Gustav Adolfi Gümnaasium

Allikas: Vikipeedia

Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gymnaasium 20070403.jpg
Gustav Adolfi Gümnaasiumi peahoone
Asutatud 1631
Koolitüüp Gümnaasium
Direktor Hendrik Agur
Õpilasi 1129
Õpetajaid 64
Linn Tallinn
Maakond Harju maakond
Aadress Suur-Kloostri 16
Kooli ajaleht Ausõna
Koduleht http://www.gag.ee
Moto Vanim, Vaimne, Väärikas
link=https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gustav Adolfi Gümnaasium.jpg

Gustav Adolfi Gümnaasium (akronüümina GAG) on üldhariduskool Tallinnas, Eesti vanim tegutsev kool, asutatud 16. veebruaril 1631. aastal.

Kooli põhiruumid paiknesid varem endise Miikaeli kloostri läänetiivas, aga 1990. aastal läks kooli käsutusse ka kloostri idatiib. Võimlahoone teisel pool Suur-Kloostri tänavat valmis 1912.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1219. aastal rajati tänase kooli kohale Ventseli kabel (suure tõenäosusega esimene teadaolev kabel Eestis), mis laiendati 1249. aastal tsistertslaste ordu Püha Miikaeli ehk Mihkli nunnakloostriks, mis tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, kui kloostrist sai protestantlik hoolekandekeskus. 1599. aastaks olid kõik kloostrile iseloomulikud jooned kaotatud ja reformatsioonikeerises 1629. aastal suleti uksed.

1617. aastal leppisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond kokku, et Tallinna on vaja uut kooli. Sobivaks asupaigaks peeti reformatsiooni tagajärjel rae ja rüütelkonna ühisvaldusesse sattunud hoonetekompleksi, kus varem oli tsistertslaste klooster. Kooli elluviimisidee takerdus osapoolte erimeelsuste tõttu 26. jaanuarini 1626, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf hakkas riigi kooliuuenduskava rakendama, leidis gümnaasiumi avamist Eestis hädavajalikuks, nähes Eestimaa kaugel asumist lähimatest kõrgeimatest õppeasutustest, ning moodustas riikliku komisjoni koolivaidluste lahendamiseks ja eeltööde tegemiseks. 24. veebruaril 1630. aastal sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond transaktsiooni, mille kohaselt tuli Miikaeli kloostri ruumes asutada gümnaasium, kus saavad haridust nii aadlike kui ka kodanike lapsed. 16. veebruaril 1631 sõlmisid osapooled gümnaasiumi tegeliku asutamislepingu, mille kinnitas Saksamaal sõjaretkel viibinud Gustav II Adolf ning Tallinna Gümnaasium avati pidulikult 6. juunil 1631.

Gümnaasiumi tegevust kontrollisid neli rae ja neli rüütelkonna esindajat, kes moodustasid gümnasiarhide kolleegiumi. See tähendas õppetöö, majandusasjade, ülalpidamise korraldamist ja professorikandidaatide valimist, kelle kinnitas ametisse Eestimaa kuberner. Õppekeel koolis oli ladina keel. Mõõgakandmine oli lubatud vaid lõpuaktusel abiturientidel. Gümnaasiumi esimeseks rektoriks oli Heinrich Vulpius (1632-1647). 1745. aastani koosnes gümnaasium neljast klassist: prima, secunda, tertia ja quarta. Õppekava oli traditsioonilise akadeemilise humanitaarkallakuga ning ladina keele õpetamine oli põhiline. Õppejõud pidi vanemate õpilastega rääkima üksnes ladina keeles ja noorematega nii palju, kui oli võimalik. Gümnaasium oli eelkõige ettevalmistav õppeasutus ülikooli astumiseks.

1633. aastal avas Christoph Reusner kooli juures trükikoja, kus praegu töötab Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. 1654. aastal asutati kooli raamatukogu. 1674-1683 töötas gümnaasiumis kantorina Saksa helilooja Johann Valentin Meder, kes 1680. aastal komponeeris ja kandis ette õpilaste abiga esimese ooperi Eestis. Talle on pühendatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi aula. Toonase kreeka keele professori Reiner Brockmanni sulest pärinevad esimesed teadaolevad eestikeelsed juhuluuletused. Matemaatikaprofessor Gebhard Himselius juhendas Tallinna bastionide ehitust 1647. aastast ja laskis ehitada Uue-Viru värava ja Väikese Rannavärava bastioni.

