Sademed

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega.

Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.(lääne koolkonna käsitlus)

Vedelateks sademeteks loetakse langevaid veepiisku: keskmise suurusega 0,25 kuni 3 mm (tavaliselt kestev lausvihm), kuni 3,5 mm - vahest kuni 8 mm (hoovihm või hoogvihm) ja 0,05 kuni 0,5 mm (uduvihm).

Tahked sademed: lumehelbed 4 kuni 5 mm, tugevas lumesajus võib helveste läbimõõt olla isegi kuni 5 cm, lumeterad 2 -5 mm, rahe.

Lääne teaduslikus kirjanduses kasutatavat sademetemõistet (inglise keeles precipitation) väljendab sel juhul termin "atmosfäärist langevad sademed" (või: "maapinnale langevad sademed", "pilvedest langevad sademed").

Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe vms kujul.

Tavaliselt mõõdetakse sademetehulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on sademete keskmine aastane hulk 520–820 mm.

Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]