Tallinn

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Reval)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus). Siia suunab märksõna "Reval", mille teiste tähenduste kohta vaata Reval (täpsustus).

Tallinn
Tallinn montage.jpg

Pindala: 159 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 434 562 (1.01.2019)[2]

EHAK-i kood: 0784[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E
Tallinn (Eesti)
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816)

Tallinn on linn Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres, Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis) esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15. mail 1248. Läänemere idaosa merekaubandusega tegeleva linna tähtsust kasvatas märgatavalt 1285. aastast kuulumine Hansa Liitu, mis andis linnale laokoha õiguse 1346. aastal. Tallinnast arenes oma strateegilise asukoha tõttu 14.–16. sajandil Põhja-Euroopa oluline idakaubandust juhtiv hansalinn.

Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ja all-linnast, moodustab oma tornistiku ja linnamüüriga ühe Euroopa kõige paremini säilinud keskaegse sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid oma aja tugevaimate hulka. Vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastal. Vanalinna piirkond lisati 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.[4] 2011. aastal oli Tallinn koos Soome ajaloolise pealinna Turuga kahe peale Euroopa kultuuripealinn.

Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ühtlasi Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Rahvastikuregistri andmeil elab Eesti rahvastatumas linnas 1. jaanuari 2019 seisuga 453 033 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal eestlased.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal paekaldal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1971. aasta generaalplaani alusel aga 1970. aastatel Väike-Õismäel ja 1980. aastatel Lasnamäel.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Christian August Lorentzeni maal aastast 1809, mis kujutab Lindanise all lahingu võitnud taanlastest ristisõdijaid. Legendi kohaselt ilmus neile sündmuskohal taevas tulevane Dannebrogi ristilipp

Linna esmamainimise ajaks peetakse aastat 1154, mil Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe äärse asula qlwry või flwry. Seda on loetud ka kui Kaleverü või Qaleweny. Linnustatud Toompea klindi saarlava (Härjänpää) lähedal paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht.

Ajaloolised nimed[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasaegse asula nimi Kolõvan on märgitud Vana-Vene kroonikates (Колывань), nime lähteks arvatakse olevat eesti mütoloogiast tuntud Kalevi (Kalõva) nimi. Kõrgkeskaegne nimi Lindanise (Lidnanasõn, Lydanise, Lyndanise, Lyndanisse, Lindanäs või muu seesugune) viitab taanlaste poolt Läänemere ristisõdade käigus 1219. aastal anastatud ja omastatud muinaseestlaste linnusele Härjänpääl. Linna ajalooliselt tuntud uusaegne nimi on Reval (venekeelses transkriptsioonis Ревель), mis tuletati linna ümbritsenud vanade eestlaste Revälä muinasmaakonna nime ladinapärasest nimekujust Revalia. See baltisakslaste eelistatud ja kultuurkeeltesse levinud nimi oli kuni Eesti Vabariigi sünnini 1918. aastal ja rahvusvaheliselt (eriti Saksamaal) kohati teise maailmasõja lõpuni kasutatud Tallinna ametlik nimi.

Praegune nimi[muuda | muuda lähteteksti]

On arvatud, et praegune nimekuju tähendas tagasiulatuvalt Taanilinnust (Tanin Lydna ja Talyna). Ebatõenäoliselt on võimalik ka lüüriline viide külma põhjalaiust iseloomustavale Talilinnale (sõnast talvine)[viide?]. Praeguse Tallinna nime esialgne nimekuju esines esmakordselt 1536. aastal kirja pandud sõnapaaris tallyna lynnhall. See pärineb esimesest säilinud sidusast eestikeelsest ilmalikust tekstist, mille kirjutas raesekretär Johann Sulstorp[5]. Tekst oli olemuselt Tallinna eestlaste kui ka mittesakslaste truudusvanne Liivi ordu maameistri kohuseid täitvale Hermann von Brüggeneyle[6]. Esimest korda kasutas Pühavaimu kiriku pastor Johannes Kohsen selgesõnalist Tallinna nime eestikeelses matuselaulus, mille kirjutas 7. detsembril 1670 Niguliste pastori Gotthard von Rentelni katkusurma puhul[7]. Eesti riigi loomisel 1918. aastal võetigi vastse riigi pealinna nimeks seni ainult eesti keeles pruugitud nimi Tallinn.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna ajalugu

Tallinn muinasajal[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aasta väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.[8] Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis.

Mõned varasemad uurijad on oletanud, et vallutuseelsel ajal olid Tallinna kohal muinaslinnus ja sadam koos nendega liituva turukoha, kauba-asula, vene ja skandinaavia kaubahoovide ja kirikutega. Seda kindlalt tõendavaid arheoloogilisi leide pole väljakaevamistel siiski leitud, samuti ei maini kirjalikud allikad midagi peale muinaslinnuse. Vanimad leiud jäävad muinas- ja keskaja piirimaile ning nende kuulumist ühte või teise ajajärku pole võimalik üheselt määrata.[9]

Keskaegne Tallinn[muuda | muuda lähteteksti]

1219. aastal hõivasid Põhjala ristisõdade käigus Tallinna Taani kuninga Valdemar II väed, kes kindlustusid Toompea ning rajasid ka dominiiklaste ordu esialgse puukiriku. All-linnas tekkis Oleviste kirikukihelkonda ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovid kirikuga Sulevimäel, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal.

15. mail 1248 võeti kasutusele Lübecki linnaõigus (varem kohaldatud õigus pole teada, see võis olla Riia õigus või "ius estonicum"). Kuigi Tallinn asus 1219–1227 ja 1238–1346 Taani kuningale alluvatel maa-aladel, vahepeal 1227–1237 Mõõgavendade ordu ja 1346–1347 Liivimaa ordu maadel ning Toompeal Toomkirikus paiknes ka Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskopkonna residents, toimis Tallinn tegelikult Lübecki õiguse alusel iseseisvana. Toompeal ja Toompea linnuses kehtis seevastu aga maa- ja rüütliõigus.

1265. aastal andis Taani kuninga Erik V ema ja Eestimaa asevalitseja Margrete Sambor käsu esimese Tallinna teadaoleva kaitseehitise, Margareti müüri, ehitamiseks.

Linna elu ja ehitustegevus intensiivistus, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi – seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamutena. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute struktuur, mis on praktiliselt muudatusteta valitsev tänapäevalgi. Aastateks 1310–1320 oli Tallinna all-linn kujunenud välja oma tänapäevase Tallinna vanalinna piires, ulatudes põhja pool kuni tänapäevase Tolli tänavani ja Harju värava ees asetsenud vallikraavini lõunaküljes. Loode-kagu pool piirnes linna hoonestus Tsistertslaste ordu ja Jutlustajate Vendade Ordu (dominiiklaste) kloostri kruntidega.[10] 1355. aastaks ümbritseti Tallinna all-linn lõplikult linnamüüriga, mis oli ühtlasi linna piiriks. Lisaks linnamüüriga piiratud asualale kuulus linnale ka maa-ala väljaspool all-linna.

1319. aastal kehtestas Taani kuningas Tallinnas kooliprivileegi, mis andis toomkiriku juhtidele (toomkapiitel) koolipidamise ainuõiguse Tallinnas ja keelas teiste koolide asutamise. Esmakordselt ongi Tallinna Toomkooli mainitud 1319. aastal.