Peale Põhjasõja lõppemist Eesti territooriumil osutus koolitegevuse taasalustamine raskeks katsumuseks. 1710. aastal algas õppetöö kolme õpilase ja ühe õppejõuga, retoorika-ajaloo professor Johann Rudolf Brehm. 1716-1718 oli koolihoone sõjaväevõimude käes ning seal hoiti vange. Alles peale Nystadi ehk Uusikaupunki rahu sõlmimist hakkas taastuma gümnaasiumi vaimne potentsiaal ja palgati uusi professoreid. Usuõpetus asendus dogmaatilise teoloogiaga ja arvutamisest sai rakendusmatemaatika. Üha rohkem praktilisemaks said reaalained: stereomeetrias seati esiotsa praktilised teadmised, geomeetrias tehti väliõppusi ja trigonomeetrias tuli tunda ja osata kasutada siinust ja tangetsit. Ajavältel kasvas saksa ja vene keele osakaal õppekeeltena. Samuti õpiti prantsuse keeles jutustama, heebrea ja kreeka keelt lugema. Ladina keele kursuses käsitleti kuulsaid kirjanikke ja kirjandusteoseid. Kooliaasta kestis lihavõttepühadeni. 1734. aastal pühitseti vanasse kloostrikirikusse õigeusklik Issanda Muutmise peakirik. Kooli ümberehitusel planeeriti uus katus, observatoorium (jäi ehitamata) ja raamatukogutuba. 1740-1742 ehitati gümnaasiumihoone ümber.

Aleksander I koolireformiga sai Keiserlikust Gümnaasiumist III astme kubermangugümnaasium, mille pidulik avamine toimus 13. jaanuaril 1805. Kahekorruselise koolihoone esimesel korrusel asus gümnaasium ja ülemisel saksakeelne kreiskool. 1807. aastaks oli koolis kolm klassi, madalaimaks tertia. Gümnaasiumikursus oli tugeva klassikalise kallakuga. 1820. aastal loobuti ühtluskooli põhimõtetest, gümnaasium määrati jõukamate laste jaoks. Erandiks olid madalamast seisusest andekamad õpilased. 1849. aastal tehti heebrea keele õpe vabatahtlikuks, kärbiti usuõpetuse, ladina ja kreeka keele tunde, suurendati ajaloo, matemaatika, vene ja saksa keele tundide arvu ja juurde võeti masinaõpetus, joonistamine ja prantsuse keel. Hindama hakati viiepallisüsteemis. 1861. aastal muudeti Tallinna Kubermangugümnaasium seitsmeklassiliseks. Esimesed teadaolevad eesti soost õpilased võeti kooli vastu direktor Christoph Adam von Stackelbergi ajal.

Venestamispoliitika ajal 1890. aastal nimetati kubermangugümnaasium ümber Keiserlikuks Nikolai I Gümnaasiumiks ja mindi üle saksakeelselt õppetöölt üleni venekeelsele. Ainult luterlikus usuõpetuses tohtis saksa keeles õppida. Kohustuslikuks sai ka vesihall koolivorm, mida tuli gümnasistidel kanda ka kooliväliselt. 1905. aastal tuli kuraatorilt eesti keele õpetamise luba, mis jäi reaalselt aga kasutamata ning eesti keele õpetamiseni ei jõutud. Kreeka keelest sai valikuvaba aine, ladina keelt hakati õpetama alates kolmandast klassist ja vene keele tunde peeti saksa keele tundide arvelt. 1910. aastal ehitati koolihoonele korrus juurde ja 1911. aastal avati üle tee koolimajale võimla (vanim Tallinnas) koos uute õpetajate korteritega, 1913. aastal asutati kooli spordiring. 1912. aastal lisandus kohustuslikuna sõjaline ettevalmistus ja Esimese maailmasõja jooksul keskenduti Venemaa ajaloole ja geograafiale ning osa klassiruume muudeti palatiteks.

