NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus[1] ehk K5 (ingliskeelne ametlik nimi Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence, lühendatult NATO CCDCOE) on üks NATO kompetentsikeskusi, asukohaga Tallinnas. Keskus asutati 14. mail 2008 ning sai NATO täisvolitused ja rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatuse 28. oktoobril 2008. Umbes 40 palgalise töötajaga keskuse haldusalas on küberjulgeolekualane teadus- ja koolitustegevus.

2016. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel leppisid NATO liikmesriikide kaitseministrid kokku, et küberruum on maa, õhu, vee ja kosmose kõrval alliansi viies tegevusvaldkond.[2]

„Maa-, mere- ja õhuväe kõrvale uut väeliiki ei teki. Aga me tagame NATO-siseselt ja kaitseministeeriumi-üleselt nn. neljanda domeeni, küberdomeeni ehk küberruumi kaitset.“

Silver Andre, ajakiri Sõdur, nr. 5(98) 2017[3]

Alates 1. septembrist 2018 alustas NATO küberkaitsekoostöö keskuse juhina tööd endine õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. Keskuse senine juht Merle Maigre lahkus riigiametist ja jätkas tööd küberlahendusi eksportivas Eesti ettevõttes CybExer Technologies.[4]

Osalevad riigid[muuda | muuda lähteteksti]

Keskuse töös osaleb praegusel ajal 21 riiki:[5][4]

Osaleda võivad kõik NATO liikmesriikid. Keskusega liitumise vastu on näidanud huvi üles ka Island.[6]

2017. aasta sügisel esitas Jaapan taotluse liitumaks NATO küberkaitsekoostöö keskusega Eestis. 2018. aasta mai kuus külastas minister Itsunori Onodera keskust ka isiklikult.[7]

2018. aasta mais kümnendat sünnipäeva tähistanud küberkaitsekeskusel on 21 liikmesriiki, millest 18 on NATO riigid. Läbirääkimised käivad veel seitsme liitlase ning kolme partnerriigiga.[8]

Õppused[muuda | muuda lähteteksti]

NATO küberkaitsekoostöö keskuse korraldatud õppus Locked Shields sai alguse 2010. aastal. 2017. aasta aprillis Tallinnas toimunud suurõppusel osales 800 inimest 25 riigist. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks NATO ja liikmesriikide jaoks.[9][10]

Locked Shields 2018 õppusel osales kokku ligi 1000 küberturbe eksperti ja juhti 30 riigist. Õppus keskendus reaalajas võrkude ja juhtimissüsteemide vastaste küberrünnete tõrjumisele. Eesti osales õppusel juba kuuendat korda.[11] Locked Shields 2018 võitjaks tuli NATO meeskond. Teise koha pälvis Prantsusmaa meeskond ja kolmandaks eelmisel aastal võitjaks osutunud Tšehhi. Kokku oli õppuse mänguvõrgus ligi 4000 virtuaalset süsteemi ja reaalajas viidi läbi enam kui 2500 rünnakut. Lisaks pidid meeskonnad lahendama strateegilisi ülesandeid, kirjutama situatsiooniraporterid, viima läbi digiekspertiisi, lahendama õigusküsimusi ja vastama arvukatele meediapäringutele.[12] Locked Shieldsi stsenaariumi järgi satub väljamõeldud Berylia riik vaenuliku naabri rünnakute alla. 4G-võrgu ründamine õppuse käigus on Washington Posti hinnangul tihedas seoses eelmisel sügisel Lätis aset leidnuga, kus Venemaa mereväe õppuste käigus sattus Läti 4G-võrk rünnaku alla.[13]

Konverentsid[muuda | muuda lähteteksti]

Keskus korraldab igal aastal küberkonverentsi CyCon, kus osalevad valitsuste, kaitsevägede, ettevõtete ja õppeasutuste esindajaid kogu maailmast. 2017. aastal anti keskuse eestvedamisel välja käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivuse kohta küberruumis, "Tallinn Manual 2.0".[14]

CyCon 2015 konverentsil keskenduti interneti koostööle, tehnilistele nõudmistele, küberruumi konfliktidele, määrustele ja standarditele.[15]

CyCon 2017 oli üheksas aastakonverents, kus ligi 600 arvamusliidrit ja eksperti avasid küberjulgeoleku võtmeküsimusi rahvusvahelise õiguse, viimaste tehnoloogiliste arengute ning riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete strateegiate ja initsiatiivide valguses. CyCon 2017 esinejate seas oli näiteks Iraani tuumaprogrammi rünnanud viiruse Stuxnet sihtmärgi avastamisega kuulsaks saanud küberekspert Ralph Langner. Esinejate seas oli veel Ameerika Ühendriikide kaitseväele esimese turvaaukude testimise programmi loonud Katie Moussouris, maailma tuntuima häkkerite konverentsi asutaja ja täna tunnustatud küberturbeekspert Jeff Moss, riikide kübervõimekusi uurinud Sandro Gaycken, professor Michael Schmitt, kes on NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse egiidi all valminud rahvusvahelise õiguse käsiraamatu "Tallinn Manual 2.0" projekti juht ja üks autoritest, Ameerika Ühendriikide ajaloo esimene naisadmiral Michelle Howard, kes rääkis konverentsil, kuidas arengud küberruumis on mõjutanud sõjaliste operatsioonide planeerimist ja juhtimist.[16]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]