1343. aastal pärast Jüriöö ülestõusu, mille Liivi ordu maha surus, läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas – Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. Taani kuningas Valdemar IV müüs oma Eesti valdused 1346. aastal Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikele ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest ja Saksa ordu pantis need 1347. aastal Liivi ordule.

13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja Läänemere-äärsete merekaubandusega tegelevate kaubalinnade Hansa Liitu. Keskaegne Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn, millele anti Hansa laokoha õigus 1346. aastal. Linna kaupmeeste kätte koondus oluline osa Lääne-Euroopa ja Novgorodi vahelisest transiitkaubandusest. Pärast Visby linna purustamist Taani poolt 1361. aastal kasvas Tallinna roll Läänemere idaosa kaubanduses ja poliitikas veelgi. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus õitsevaks kuldajaks, kui Tallinn tõusis Hansa Liidu idakaubanduse juhtivaks linnaks.

16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000–8000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik.

14. septembril 1524 toimusid Tallinnas pildirüüsted, kui mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste Püha Katariina, Oleviste ja Pühavaimu kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Tallinn otsustas uut usutunnistust vanale eelistada 1525. aasta alguses, ehkki ametlikult võeti luterlik usutunnistus vastu alles 1530. aastatel, pärast seda, kui ka Lübeck oli katoliiklusest protestantluse kasuks loobunud.

Tallinna kaubanduse allakäik 16. sajandi teisel poolel sõltus Hansa kaubanduse üldisemast soigumisest ja kaubitsemisvahekordade muutumisest. Teatavat osa selles languses etendas vaenulikkus Lübecki ja Tallinna vahel, mille põhjustasid umbes pärast 1516. aastat Tallinna ja osaliselt ka Tartu püüded takistada lübecklaste vahenditut kaubitsemist Liivi linnade tagamaadega ja mille üheks tulemuseks oli Lübecki laevade suundumine Tallinnast mööda, otse Narva ja Viiburi, niiviisi Tallinna-Lübecki suhete lõtvumine.

Tallinn varauusajal[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinn 1650. aastal

1558. aastal algas Vana-Liivimaa ja Moskva tsaaririigi vahel aastatel 1558–1561 kestnud Vene-Liivi sõda. Kuna viimane Liivi ordu maameister Gotthard Kettler ei suutnud kaitsta Põhja-Eestit Moskva tsaaririigi ja tsaar Ivan Julma vägede eest, siis Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad vandusid Rootsi kuningale truudust 4. juunil 1561. 6. juunil andsid Tallinna all-linn ja kodanikud Rootsi kuningale Erik XIV-le ustavusvande ja tunnistasid vabatahtlikult Rootsi kuninga võimu Tallinna üle. Pärast mõningast piiramist alistus ka Toompeal asunud endine Liivi ordu Tallinna ordulinnus. Rootsi kuninga võimu tunnistamise järel Põhja-Eestis, moodustati Rootsi kuningale alluvatest Põhja-Eesti aladest Eestimaa provints, provintsi keskus oli Tallinnas, kus asus ka Eestimaa kuberner.

Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal, 1569. aasta juulis saabusid Tallinna lahte Taani ja Lübecki ühendatud laevastik ning pommitasid Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt, riisusid Tallinna sadama täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva.

1570. aastal algas uuesti sõjategevus Põhja-Eestis, milles osalesid Rootsi väed ning Vene tsaariga võimu nimel kogu Liivimaal Venemaa vasalliks hakanud Liivimaa kuningas Magnus, mille käigus toimus esimene ja teine Tallinna piiramine, mille käigus rüüstati Tallinna eeslinnu ja ümberkaudseid maid ning purustati ka Pirital asunud Pirita klooster. Hiljem Rootsi-Poola sõdades toimus sõjategevus Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning sõjategevus Tallinnani ei ulatunud.

Linna muldkindlustused enne 1710. aastat

Rootsi kuningriigi koosseisus arenes Tallinna ja teiste mereäärsete linnade kaubandus turvaliselt ja jõudsalt, kuna Läänemeri oli muutunud Rootsi võimu all Rootsi "sisemereks". Rootsi võimu kaitse all arenes kaubandus ka Narvas, sest sealt kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi Läänemereprovintside pealinnaks.[11]

1700. aastal alanud Põhjasõda sõjategevus jõudis Tallinna alles 15. augustil 1710, kui Vene väed piirasid ümber Tallinna, tõkestades toiduainete sisseveo ja joogivee saamise Ülemiste järvest. Pärast 45 päeva kestnud piiramist (ilma sõjategevuseta), mille käigus hukkus katku ja nälga enamik (90%) linna garnisoni ja linnaelanikke alistusid Tallinna linn, Eestimaa rüütelkond ja Tallinna Rootsi garnison 29. septembril 1710 Vene tsaari Peeter I vägedele.

Rootsi kuningriik loovutas Tallinna ja teised alad ametlikult Venemaa Keisririigile Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Tallinna linn ja Paldiski omandasid Venemaa keisririigi jaoks põhilise tähtsuse sõjalise meresadamana keisririigi läänepiiril.

18. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus[muuda | muuda lähteteksti]

1775. aastal Venemaa keisririigis sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel moodustati Tallinna kubermangu asemele 1783. aastal Tallinna asehaldurkond, mida juhtis kindralkuberner, keskusega Tallinnas. Asehalduskorra periood lõppes pärast Katariina II surma 1796. aastal, mil Venemaa keiser Paul I taastas endised haldusvormid ja moodustas Eestimaa kubermangu, mille kubermangulinn oli endiselt Tallinn.

18. sajandi viimasel veerandil, keisrinna Katariina II valitsemisajal, kehtestati vene keele õpetamise kohustus Läänemere kubermangude linnades. Riigi rahastatavaid koole hakati nimetama rahvakoolideks.

Tallinna kaart aastal 1810

Tallinna linna ja uute kvartalite arengut piiras 14. aprillil 1825 Riia sõjakuberneri ja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri markii Filippo Paulucci välja antud ehitusmäärus, mis kitsendas ehitustegevust Tallinna kindluse ja linna eeslinnades. Tallinna kindluse ümbrus oli jaotatud neljaks kindluse-eelseks piirkonnaks (Festungs-Distanzen). Tallinna kui Venemaa keisririigi Balti laevastiku baasi kindlustamiseks ehitati Tallinna sõjasadama kaitseks Tallinna lahe äärde keiser Nikolai I korraldusel aastatel 18291840 Kaitsekasarm. Ehituspiirangud tühistati alles pärast 1. jaanuari 1858, mil Tallinn kustutati Venemaa kindluste nimekirjast.

19. sajandil asutati Tallinnas Drümpelmanni masinatehas (1828), Jürgensi masinatehas (1858), Friedrich Wiegandi masinatehas (1859), Franz Krull Krulli masinaehitustehas (1865) ja 19. sajandi lõpus asutati Tallinnas suurtööstus ning rajati Makarovi ja Grafi saeveski (1876), V. Roseni masinatehas (1877), Tallinna pärmivabrik (1878), Neudorfi mehaanikatöökoda koos malmivaluga (1878), Lutheri mööblivabrik (1880), E. Lausmanni masinatehas (1881), Eduard Johansoni Tallinna paberivabrik E. J. Johanson (1887), Volta masinatehas (1899), Tallinna Katusepapivabrik (1898), Ülemiste paberivabriku (1826–1893) asemele E. Osse ja Ko tselluloosivabrik (1894–1912) ja Dvigateli vagunitehas (1899).