Saksa vägede pealetungiga 1917. aastal evakueeriti venelastest õppejõud osa koolivaraga Nižni Novgorodi kubermangu. Tallinnasse jäänud lapsevanemate algatasid uue kooli loomise Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ja Nikolai I Gümnaasiumi liitmisel Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumiks, mis sai olema 8-klassiline ja kus määrati kohustuslikuks õppeaineks eesti keel. 25. veebruaril 1918. alanud Saksa okupatsiooniga Tallinnas kaotati koolide autonoomia. Keelati tsaariaegne koolivorm, määrati õppemaks 80-100 marka, kool nimetati ümber, koolidirektor ja paljud vene päritolu või eestimeelsed õpetajad lasti lahti, mindi üle Preisi koolisüsteemile, võimlasaal muudeti hobusetalliks. Uus õppeaasta lükkus edasi toidunappuse tõttu, mille all oli juba eelneval õppeaastal üle poole õpilastest koolis kannatanud.

1918. aasta novembris algas Vabadussõda. Punaarmeed saatis sõjaalgul edu ja üsna peagi oli ohus Tallinna langemine vaenlase kätesse. Tallinna Linnavolikogu kuulutas kõik Saksa võimude ümberkorraldused (peale õppemaksu) kehtetuks. Õppetööd segas saksa õpetajate lahkumine ja õpilaste mobiliseerimine Kaitseliitu. Asemele võeti eesti õpetajad ja saksakeelsed klassid likvideeriti. 18. märtsiks oli esimest korda kooli ajaloos tegemist täielikult eestikeelse kooliga. Direktoriks valiti Aleksis Kuusik (1919-1940 ja 1944-1946). Kooli ruume kasutasid Soome vabatahtlike abiväed. Vabadussõjas osales üle 130 Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi õpilase, noorimad neist 15-aastased. Seitse poissi langes sõjas. Mitmeid autasustati Vabadusristiga ja kõigil osalenuil oli peale sõda vabastus õppemaksust. Langenutele on pühendatud marmortahvel Mederi saalis, mis avati piduliku aktusega 24. veebruaril 1922. Noores Eestis oli algkool 6-klassiline ning tasuta, kuid gümnaasium tasuline ja enamasti 5-klassiline. 1920. aastal korraldas ja võitis kool linna jalgpalliturniiri ning toimus ajalooline korvpallimatš Tallinna Reaalkooliga, mida loetakse Eesti korvpalliajaloo alguseks. 1931. aastal organiseeriti kooli 300. juubeliks suured spordivõistlused ja arutlusele võeti kooli nime muutmine. Ettepaneku anda koolile taas Gustav II Adolfi nimi tegi 7. juunil 1931 vilistlane Viktor Päts. 1930. aastate Vabariigi Valitsuse poliitika mõjul saksa keele tähtsuse vähenemisega sai inglise keel esimeseks võõrkeeleks ja saksa keel taandati teiseks. 1937. aastal lisandusid klassijuhataja tunnid, kus käsitleti eetikat, pedagoogikat ja filosoofiat, arendati käitumist. Räägiti ka seksuaalkasvatusest. Moraalilugemist oli harva, kuna arvati, et eeskuju kasvatab paremini kui sõnad.

