Ülemiste

Allikas: Vikipeedia
Ülemiste

Ülemiste Tallinna ja Lasnamäe raamis

Pindala: 3,4 [1] km²
Elanikke: 1443 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 49′ Ekoordinaadid: 59° 26′ N, 24° 49′ E
Ülemiste asumi kaart

Ülemiste on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Asum piirneb Sikupilli, Pae, Sõjamäe, Mõigu, Ülemistejärve ja Juhkentali asumite ning Rae vallaga. Ülemiste asumi pindala on 3,4km2.[1]

Ülemiste asum on saanud oma nime Ülemiste järve ja raudtee järgi. Ülemiste nime on seostatud ka Tartu maanteel asunud mäega, mis on arvatavasti linna kõige vanem paemurdmiskoht.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemistele ehitati 1835. aastal Lõunatuletorn, mida on selle algse värvuse tõttu kutsutud ka Punaseks majakaks. 19. sajandi lõpus ehitati vana tuletorni asemele uus, 40 meetri kõrgune must-valge torn.[2]

Raudtee ehitamine 1870. aastal ja Dvigateli tehase rajamine 1898. aastal mõjutasid asumi arengut oluliselt. Kaks aastat pärast tehase rajamist töötas seal 3000 töölist, mis moodustas umbes poole Eesti metallitöölistest. Algselt toodeti Dvigatelis kauba- ja reisivaguneid, kuid hiljem valmistati seal ka sisepõlemismootoreid ning suurtükimürske. Pärast Teist maailmasõda hakkas Dvigatel tootma seadmeid NSV Liidu aatomi-, kosmose- ja keemiatööstusele ning tehas tegeles sellega kuni 1991. aastani. 1980ndatel aastatel oli tehase palgal üle 7000 inimese ning tehasele kuulus suur rahvamaja ja spordihoone koos staadioniga. Dvigatel tegutseb ka tänapäeval, tootes eriotstarbelisi torusid, tööstusmasinate detaile jm.[2]

2005. aastal alustati tehnoloogialinnaku Ülemiste City ehitamist Dvigateli tehase endisele territooriumile. Mitmed tehase endised hooned said rekonstrueeritud, lisaks ehitati uusi büroohooneid.[2]

Jüriöö park asub endise Sõjamäe hiie kohal, mille taastamise algatajaks oli Karl Laane. 1960ndatel hakati sinna puid juurde istutama ning 1993. aastal kasvas pargis 27 puu- ja põõsaliiki. 1997. aastast on pargis Jüriöö ülestõusu meenutav mõõk, mõned aastad hiljem lisati mälestusmärgid Vabadussõjas võidelnutele ning kõikidele eestlastele II maailmasõjas. 1995. aastast on pargis pidulikult tähistatud jüripäeva.[2]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 1443
2016 1431
2015 1444
2014 1436
2013 1406
2012 1400
2011 1424

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 12-17%, 68-aastased ja vanemad moodustasid 10-19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 18-49% vahele.[5]

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemistes asuvad Tallinna Lennujaam, Ülemiste Keskus ja Idakeskus. Ülemiste asumi põhjaossa jääb Jüriöö park, lõunaosast jookseb läbi Ruunaoja.

Ülemiste asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Punane tänav on saanud oma nime Punase majaka järgi. Metallitöötlemisega seotud tänavanimed on inspireeritud Dvigateli tehasest, näiteks Keevise tänav, Lõõtsa tänav, Sepise tänav jm.[2] Asumis on veel Kanali tee, Kantsi tänav, Kiive tänav, Lennujaama tee, Pae tänav, Peterburi tee, Sepapaja tänav, Suur-Paala tänav, Suur-Sõjamäe tänav, Tambeti tänav, Tõivu tänav, Tõrviku tänav, Valukoja tänav, Väike-Paala tänav, Väike-Sõjamäe tänav, Ääsi tänav ning Ülemiste tee.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemistes asuvad Tallinna Euroopa Kool, Mainori Kõrgkooli Tallinna Õppekeskus, Sotsiaal-Humanitaar Infokool ning Erakool Garant.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]