Tallinna linna plaan 1876. aastast

Tööstuse arengule aitas kaasa ka raudteevõrgu areng. 1870. aastatel ehitati Balti raudtee, mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva ja Gattšina Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega. Algselt oli Balti jaam mitte tupikjaam, vaid läbisõidujaam, kust raudtee läks edasi Admiraliteedi basseinist möödudes Tallinna sadamasse. Samala ajajärgul hakati arendama ka ühistransporti: 24. augustil 1888 avati Tallinnas hoburaudtee[12].

20. sajandi alguses töötas keisririigi Admiraliteet välja plaani Venemaa sõjalaevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks, milleks asutati Tallinnas, kui Balti laevastiku põhibaasis uued laevaehitus ja remonditehased: Bekkeri laevatehasBekkeri sadamas; Vene-Balti laevaehitustehas, Vene-Balti sadamas Kopli poolsaarel; Noblessneri laevatehasPeetri sadamas.

20. sajandi alguses leidsid Eestis ja Tallinnas aset töölismeeleavaldused.

Pharuse kaart Tallinna linnast 1910

20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tallinna linnaelanikkond endisest seisuslikust ühiskonnast kodanikuühiskonnaks, 19. sajandi lõpul alanud Venemaa keisririigi venestamispoliitika tulemusel nõrgenes senine baltisaksa aadelkonna ülemkihi võim ja Vene linnaseadusega omandasid Tallinnas linnakodaniku õigused ka eestlastest linnaelanikud, mille tulemusel valiti 1906. aastal esmakordselt vene ja eesti linnavolikogu koalitsiooni kandidaat Voldemar Lender (linnapea 1906–1913).

Tallinn 20. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

Endise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Hoone valmis 1909, arhitekt Aleksander Jaron. Selles hoones moodustati 24. veebruaril 1918 Eesti Ajutine Valitsus. Kuni 1935. aastani oli see maja Eesti Panga peahoone, taas Eesti Panga kasutuses aastast 1992

1918. aasta 24. veebruarile eelnenud ööl teatati enamlastele, et pärast Brest-Litovskis katkestatud rahukõnelusi on Eestimaa loovutatud Saksa vägedele. Suur osa enamlasi põgenes seda uudist kuuldes linnast. 24. veebruari pärastlõunal, enamlaste põgenemise ja Saksa vägede saabumise vahele jäänud lühikese võimuvaakumi jooksul moodustati Estonia teatrihoone lähedal asuvas pangahoones ajutine võimukeskus. Tallinnas loeti iseseisvusmanifest esmakordselt ette 25. veebruari hommikul. Pärnus oli seoses Saksa vägede saabumisega Päästekomitee nimel Eesti Vabariik välja kuulutatud juba 23. veebruaril.[13]

Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. 19. novembril 1918 tunnustas Saksamaa volinik August Winnig Eesti Vabariiki de facto kuni rahukonverentsini. 22. novembril 1918 pani Punaarmee toime esimese katse vallutada Jaanilinna ja Narvat, kuid Saksa väed lõid Kulgu lahingu käigus rünnaku tagasi ja seejärel taandusid. 28. novembril 1918 alanud Eesti Vabadussõjas taandus Eesti Rahvavägi 1919. aasta jaanuari alguseks Tallinnast 40 km kaugusele ning läksid seejärel vastupealetungile. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Liepajast Suurbritannia sõjalaevastik admiral Sir Edwyn Alexander-Sinclairi juhtimisel, kes turvas linna Nõukogude Venemaa Balti laevastiku eest. Tallinnast sai iseseisva Eesti Vabariigi pealinn.

1924. aastal püüti läbi viia 1. detsembri riigipöördekatset.

Saksa Riigi õhulaev Graf Zeppelin Vanasadama kohal 24. septembril 1930. Esiplaanil uudishimulikud linnakodanikud Tornide väljakul

1930. aastate teisel poolel töötas Tallinna Linnavalitsus välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused.

1940. aasta Eesti okupeerimisel ja sellele järgnenud annekteerimisel oli Tallinnal kui pealinnal ja riigi haldusasutuste hõivamisel eriline koht. Tallinnas viidi läbi 21. juunil 1940 nõukogude võimu kehtestamist toetav "töörahva manifestatsioon" Vabaduse väljakul ning meeleavaldus Kadrioru lossi ees. Tallinnas Laial tänaval asunud NSV Liidu saakonna rõdult tervitasid "tööliskolonne" NSV Liidu saatkonna töötajad ja eesti kommunistid.

1940. aastal liideti Tallinna linnaga Nikolai von Glehni väljaarendatud Nõmme.

Saksa väed sisenesid Eesti territooriumile 1941. aasta 7. juulil operatsioon "Barbarossa" raames. Eesti Omakaitse vabatahtlike üksuste toel hõivasid sakslased 28. augustil Tallinna. Septembris moodustasid sakslased Eesti Omavalitsuse, mida asus juhtima saksameelne Hjalmar Mäe.

1944. aasta 9. märtsi õhtul ja ööl vastu 10. märtsi toimunud õhurünnak, mida tunneme märtsipommitamise nime all, tekitas Tallinnas märkimisväärseid purustusi. Sealhulgas hävis täielikult 1400 elumaja ning kannata sai veel üle kolme tuhande. Peavarju kaotas 20 tuhat elanikku.[14]

Pika Hermanni tornis lehviv Eesti NSV lipp 1974. aasta

19. septembril 1944 toimus Sakala tänaval Eesti Maapanga hoones Otto Tiefi valitsuse esimene istung. Tief luges ette deklaratsiooni, kus teatati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee likvideerimisest ning uue valitsuse tegevusseastumisest. Samal ajal alustasid mitmesugused eestlastest koosnevad relvaformeeringud Tallinnas tegevust ja võtsid mitmel pool linnas võimu enda kätte, ühtlasi takistati sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20. septembri pärastlõunal võttis Toompea lossi eestlastest valvemeeskond Pika Hermanni tornist maha haakristiga lipu ja heiskas sinimustvalge. 21. septembri õhtupoolikul linna tabanud Nõukogude õhurünnak oli tugevaimaks pommilöögiks Tallinnale pärast 9. märtsi pommitamist. Nõukogude okupatsiooniväed jõudsid Saksa vägedest maha jäetud Tallinna 22. septembril.

A. H. Tammsaare mälestusmärgi avamine 1978. aastal

1949. aasta kevadel toimus uus massiküüditamine, mille käigus saadeti Eestist välja üle 20 000 inimese. Tallinlasi oli nende hulgas umbes 1000. Küüditamisele järgnes 1950. aasta märtsis EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, mis viis lõpule poliitilise pöörde. Industrialiseeritud ehitusviis aitas leevendada eluruumipuudust, mille põhjuseks oli linna kiire kasv. Lisaks loomulikule iibele umbes 2000 inimest aastas kolis linna igal aastal veel umbes 9000 inimest, kes said tööd tänu tööstuse arendamisele. Neile uutele elanikele oli vaja leida elamispind. Pärast sõda saabus Tallinna inimesi ka teistest liiduvabariikidest. 1934. aastal moodustasid eestlased 85,6% rahvastikust. Esimese sõjajärgse rahvaloenduse ajaks 1959. aastal oli nende osakaal vähenenud 60,2% peale.