Nõukogude okupatsiooniga astus direktor Aleksis Kuusik tagasi ja 19. augustil 1940 sai uueks direktoriks varem Tallinna Linna Naiskutsekoolis töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetaja Karl Taev. Nõukogude Liidus kasutatud koolide nummerdamissüsteemi kaudu sai Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumist Tallinna 1. Keskkool. Kaotati õppemaks ning kodanlikke ideoloogiaid propageerivad ained, mis asendati vene keele, konstitutsiooni ja sõjaväelise kasvatusega. Koolis tegutses Tallinna aktiivsemaid kommunistlike noorte algorganisatsioone, kes kogunesid direktori ametiruumides ja levitasid seinalehte "Ise ehitame", kus kritiseeriti koolielu väärnähtusi ja kajastati päevasündmusi. Õppeedukuse tõstmist peetakse nii tähtsaks, et mahajäänuid hakatakse ahistama. 16. veebruaril 1941 kinnitati direktoriks kooliinspektor Vassili Peet. Kartes repressiooni võimude poolt, kirjutas ta väga punaseid kõnesid, mis õpilastele vale mulje temast jätsid ja selle tagajärjel anti ta üles ning hukati enda õpilaste poolt, kui Saksa väed Tallinna vabastasid. Taastati Eesti Vabariigi aegne koolikorraldus, mistõttu läks keskharidus taas tasuliseks. Esimeseks võõrkeeleks sai saksa keel, teiseks inglise keel. 28. augustist 1941 paiknesid gümnaasiumihoonetes Saksa väeosad, Raudteevalitsus ja Eesti Leegion. Õpingud toimusid 1941/1942 õppeaastal Tartu maantee 44 majas, 1942/1943 Sakala 51 majas veel kahe kooliga ja 1943/1944 sai läbi viidud algul Reaalkooli ruumides, peale Narva evakueerimist Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoones koos kaheksa erineva kooliga. Puudus oli õpikutest, koolipäev kestis paar tundi. Õppetöö kästi järsult peatada 25. märtsil, kuigi see oli juba pidurdunud 11. märtsil seoses märtsipommitamisega.

Õppetöö algas uuesti 23. oktoobril 1944 vanas koolihoones Suur-Kloostri tänaval uue direktrissiga Helmi Jürgenstein. 1945. aastal läks Tallinna 1. Keskkool üle 11-klassiliseks keskkooliks. Uue süsteemi järgi vastas üks õppeaasta ühele klassile. Kooliga liitusid Tallinna 15. Kool, Tallinna 18. Kool ja Tallinna 24. Kool. 1950. aastal võeti sisse esimesed tütarlapsed Tallinna 1. Keskkooli. Tallinna 1. Keskkoolis toimus õppetöö ainult eesti keeles. 1967. aastal avati Tallinna 1. Keskkoolis esimene Nõukogude Eesti prantsuse keele süvaõppega klass, mille loomise eestvedajaks oli Leningradi Ülikooli lõpetanud prantsuse keele filoloog Maria Piel, kes tuli Tallinna 1. Keskkooli vene keele õpetajaks. 1975. aastal avati matemaatika-füüsika eriklassid. 1981. aastal hakati õpetama vene keelt esimesest klassist peale ning kasutusse tuli arvuti. 1982. aastal sai direktoriks Ain Siimann, kes on kõige kauem kooli ajaloos direktoripositsioonil olnud (23,5 aastat).

6. novembril 1991 nimetati Tallinna I Keskkool ümber Gustav Adolfi Gümnaasiumiks ning kool sai tagasi oma lipu, mille õnnistas sisse Põltsamaa kirikuõpetaja, 1930. aasta vilistlane Herbert Kuurme Kaarli kirikus. Koolilipu kandis pühitsemiseks altari ette abiturient Kristjan-Thor Vähi, keda aitasid Sofia-Carolina Pisk ja Kadri Zupsmann. Eesti Taasiseseisvumisest saadik õpetatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumis ka rootsi keelt. Pärast Rootsi kuningapaari visiiti 1992. aasta kevadel otsustati avada rootsi keele süvaõppesuund. 1996. aastast hakati gümnaasiumi lõpus tegema riigieksameid ja 1999. aastal tulid kasutusele põhikooli lõpueksamid ning erinevad üleminekuklasside arvestuslikud tööd. 1998. aastal toimus peahoones kapitaalremont, mille käigus kaevati käsitsi välja moonaladu ja ehitati ühendus algklasside ja söökla vahel. 1. septembril 2005 algas õppeaasta vastkorrastatud koolihoovis uue pronksskulptuuriga „Ingel“ ja 28. detsembril 2005 astus direktori ametisse Hendrik Agur. 2014. aastal avati Mederi saalis Inglismaalt kingitusena saadetud orel.

