimest.
  • rus.postimees.ee on vene lugejatele suunatud uudisteportaal, mida külastab nädalas 78 000 inimest ja kus kajastatakse kõiki päevakajalisi eesti- ja välismaiseid uudiseid. Portaaliga seostuvad ka meelelahutusportaal Limon.ee, venekeelne spordiportaal Sports.ee ja ilmauudiste portaal Prognoz.ee. Postimees.ru sisu kattub suuresti venekeelse Postimehe paberlehega.
  • Postimees in English (news.postimees.ee) on Postimehe ingliskeelne uudisteportaal. Uudiste kõrval ilmuvad selles ka igapäevased kokkuvõtted eestikeelse Postimehe sisust.

Aprillis 2016 lanseeriti täielikult uuenenud Postimehe uus äpp ja mobiiliversioon.

Maakonnalehed[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta lõpus ühinesid Postimees ja Ühinenud Ajalehed AS Postimees Grupiks, mis hõlmab Postimehe erinevaid brände (paberväljaanded+portaalid) ja varem Ühinenud Ajalehed nime all tegutsenud väljaandeid Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja, Valgamaalane. Kõik maakonnalehed on oma maakondade juhtivad väljaanded. Postimehe veebilehe avalehele on lingitud rubriikidena ka maakonnalehed Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja, Valgamaalane. Maakonnalehed on iseseisvad väljaanded, mis ilmuvad ka paberil; nende veebilehtede sisu kattub suuremalt jaolt paberlehtedega. 2016. aasta juunis olid Postimehe kodulehel rubriikidena esitatud Tartu Postimees, Pärnu PostimeesSakalaVirumaa TeatajaJärva Teataja ja Valgamaalane.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Postimees 1857–1907: 50-aastase kestuse mälestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909, 260 lk
  • Epp Lauk "Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest" Keel ja Kirjandus 1994, nr 3, lk 133–144
  • Krista Aru "Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul" Keel ja Kirjandus 1997, nr 2, lk 95–105
  • Krista Aru "Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe" Akadeemia 1997, nr 2, lk 227–244
  • Krista Aru "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni" Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk 13–61 (lisatud lk 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
  • Krista Aru "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes" Tuna 2006, nr 1, lk. 116–128

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.eestimeedia.ee/ettevotted-ja-brandid/eesti-ettevotted/as-postimees.
  2. http://maaelu.postimees.ee/
  3. http://upi.ee/et/
  4. Kadri Must, Lea Kiivit, Aimar Altosaar, Rein Org, Ott Lumi "Avalik kiri Schibsted Grupi juhatusele" Eesti Päevaleht, 15.02.2005 (vaadatud 08. oktoobril 2011)
  5. 5,0 5,1 Marko Mihkelson "Rünnakuoht on suur. Toimetajad, kaitsemüürile!" Postimees, 25.01.2014
  6. http://upi.ee/et/
  7. "Postimees 1857-1907: 50-aastase kestuse mälestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909
  8. Karlis Tennisons Bürgermusses kuradiga võitlemas. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr. 235, lk. 6
  9. Korruptsioon Tartu linnavalitsuses. Vaba Sõna, 31. detsember 1933, nr. 67, lk. 5.
  10. Keskerakondlaste ja härrassotside ühiskorruptsioon Tartu linnavalitsuses. Võitlus, 2. jaanuar 1934, nr. 1, lk. 3.
  11. Mart Kadastik "Kõige raskem oli öelda heale kolleegile, et ta peab ametist lahkuma" Director, aprill 2007
  12. Dannar Leitmaa "Kadastik päästab oma meediamaailma" Eesti Ekspress, 22. august 2013, lk 18-21
  13. http://tnsmetrix.emor.ee/
  14. http://reporter.postimees.ee/3560911/postimees-loi-kommentaariumis-korra-majja
  15. http://www.eestimeedia.ee/ettevotted-ja-brandid/eesti-ettevotted/as-postimees.
  16. http://tnsmetrix.emor.ee/
  17. Uuriva ajakirjanduse auhinna võitis Tuuli Koch Postimehest Eesti Päevaleht, 1. märts 2011
  18. http://www.newspaperaward.org
  19. Postimees sai pronksmuna 18. mai 2012
  20. Ajalehtede Liit andis välja pressipreemiad EALL

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]