Arhitektid Mart Port ja Malle Meelak avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailne projekteerimine kestis 1968–1977. Järveotsa tee ehitusplaneering, mille koostajateks olid arhitektid Kalju Luts ja Inessa Põldma, valmis 1984. aastal. Asum projekteeriti mahutama 45 000 elanikku 11 500 korterisse

1980. aastal toimusid Tallinnas olümpiamängude purjetamisvõistlused. Tänu sellele sündmusele tehti Tallinnas mitmeid uusi arendusi. Tallinn sai Viru hotelli lähedusse uue peapostkontori ja 26-korruselise hotelli Olümpia, lisaks ehitati välja Pirita tee ühes Pirita jõe uue sillaga. Pirita sai rikkamaks telefonikeskjaama, rannahoone ja vabaõhulavaks kujundatud kloostrivaremete võrra. Tallinna sadama lähistele ehitati Tallinna linnahall peaaegu 5000 pealtvaatajale mõeldud saali ja 1981. aastal valminud 3000-pealisele publikule mõeldud jäähalliga. Osalt seoses olümpiamängude eel toimuvate ehitustöödega hakkas teistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärit inimeste juurdevool 1970. aastatel uuesti kasvama. 1979. aastaks oli eestlaste osakaal Tallinna elanike hulgas vaid 52%.

1987. aasta 23. augustil avaldas üle 2000 inimese Toompea nõlval Hirvepargis meelt Molotovi-Ribbentropi pakti vastu (Hirvepargi miiting). Tallinna vanalinna päevadest kasvasid välja öölaulupeod. Vanalinna päevade viimasel, 14. juuni õhtul, mis on ühtlasi 1941. aasta juuniküüditamise aastapäev, kogunes Tallinna lauluväljakule üle 100 000 inimese. Mõni päev hiljem nimetas Heinz Valk toimunut kultuurilehes Sirp ja Vasar laulvaks revolutsiooniks. Sellega sai iseseisvusliikumine endale nime ning missiooni jääda rahumeelseks. 23. juunil tunnistas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium sinise, musta ja valge eesti rahvusvärvideks. 11. septembril korraldas Rahvarinne Lauluväljakul ürituse "Eestimaa laul", millest võttis osa 250 000 – 300 000 inimest. Seal nõuti esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu suure häälteenamusega vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kinnitati Eesti seaduste ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. 3. märtsil toimus Eestis referendum, millest võttis osa 83% elanikest ning 77% neist, sealhulgas märkimisväärne osa mitte-eestlastest, olid iseseisvuse poolt. Sellest lähtuvalt otsustati kuulutada Eesti iseseisvus taastatuks. Taasiseseisvumise otsuse võttis parlament vastu 20. augustil 69 poolthäälega ja ilma ühegi vastuhääleta. Esimene Lääne-Euroopa riik, mis uut riiki tunnustas, oli Island. Seetõttu kannab Tallinnas asuv Välisministeeriumi esine plats praegu Islandi väljaku nime.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Map Estonia - Tallinna linn.png

Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal, Loode-Eestis. Tallinna geograafiline kese asub Tallinna lahe äärsel Balti klindi paejärsakul, kogu linna territoorium hõlmab tänapäeval 159,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Linna kõrgeim punkt on Pääsküla prügimäel 66,6 m[15] üle merepinna. Tallinna ranniku pikkus on 46 kilomeetrit ning see hõlmab kolme suurt poolsaart: Kopli poolsaar, Paljassaare poolsaar ja Kakumäe poolsaar. Tallinnas asub mitu avalikku randa: Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari.[16]

Geoloogiline ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linn asub rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava Põhja-Eesti paekalda alal. Lasnamäel moodustab paekallas kuni 30 m kõrguse panga, Nõmme ja Ülemiste piirkonnas on aga liiva alla mattunud. Paekallast läbib neli pinnakattesse mattunud ürgorgu: Harku (143,2 m), Lilleküla-Pelguranna (123,4 m), Kesklinna (81 m) ja Mähe (129,3 m). Orud on täitunud jääaja moreeni, glatsiofuviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga.[17]

Tallinna alune maapind koosneb erineva vanuse ja koostisega kivimitest ja setetest. Kõige nooremad on Kvaternaari setted. Mõned neist on väärtuslikud, sest aitavad kaasa põhjaveekihi tekkele. Samuti on väärtuslikud liiv ja kruus, sest neid kasutatakse palju ehitustel. Tugev settekivipinnas, millesse on tekkinud mattunud ürgorud, pärineb Ediakaara, Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajast. Paljandeid moodustavad kaks kõvemate settekivimite kihti: ordoviitsiumi lubjakivi, mis moodustab Põhja-Eesti panga, ja sellest allpool lasuv kambriumi liivakivi, mis moodustab panku Rocca al Mares, Kalamajas jms. Settekivipinnase all on kivistised Fennoskandia kilbilt, mis pärinevad paleoproterosoikumist ehk on oluliselt vanemad kui eelnimetatud kihid. Need kivimid ei paljastu Eestis kusagil.[18]

Tallinna kliimadiagramm

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna kliima
Tallinna meteoroloogilised andmed[19]
Temperatuur (°C)
Kuu Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Absoluutne maksimum (°C) 9,2 10,2 15,9 27,2 31,4 31,6 34,3 34,2 28,0 21,8 12,1 10,7 34,3
Kõrgeim keskmine temperatuur (°C) –1,0 –1,6 2,3 9,2 15,3 18,9 21,9 20,4 15,2 9,5 3,5 0,4 9,5
Madalaim keskmine temperatuur (°C) –5,9 –7,1 –4,1 0,6 5,2 9,5 12,7 12,0 7,6 3,8 –0,9 –4,3 2,4
Absoluutne miinimum (°C) –31,4 –28,7 –24,5 –12,0 –5,0 0,0 4,0 2,4 –4,1 –10,5 –18,8 –32,2 –32,2
Sademete hulk (mm)
Keskmine (mm) 56 36 37 32 36 64 84 86 67 78 70 57 704

3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli lumikatte suurim paksus Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968. 31.12.1978 mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas õhutemperatuur –32,2 °C, mis on püsinud senini linna külmarekordina. 29.07.2018 mõõdeti samas 34,2 °C, mis on peaaegu võrdne 1994. a kuumarekordiga (30.07.1994 mõõdeti 34,3 °C).

