Tallinna–Haapsalu postimaantee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.

Postiühendus Tallinna ja Haapsalu vahel loodi 1739. aastal Vene impeeriumi peapostmeistri krahv Heinrich Johann Friedrich Ostermanni korraldusel. Postitrakt ei toiminud kaua, 1743. aastal Eestimaa rüütelkonna survel, kelle õlul olid postijaamade ülalpidamisega seotud kulud, see suleti. Rüütelkond põhjendas oma palvet seigaga, et sel teel ei veetud posti isegi Rootsi võimu ajal. Parun Maydell (Keilast) tõstatas Haapsalu posti küsimuse juba 1740. aastal, nimetades seda tarbetuks ettevõtmiseks. 1783. aastal taasavati Tallinna ja Haapsalu vahelise tee postijaamad, sealhulgas Keilas.[1]

1798 saabus Eestimaa rüütelkonda kindralkuberneri reskript ettekirjutusega avada Haapsalu teel postijaamad ka reisijate veoks. Eestimaa rüütelkond püüdis vastu puigelda. Reisijaid hakati vedama 1799. aastal, pärast seda, kui rüütelkonnale teatati, et reisijateveost Tallinna–Haapsalu maanteel on huvitatud keiser Paul I isiklikult. Postijaamade vahemaa tolleaegsel teetrassil oli näiteks Keilast Tallinnasse 22 versta. Uue keisri ajal esitas rüütelkond uuesti palvekirja reisijateveo lõpetamiseks. 1804. aastal keiser Aleksander I käsul suletigi trakt.[1]

Kui 1860. aastail kerkis Eestis päevakorda raudteede ehitamine, hakkas Eestimaa rüütelkond kaaluma postijaamavõrgu ümberkorraldamist. Näiteks võeti 1865. aastal vastu otsus, et suurte kulutuste pärast jätta Keilasse spetsiaalsed postijaamahooned ehitamata.[2] 24. oktoobril 1870 algas posti- ja reisijatevedu Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteel. 1905. aastal[3] avati liikluseks ja postiveoks Keila–Haapsalu raudtee[2]. Postimaantee kaotas senisel kujul tähtsuse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eerik Selli. "Postijaamad riigi ja reisija teenistuses". Valgus. Tallinn, 1976. Lk 30–32.
  2. 2,0 2,1 Eerik Selli. "Postijaamad riigi ja reisija teenistuses". Valgus. Tallinn, 1976. Lk 38–44.
  3. "125 aastat raudteed Eestis". Kronoloogia koostanud Jüri Loog. Tallinn, 1997. Lk 22.