Linnavalitsus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.

Linnavalitsus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Linnavalitsus asub tavaliselt eraldiseisvas linnavalitsuse hoones. Võru linnavalitsuse hoone sissepääs.

Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse organina sama staatuse ja õigustega kui vallavalitsus. Oma valitsust ei ole vallasisestel linnadel.

Linnavalitsuse õigusi ja töö põhimõtteid reguleerib "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus".

Linnavolikogu valib linnapea ja annab talle volituse moodustada linnavalitsus, mille kinnitab ametisse volikogu. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil esitab valitsus lahkumispalve ja valitsuse volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisseasumiseni.

Linnavalitsuse mõiste definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Linnavalitsust tuleb lugeda haldusorganiteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes. Need on ametiasutused, millel on struktuuriüksused nagu ametid, teenistused, osakonnad jt, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt (nt linnaosavalitsuse puhul) eraldatud[1]. Linnavalitsust võib defineerida kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Põhiseaduse § 155 lõige 1 nimetab kohaliku omavalitsuse üksustena valdu ja linnu. Linnade tööd juhib volikogu poolt moodustatud valitsus. Lisaks on tagatud ka võimude lahusus, mis ilmneb asjaolust, et volikogu, mis on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt ning volikogu omakorda moodustab valitsuse, mis on täitevorganiks.

Linnavalitsuse moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Linnapea valimine toimub volikogu kaudu, mis toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) ja linna põhimääruses sätestatud tingimustele. Linnapea valitakse kuni neljaks aastaks[2]. Alates valituks osutamise päevast on linnapeal volitus moodustada valitsus[3] ning linnapõhimääruses sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord[4]. Linnapea saab seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused ametisse kinnitamise päevast[5].

Valitsuse volituste kehtimise korra järgselt saab linnavalitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Lahkumise korral esitab valitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Lahkumispalve esitamisele järgneb linnavalitsuse ülesannete täitmine kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.[6]

Linnavalitsuse juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsuse kui ametiasutuse juhiks on linnapea.[7] Valitsustel on õigus välja anda linnapea korraldustena üksikakte ning linnavalitsuse määrustena üldakte[8]. Linnavalitsuse kui ametiasutuse juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil, mis toimub valitsuse (ametiasutusena) struktuuriüksuste vahetu juhtimise kaudu. Linnapead esitavad linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teevad valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta ning teostavad tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti[9].

Linnavalitsuse pädevuse hulka kuuluvad:

  1. volikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
  2. kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
  3. kohaliku elu küsimuste lahendamine, mis ei kuulu volikogu pädevusse.[10]

Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.[11]

Samuti võib linna sees olla veel teinegi valitsus – linnaosavalitsus. Linnaosade moodustamine ja lõpetamine on ainult elanike valitud volikogu pädevuses[12]. Eelnevalt nimetatud üksusi juhivad linnaosavanemad. Linnaosa ning selle valitsus võivad anda välja ka haldusakte[13], kuid üldaktide, so määruste andmise õigust, linnaosa valitsusel ei ole.[14]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. K. Merusk, I. Koolmeister. Op. Cit., lk 75.
  2. KOKS § 27
  3. KOKS § 28 lg 1
  4. KOKS § 28, lg 2
  5. KOKS § 28, lg 3
  6. KOKS § 29
  7. Olle, V. (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus: I osa. Tallinn: Juura, lk 102
  8. KOKS § 7 lg 1-2
  9. KOKS § 50 lg 1 p 7
  10. KOKS § 30 lg 1 -3
  11. KOKS § 30, lg 4
  12. KOKS § 22 lg 1 p 11
  13. HMS § 8 lg 2 põhimõtte järgi
  14. KOKS § 57 lg 2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]