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemiste järv ja selles asuv muistenditest tuntud Lindakivi rändrahn

Tallinn asub Tallinna lahe lõunarannikul. Tallinna laht asub Soome lahes ning on üks Eesti sügavamaid lahtesid suurima sügavusega ligi 100 meetrit. Tallinna lääneservas asub Harku järv, mis on kunagine Läänemere osa. Umbes 2000 aasta eest eraldus see maapinna kerkimise tõttu omaette veekoguks. Harku järvel harrastatakse kalapüüki, suplust ja veesporti. Tallinna kesklinna alt voolab läbi endine Härjapea jõgi, mis 1936. aastal haisu tõttu torudega maa sisse suunati.[20] See algas Ülemiste järvest ning voolas läbi kesklinna Tallinna lahte. Tegemist oli Tallinna veerikkaima jõega. Praegu annavad jõe maa-alusest olemasolust märku Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu. Tallinnas Pirital suubub Tallinna lahte 99 kilomeetri pikkune Pirita jõgi. Osa Pirita jõe veest suubub Ülemiste järve. Pirita jõel on võimalik tegeleda veespordiga. Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas asub Ülemiste järv, mille pindala on 9,6 km² ja sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste järvest saab Tallinn alates 14. sajandist vett. Ülemiste järve kõrval asub Tallinna lennujaam, seetõttu on kahel korral tehtud järve jääle hädamaandumine ning ühel korral on purilendur kukkunud järve.[21][22]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnaosad

Tallinn on jagatud kaheksaks linnaosaks. Linnaosavalitsused on institutsioonid, mis oma linnaosas täidavad Tallinna seadusandluse põhjal neile kindlaks määratud funktsioone. Igat linnaosa juhib linnaosavanem. Linnaosavanema nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul.[23] Linnaosavalitsuste eesmärk on nõustada linnavalitsust ja linnavolikogu linna piirkondade juhtimise osas.[13]

Tallinna asumid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna asumid
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna asumid

Tallinna kaheksa linnaosa jagunevad kokku 84 asumiks. Mitmes asumis on omakorda määratletud ka allasumid (näiteks Vanalinna asumi allasumid on all-linn ja Toompea).[24] Asumite nüüdisaegsed nimed ja piirid pandi paika 1991. aastal. Siis püüdis Tallinna nime komisjon koostöös ajaloolastega taastada teise maailmasõja eelset territoriaalset jaotust, kus see võimalikuks osutus.[24]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna vanalinn 2012. aasta talvel
Next.svg Pikemalt lehel Tallinna kultuurimälestised.

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

Tallinna all-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam-vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles on ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähem või rohkem ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näited (lillepood Väike-Karja tänavas ja endine Raeköök Dunkri tänavas).

Tallinna kõrgehitised[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna kõrgehitised

Tallinn on üks kõige põhjapoolsemaid kõrghoonestatud linnasid maailmas. Kõigi linnaosade peale kokku asub Tallinnas üle 45-meetrilise kõrgusega: Pikk Hermann, 10 kirikutorni ning 79 kõrghoonet (22 kesklinnas ja 57 äärelinnades) ja 8 kõrgrajatist (teletorn, korstnad, mastid). Seega asub linnas kokku 98 kõrgehitist.

Tallinna linnapildis silmapaistvate kõrgehitistena on märgatavad nii kogu vanalinna tornistik, lisaks südalinna büroohooned, kesklinna ärihooned ja tornelamud, kui ka äärelinnades kõrguvad korterelamud või tööstus- ja kommunikatsioonirajatised. Rajatistel võrreldes hoonetega võib olla teistsugune ja mitte sedajagu eriotstarbeliselt inimkeskne ülesanne; enamasti ei ole struktuurselt ka korruselisus nõnda määrav. Erinevalt mõnest muust maailma piirkonnast loendatakse Eestis korruseid maapinnast alates.

Kuna kõik maa pinnakihist üle 45 meetri kõrgusega ehitiste ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb seoses lennuliiklusohutusega kooskõlastada Lennuametiga ning lisaks Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, siis seab see kõrgus ka tavahoonete ülempiiri ja määrab kõrghoonete alampiiri.

Pilvelõhkujatena käsitletakse Tallinnas vaid ülikõrgeid ehk üle 124-meetrisi hooneid. Need on meetritelt kõrgemad kui maa- ja meremärgina mõjuv Oleviste kirik (123,7 m), kuigi siiani selliseid ei ole veel ehitatud.

Tallinna teletornSwissôtel TallinnTornimäe elamuMaakri 19/21Radisson Blu Sky HotelSEB PankOlümpia hotellCity PlazaViru hotellTallinna kõrghooneid
Info pildi kohta

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Haridus Tallinnas

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene kool rajati Tallinnas Toomkiriku juurde 1266. aastal.[25] Toomkool kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele.[26] Esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad 1319. aastast. Vaimuliku orduna Tallinnas tegutsenud dominiiklased lõid ka kloostrikooli, kuhu hakati ordusse astuda soovijate kõrval samuti vastu võtma ilmalikke isikuid.[26] 1428. aastal sai linna raad loa linnakooli asutamiseks Oleviste kiriku juurde.[26] 1600. aastal anti rae korraldusel välja Tallinna kooliõigus,[25] mis reguleeris esialgu 5-klassilise Tallinna linnakooli tegevust.[26]

Gustav Adolfi Gümnaasium on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud kool

1631. aastal avati Tallinna gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium). 17. sajandi keskpaigaks oli Tallinnas viis põhilist kooli: Tallinna gümnaasium, gümnaasiumi eelastmena tegutsev triviaalkool ehk väike linnakool, linnaelanike vaesematele kihtidele mõeldud Tallinna toomkool, Tütarlastekool ja Pühavaimu kiriku koguduse kool. Vaesemate laste (eriti orbude) koolitamiseks asutati 1725. aastal Tallinnas orbudemaja ja selle juurde kool, mis töötas 20. sajandi alguseni.[26]

1870. aastal täienes Eesti linnade alghariduse süsteem uue koolitüübiga – linnakooliga, mille ülesandeks oli alghariduse andmine kõikidest seisustest lastele. Tallinna 3-klassiline Linnakool avati 1873. aastal. Aastail 1887–1892 mindi kõikides ainetundides peale usuõpetuse järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtluskeelena koolis. 1905. aasta revolutsiooni tulemusel tehti koolidele järeleandmisi eestikeelse õpetuse, muuhulgas eestikeelsete erakoolide tegevuse lubamisel.[26]

1930. aastast kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Tugevama õpetajaskonnaga olid käsitletaval ajajärgul Tallinna Linna 21. Algkool ja Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (praegune Tallinna Reaalkool) ning eragümnaasiumidest Jakob Westholmi Gümnaasium.[26]

Kui 1944. aastal õppis Tallinnas 9941 õpilast, siis 1949. aastal juba 22 034, seda põhiliselt venekeelse õpilaskonna kasvu tõttu. Põhikooliks oli 1950. aastate lõpuni 7-klassiline kool. 1950. aastal oli Tallinnas 19 põhikooli, millest 15 oli eesti õppekeelega.[26]

Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa sisuliselt uue hariduspoliitika väljaarendamise ning sellega ka muudatused Tallinna hariduselus. Tallinnas seni vaid riiklike haridusasutustena tegutsenud lasteaiad ja koolid läksid valdavalt üle kohaliku omavalitsuse haldamisele ning nende pidajaks sai Tallinna linn. Väga tähtsaks peeti oma ajaloolise nime taastamist või valitud õppesuuna (humanitaar-, reaal-, majandus- või kunstigümnaasium) asutuse nimes kajastamist. 1990. aastatel sai uue nime enamik õppeasutuse nimes numbrilist tähistust omanud lasteaedu ja koole. 1990. aastate keskpaigas sai alguse koolimajade renoveerimine.[26]

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone, mis valmis 2018. aastal

Üldharidus[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal tegutses Tallinnas 83 üldhariduskooli kokku 45 792 õpilasega. Nendest koolidest 51 oli eestikeelse õppega, 8 muu õppekeelega ning 24 eesti ja mõne muu õppekeelega. Eesti keeles õppijaid oli Tallinna üldhariduskoolides 2016. aastal 32 761, muus keeles õppijaid 13 031 ja eesti viipekeeles õppijaid 16.[13]