Kooli nimed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna Gümnaasium (16311653)
  • Rootsi Kuninglik Gümnaasium (16531710)
  • Linna Keiserlik Gümnaasium (17101805)
  • Tallinna Kubermangugümnaasium (18051890)
  • Keiserlik Nikolai I Gümnaasium (18901917)
  • Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium (19171918)
  • Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium (20. veebruar - 25. veebruar 1918)
  • Tallinna Poeglaste Gümnaasium (1918)
  • Gustav Adolfi Gümnaasium (1918)
  • Tallinna Poeglaste Gümnaasium (1918-1923)
  • Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium (19231932)
  • Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium (19321940)
  • Tallinna 1. Keskkool (19401941)
  • Tallinna 1. Gustav Adolfi Gümnaasium (19411944)
  • Tallinna 1. Keskkool (19441991)
  • Gustav Adolfi Gümnaasium (alates 1991. aastast)

Tähtpäevad[muuda | muuda lähteteksti]

Teisel koolipäeval toimub sügisene spordipäev Snelli staadionil. Gustav Adolfi Gümnaasium tähistab oma aastapäeva Gustav II Adolfi surmakuupäeval ehk 6. novembril. Kooli rootsikeelne õppesuund korraldab aktuse eestirootslaste tähistet luutsinapäeviti 13. detsembril. Enne jõuluvaheaega tehakse jõululaata algklasside poolt, peetakse jõulupeod filmide ja lavatükkidega, millede hulgast valitakse välja võitja ning käiakse kogu kooliperega Tallinna toomkirikus jõuluteenistusel. 6. veebruaril toimub kooli moeshow "Kuldlõige". Veebruaris toimub talvine spordipäev ehk suusapäev Nõmmel. 23. veebruaril tähistatakse Eesti rahvuspüha, iseseisvuspäeva ehk Vabariigi aastapäeva aktuse ja paraadiga. 14. märtsil toimub aktus emakeelepäeva puhul. Maikuus toimub kevadine spordipäev. Gustav Adolfi Gümnaasiumi abituriendid teevad viimasel koolipäeval kooli lõpukella kõlal käsikäes ühes ketis koolile ringi peale ja astuvad läbi ingliskulptuuri koolihoovis.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Kooli lipp on Eestimaa Kubermangu trikoloor, mille ühele küljele on kuldsega kooli nimi kirjutatud ja teisele küljele kuldsega kooli asutamisaasta.

Kooli hümni sõnad kirjutasid Heiki Vilep ja Piret Rips, viisi Piret Rips. Kooli hümn on kasutusel 23. veebruarist 2007 ning lauldakse aktuste avalauluna.

Koolilaulu kirjutas vilistlane Maire Saar 1966. aastal ning lauldakse aktuste lõpulauluna.

Kooli sõrmusel on kujutatud rohe-lilla-valge taustaga vapikilbil tähed GAG. Vapikujulist sõrmuseplaati kaunistavad kahelt poolt tammelehed. Sõrmuseid kannavad gümnasistid ja vilistlased.

Lõpumärgi kujundus on pärit 1920. aastatest. Aversi alumine pool on rohe-lilla-valge põhi hõbedaste tähtedega GAG, mille kohal on õhku tõusev rooma kotkas, küüniste vahel viljapead ja rinnal must emailist ring kooli asutamisaastaga. Reversile graveeritakse abituriendi nimi ja lõpetamise aasta. Lõpumärk käib ketiga vasakule poole rinnale. Lõpumärki kannavad abituriendid ja vilistlased.

Kooli tekkel on musta noka, rohe-lilla-valge äärega, küljelt ja otsast sinine. Gümnasistil on tekli peale tikitud tähed GAG.

Vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Revalscher protestantischer Kalender für das Jahr 1898 : welches ein Gemeinjahr von 365 Tagen ist : nebst Adressbuch für Estland, 1898, lk. 94-95
  • Tallinna 1. keskkool 1631–1981. NSV Liidu vanima keskkooli minevik ja tänapäev., Koostanud Endel Laul, Tallinn 1981
  • Ernst Nurm, "Mälestusi Tallinna Nikolai Gümnaasiumist 1907–1914" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 5, lk 300–309

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]