Kõrgharidus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna kõrgemates õppeasutustes kokku õppis 2016. aastal 29 112 üliõpilast, neist 25 487 Eesti kodanikku. Kõige populaarsem õppevaldkond on ärindus ja haldus ning populaarsuselt teine arvutiteadused.[13]

Tallinnas tegutsevad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Mereakadeemia, Estonian Business School ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Tallinna ülikoolidest on võrdluses parim Tallinna Tehnikaülikool, mis asub 364. kohal Euroopas. Järgneb Tallinna Ülikool, mis on Euroopas 618. kohal.[27]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuriüritused[muuda | muuda lähteteksti]

Juulikuus iga viie aasta tagant toimub Tallinna lauluväljakul Laulupidu, mis on üks maailma suurimaid kooriüritusi. Laulupeo ajal on laulukaare all esinejaid umbes 30 000 ja pealtvaatajaid 80 000. Eestlasi nimetatakse laulurahvaks ning enne Eesti taasiseseisvumist toimusid Tallinnas öölaulupeod, kus lauldi isamaalisi laule. Rekordarv pealtvaatajaid oli 1988. aasta septembris toimunud laulupeol, kus Tallinna lauluväljakule kogunes ligi 300 000 inimest. Laulupeoga samal ajal toimub alati ka tantsupidu, mille etendused leiavad aset Kalevi Keskstaadionil.

Alates 1982. aastast toimuvad Tallinna vanalinnas Tallinna vanalinna päevad. Alates 1997. aastast toimub sügiseti Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), millest on kujunenud üks Põhja-Euroopa suurimaid filmifestivale. 2014. aastal kinnitati PÖFF 15. filmifestivalina mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali nimistusse.[28] Kevaditi toimuv Tallinn Music Week on kasvanud üheks regiooni suuremaks linnafestivaliks.

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas on üle 60 galerii ja muuseumi. Enamik neist asub Tallinna kesklinnas ja selle ümbruses.

Teatrid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas asuvatest teatritest ühed tuntuimad on Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater. Linnateater on populaarne oma suvelavastuste poolest, mis toimuvad nende lavaaugus. Populaarne oli ka üsna uudse ja eksperimentaalse lähenemisviisiga Teater NO99, mis tegutses aastatel 2005–2019. Rahvusooperis Estonia on võimalik näha ballette, oopereid ja operette. Peamiselt lasteetendusi pakub NUKU teater. Tallinnas asub ka Eesti ainus kutseline venekeelne teater, Vene Teater.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna majandus

Tallinna SKP elaniku kohta oli 2015. aastal 25 697,5 eurot. Teenuste osatähtsus SKP-s oli 81,5% ning tööstuse ja ehituse osatähtsus 18,4%. Tegevusala järgi on Tallinnas enim hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtteid. Järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtted ning ehitusettevõtted. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Tallinnas 2015. aasta seisuga 44 414. Tallinna linna eksport miljonites oli 2016. aastal 5464 eurot ja import 8053 eurot.[13]

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Turistide arv Tallinnas on viimase kümnendi jooksul kiirelt kasvanud. Aasta jooksul külastab Tallinna umbes 4,3 miljonit turisti.[29] Majutusasutusi oli Tallinnas 2016. aastal 128 ja voodikohti ligi 15 000. Kõige enam saabub turiste Tallinna Soomest, Venemaalt, Saksamaalt ja Aasia riikidest.[13] Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ning on linna populaarseim vaatamisväärsus. Veel on populaarsed vaatamisväärsused Tallinna Lennusadam, Tallinna teletorn, Kadrioru park, Toompea ja Vabaõhumuuseum.[30] Tallinna reisisadam (Vanasadam) on üks Läänemere tihedama läbikäidavusega sadamaid. 2013. aastal külastas seda enam kui 520 000 kruiisilaeva reisijat.[31] Turistide jaoks on Tallinn loonud Tallinn Cardi, mille raames saab soodsalt külastada paljusid muuseume ja vaatamisväärsusi, sõita ühissõidukitega ning tutvuda Tallinnaga muid soodustusi kasutades.[32] Tallinna ametlik turismiinfo veebileht on VisitTallinn, kust leiab infot nii vaatamisväärsuste, tegevuste kui ka söögi- ja joogivõimaluste kohta.[33]

Infotehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas on väga hästi arenenud infotehnoloogia sektor, mistõttu on Tallinna nimetatud Läänemere Silicon Valleyks.[34][35][36] Paljudest Tallinnast alguse saanud idufirmadest on tuntuim Skype. Tallinn on edetabelis "Startup Ecosystem Rankings 2019" 83. kohal.[37]

Tallinnas asub NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus, mis teeb Tallinna IT-sektoris üheks Euroopa olulisimaks linnaks. 2013. aastal avaldati Tallinna manuaal, mis on NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse palvel kirjutatud akadeemiline uurimus selle kohta, kuidas rahvusvaheline õigus rakendub küberkuritegude ja -sõdade puhul.[38] 2017. aastal avaldati Tallinn 2.0, mis oli laiendus Tallinna manuaalile.[39] Tallinnas NATO küberkaitsekeskuses toimub kord aastas rahvusvaheline õppus Locked Shields, mis on maailma suurim selle valdkonna õppus. Näiteks 2018. aastal kaasas see üle 1000 eksperdi enam kui 30 riigist. Õppuse käigus harjutatakse läbi olulisemate riigiteenuste süsteemide kaitsmist küberrünnaku korral.[40]

27. juunil 2018 tehti Tallinnast Rotermanni ärikvartalist maailma esimene 5G-telefonikõne. Helistajaks oli Eesti majandusminister Kadri Simson ning kõne tehti Tamperesse Soome poliitikule Anne Bernerile.[41]

Tallinnas asub Euroopa ameti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (eu-LISA) peakorter.

Meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linna pressiteenistus on Raepress, mis korraldab meediakanalite kaudu linnaelanike teavitamist linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste tegevusest nii eesti kui ka vene keeles. Tallinna elu uudiseid kajastavad eestikeelne ajaleht Pealinn ja venekeelne ajaleht Stolitsa. Tallinna linnale kuulub digitaalne telekanal Tallinna Televisioon (TTV, Tallinna TV). Tallinna TV haldaja on kanaliga samanimeline linna sihtasutus Tallinna Televisioon. Tallinna TV stuudiona kasutatakse Tallinna kesklinnas Solarise keskuses asuvat Tallinna linna pressikeskust.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna rahvastik
Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1372 3250
1709 15 000
1710 2000
1772 6954
1816 12 000
1820 12 902
1834 15 300
1851 24 000
1871 29 162
1881 45 900
1897 58 800
1913 116 012
1918 105 789
1922 122 421
1925 119 800
1934 137 792
1959 283 071
1989 478 974
1996 427 500
2001 399 685
2002 398 434
2003 377 890
2004 392 306
2005 401 502
2006 403 505
2007 399 096
2008 401 372
2009 404 005
2010 406 703
2011 411 980
2012 416 144
2013 419 830
2014 429 899
2015 434 426
2016 439 517
2017 443 623
2020 443 926

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000[viide?]. 1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist. 2017. aasta 1. juuli seisuga elas Haaberstis 45 043, Kesklinnas 62 347, Kristiines 33 126, Lasnamäel 119 355, Mustamäel 67 708, Nõmmel 39 372, Pirital 18 480 ja Põhja-Tallinnas 59 814 inimest.[13] 2011. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.[42] 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.[43] 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinnas 443 926 elanikku.[44] 2016. aastal oli sisseränne Tallinna 8889 ja väljaränne 7821 inimest. Oodatav eluiga sünnimomendil oli 2015. aastal 78,60. Loomulik iive Tallinnas 2016. aastal oli 810.[13]

Rahvuslik koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Ajavahemikul 1944–1988 toimus Eestis suur tööstuse arendamine. NSV Liidu maadest sisse rännanud tööjõud suunati elama Tallinna uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe). Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning tänu sellele on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus ligi 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Rahvastikuregistri järgi oli 1. jaanuari 2017 seisuga Tallinna elanikest eestlasi 237 195 (53,3%), venelasi 167 993 (37,7%), ukrainlasi 15 202 (3,4%) ja teistest rahvustest inimesi 24 855 (5,6%).[13] 50,8% rääkis emakeelena eesti keelt, 45,4% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt. Tallinna elanikest oli Eesti kodanikke 77,4%, määratlemata kodakondsusega isikuid 8,9%, Venemaa kodanikke 7,9%, Ukraina kodanikke 1,1%, Soome kodanikke 1,0%, Läti kodanikke 0,4%, Valgevene kodanikke 0,3%, Leedu kodanikke 0,3%, Saksamaa kodanikke 0,3%, teiste riikide kodanikke 1,8%. Naisi oli Tallinna rahvastikus 242 633 ja mehi 200 990. Inimesi vanuses 0–14 oli 68 401, 15–64-aastasi 280 199 ning vanuses 65 ja vanemad 77 938.[13]

1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinna elanikest eestlasi 234 195 (52,8%), venelasi 167 993 (37,1%), ukrainlasi 15 202 (3,6%) ja valgevenelasi 7226 (1,6%).[45]

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

Rahvuslik koosseis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses
Eestlasi Venelasi Sakslasi Muid Kokku
arv % arv % arv % arv %
1820 4486 34,8 2304 17,9 5540 42,9 572 4,4 12 902
1871 15 097 51,8 3300 11,3 10 020 34,4 745 2,5 29 162
1881 26 324 57,4 5111 11,1 12 737 27,8 1798 3,7 45 880
1897 40 406 68,7 6008 10,2 10 297 17,5 2099 3,6 58 810
1913 83 113 71,6 13 275 11,4 12 424 10,7 7200 6,3 116 012
1917 90 000 57,7 40 000 25,6 13 000 8,3 13 350 8,4 [46] 156 350
1918 86 035 81,3 5188 4,9 7691 7,3 6875 6,5 105 789
1922 102 568 83,8 7513 6,2 6906 5,6 5434 4,4 [47] 122 421
1934 117 918 85,6 7888 5,7 6575 4,8 7883 3,9 137 792
Rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2011
Rahvus 1959[48] 1970[49] 1979[50] 1989[51] 2000[52] 2011[53]
arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 281 714 100 362 706 100 428 537 100 478 974 100 400 378 100 393 222 100
eestlased 169 697 60,24 201 908 55,67 222 218 51,86 227 245 47,44 215 114 53,73 217 601 55,34
venelased 90 594 32,16 127 103 35,04 162 714 37,97 197 187 41,17 146 208 36,52 144 721 36,80
ukrainlased 7277 2,58 13 309 3,67 17 507 4,09 22 856 4,77 14 699 3,67 11 565 2,94
valgevenelased 3683 1,31 7158 1,97 10 261 2,39 12 515 2,61 7938 1,98 6229 1,58
soomlased 1650 0,59 2852 0,79 2996 0,70 3271 0,68 2436 0,61 2062 0,52
juudid 3714 1,32 3750 1,03 3737 0,87 3620 0,76 1598 0,40 1460 0,37
tatarlased 745 0,26 1055 0,29 1500 0,35 1975 0,41 1265 0,32 1012 0,26
leedulased 594 0,21 852 0,23 905 0,21 1052 0,22 949 0,24 795 0,20
poolakad 759 0,27 947 0,26 1084 0,25 1240 0,26 936 0,23 768 0,20
lätlased 702 0,25 1007 0,28 1259 0,29 1032 0,22 827 0,21 628 0,16
sakslased 332 0,08 516 0,11 516 0,13 492 0,13
muud 2199 0,78 2765 0,76 4023 0,94 6458 1,35 7892 1,97 5889 1,50

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti on usklikute osakaalult tagantpoolt kolmas riik maailmas. Kogu rahvast on usklikke vaid 16%.[54]

Tallinlastest pidas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil omaks mõnd usku 116 596 inimest ehk peaaegu neljandik. Suurem osa Tallinna usklikest inimestest on kristlased, kokku 112 663. Levinumad on õigeusklikud (76 390), luterlased (28 134) ja katoliiklased (2098). Muudest uskudest inimesi on Tallinnas 3287.[55]

Tervishoid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas asub Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), mis on Eesti suurim aktiivraviasutus. Selle peahoone asub Mustamäel. PERH tegeleb igasuguste raviteenustega peale sünnitusabi ja silmakirurgia. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) moodustati 2001. aastal mitme haigla ja polikliiniku liitmisel ning selle peakorpus asub Tallinna kesklinnas Ravi tänaval. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) on samuti kujunenud pärast mitme raviasutuse liitmist. Selle hulka kuulub nüüd näiteks Paldiski maanteel asuv nakkuskliinik ja Sõle tänaval asuv Pelgulinna sünnitusmaja.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas toimunud Moskva olümpiamängude purjeregatti tähistanud postmark

2015. aastal oli Eesti Statistikaameti andmetel Tallinnas harrastussportlasi 69 679. Populaarseimad spordialad noorte seas olid ujumine, jalgpall, võimlemine ja korvpall. Tallinnas oli 2015. aasta seisuga kokku 553 spordiklubi ja 51 spordialaliitu. 2017. aasta seisuga sai Tallinna linnalt toetust 148 spordiklubi.[13] Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju. Korvpalli Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ KK ja Tallinna Kalev.

Rajatised[muuda | muuda lähteteksti]

Spordihalle ja -saale oli Tallinnas 2016. aastal kokku 290, staadione 61, ujulaid 39, välipalliväljakuid 100, jäähalle ja -liuvälju 5 ning tennisekeskusi 12.[13] Tallinna spordiehitistest on tuntumad A. Le Coq Arena, Saku Suurhall, Kadrioru staadion, Kalevi Keskstaadion, Kalevi spordihall, Kalevi ujula ja Tondiraba jäähall. 2016. aastal sai Tallinnas kasutada kokku 47,3 km terviseradasid.[13]

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnal on terviseliikumisprogramm, mis kannab nime "Tallinn liigub!". Selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu liikumise vajalikkusele ja suurendada liikumisharrastajate osakaalu, et iga tallinlane liiguks päevas vähemalt 60 minutit. Programmi üritused on sobivad igale vanusele ja tasemele.[56] 2016. aastal toimus selle programmi raames 306 üritust.[13]

1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt. Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises. Iga aasta septembri alguses toimub Tallinna Maraton, mille raames lisaks täispikale maratonile toimub ka poolmaraton ning 10 kilomeetri pikkune sügisjooks.[57] 4. augustil 2018 toimus Tallinnas IRONMANI triatlon.[58]

Transport ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Tallinna ühistransport, Tallinna sadamad ja Tallinna ühistranspordiliinid
Ülemiste järve äärne Tallinna lennujaam ning raud- ja maanteede liitmik

Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Seal asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam.

Tallinnast saavad alguse Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Tallinnast lõunas kulgeb Tallinna ringtee. Linnast saavad alguse mitmed linnalähirongide ja muud rongiliinid. Kavas on Rail Balticu rajamine, mille üheks otspunktiks oleks Ülemiste raudteejaam. Uuritakse võimalusi ka Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamiseks.

Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas ühistransport kõigile linnaelanikele tasuta. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid. Ühistransporti korraldab Tallinna Linnatranspordi AS.

Tallinna trammiliikluse algusajaks loetakse 1888. aastat, kui avati hobutrammiliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond. Kaasajal on trammiliine neli (1, 2, 3, 4). Trammide koguarv oli 2018. aasta veebruari seisuga 70 ja trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatus 39 kilomeetrini.

Trollibussiliiklus Tallinnas algas 1965. aastal. Alates 2017. aastast töötab Tallinnas neli trolliliini (1, 3, 4, 5), maksimaalselt on trolliliine olnud üheksa.

Linna juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Tallinna linnavalitsus, Tallinna Linnakantselei ja Tallinna linnavolikogu

Tallinna linna täitevvõimu juht on Tallinna linnapea, kelleks on alates 2019. aasta aprillist Mihhail Kõlvart. Abilinnapead on Vadim Belobrovtsev, Züleyxa Izmailova, Kalle Klandorf, Tõnis Mölder, Andrei Novikov, Aivar Riisalu ja Eha Võrk. Linnapea juhib linnavalitsust.

Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on Tallinna linnavolikogu, mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline.

Tallinna linnaosad

Tallinn jaguneb kaheksaks haldusüksuseks ehk linnaosaks, mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused. Need on:

Sümbolid ja tähtpäevad[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Raekoja tuulelipud. Kaugemalt paistab Vana Toomas, mis on üks Tallinna sümboleid

Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp), linnalipp ja logo. Mitteametlikud sümbolid on ka Vana Toomas, kilukarbi siluett, Linda kuju, Koorti «Metskits», Estonia teater ja Kolm Õde.[59]

Tallinna kaitsepühak on püha Victor, vana Rooma sõdur Marseille'st, ristiusu märter, kes hukati keiser Maximianuse käsul.

Linn tähistab kahte tähtpäeva: 15. mail on Tallinna linna päev ja 22. detsembril on Tallinna vapipäev.

Tallinna teenetemärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
  • Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
  • Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

Tallinna linna ametimärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Suhted teiste linnadega[muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga 16. juuli 2018 on Tallinnal suhted 28 linnaga väljaspool Eestit.[60]

Tallinna panoraam (2019)
Suurenda
Tallinna panoraam (2019)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 7.06.2019.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. "Historic Centre (Old Town) of Tallinn". UNESCO maailmapärandi nimistu, 7. detsember 1997. Vaadatud 9. juuni 2018. Inglise keeles.
  5. https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/13/tallinn/
  6. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max
  7. https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/30/oeh-wahta-tallinna
  8. Villu Kadakas: "Pringlikütid Vabaduse väljakul" Postimees, 25. aprill 2009 – Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr
  9. Heiki Valk, Anti Selart (2012). Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal. Teoses: Eesti ajalugu. II. Lk 74–75
  10. Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 26
  11. 1558–1710. Rootsi aeg. Kaubandus ja tööstus, www.estonica.org (vaadatud 24. august 2011)
  12. Hobutrammivagunid, ajaluguyhistransport.eu
  13. 13,00 13,01 13,02 13,03 13,04 13,05 13,06 13,07 13,08 13,09 13,10 13,11 13,12 13,13 Tallinn arvudes 2017
  14. Sulev Vedler, Tarmo Vahter: "TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Vene kindral: mina pommitasin Tallinna" Eesti Ekspress, 29. august 2014
  15. http://forte.delfi.ee/news/militaaria/vordlev-skeem-kui-lahingud-aleppo-all-panna-ule-tallinna-mootkavasse?id=76083323
  16. Tallinn Annual Report 2011
  17. Hella Kink & Maire-Liis Hääl. "Linna allikad Tallinnas".
  18. Vaher, Rein; Miindel, Avo; Raukas, Anto; Tavast, Elvi. ""Ancient buried valleys in the city of Tallinn and adjacent area"". Estonian Journal of Earth Sciences., 2010.
  19. "Kliimanormid".
  20. "Kunagine Härjapea jõgi - kas sa ikka tead, mis su jalge all voolab".
  21. "Ülemiste järv on Poola lendureile armuline".
  22. "Lennukit lahutab Ülemiste kaldast paarkümmend meetrit".
  23. Riigi Teataja. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus".
  24. 24,0 24,1 Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. Lk 6. ISBN 9789949332151
  25. 25,0 25,1 Heino Rannap: Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
  26. 26,0 26,1 26,2 26,3 26,4 26,5 26,6 26,7 26,8 Tallinna hariduse ajalugu
  27. Ranking Web of Universities
  28. Merike Teder: "PÖFF kinnitati maailma olulisemate filmifestivalide hulka" kultuur.postimees.ee, 28. august 2014
  29. "Tallinn investing to enhance customer experience and business and operational opportunities"
  30. Tallinn Landmarks tripadvisor.com
  31. "Tänavune kruiisihooaeg tõi Tallinna esmakordselt üle poole miljoni reisija" Tallinna Sadam
  32. Tallinn Card tripadvisor.com
  33. VisitTallinn
  34. "The Baltic Life: Hot Technology for Chilly Streets" nytimes.com, 2005
  35. Is Estonia the new Silicon Valley? DW, 01.04.2015
  36. Estonia - Europe's unexpected Silicon Valley Channelweb, juuni 2017
  37. Aivar Pau. "Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse". Postimees, 20. aprill 2019, 09:31. Postimees Grupp. Arhiiviversioon.
  38. Schmitt, Michael N (Gen. ed.) (2013). Tallinn Manual on the International Law Applicable to Cyber Warfare.. New York, United States of America: Cambridge University Press. 
  39. Kalev Leetaru: "What Tallinn Manual 2.0 teaches us about the new cyber order" Forbes, 9. veebruar 2017
  40. "Locked Shields exercise begins at NATO cyberdefense center in Tallinn". ERR, 25.04.2018.
  41. Sten Hankewitz. "The world’s first 5G phone call made in Tallinn". Estonian World, 2018-06-28.
  42. Statistikaameti andmed
  43. Tallinna elanike arv
  44. https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes
  45. https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes
  46. Tallinna Statistiline Aastaraamat 1924, lk 16
  47. «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)
  48. Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk 27
  49. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  50. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  51. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  52. Päring Statistikaameti andmebaasist
  53. Päring Statistikaameti andmebaasist
  54. "Mapped: The world's most (and least) religious countries". The Telegraph.
  55. Tallinn arvudes 2017
  56. "Tallinn Liigub!".
  57. "Tallinna Maraton".
  58. "IRONMAN Tallinn".
  59. http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm
  60. Tallinna suhted teiste linnadega 16.07.2018

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4
  • Edgar V. Saks. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr 3, lk 9.
  • Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr 196, lk 4.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]