Vikipeedia:Nädala artiklid 2019

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nädala artiklid
2008200920102011
2012201320142015
2016201720182019

Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.

Siin on ära toodud 2019. aasta nädala artiklid.

1. nädal[muuda lähteteksti]

Etna vulkaan Sitsiilias

Vulkaan on looduslik avaus maakoores (või mõne muu taevakeha koores), mille kaudu vulkaaniline materjal selle pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale.

Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tšiili ja Argentiina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenutest on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Koos veealuse osaga on aga kõrgeim vulkaan ja üldse kõrgeim Maa mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal).

Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist on valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed mineraalid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Loe edasi ...

2. nädal[muuda lähteteksti]

Rumeelia männi koor

Rumeelia mänd (Pinus peuce) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma alamperekonda Strobus.

Liigi eestikeelne nimi tuleneb kasvukohast. Rumeelia on ajalooline piirkond Bulgaaria lõuna- ja Kreeka põhjaosas ning vastab enam-vähem Traakiale. Ladinakeelne nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast peukē 'mänd'.

Rumeelia mänd on relikt tertsiaarist ja Balkani poolsaare endeem nagu serbia kuuskki. Tema levila jaguneb kaheks osaks, mida eraldab umbes 200 km laiune vöönd, kus asuvad Vardari ja Južna Morava jõe orud. Levila asub Lääne-Bulgaarias, Makedoonias, Ida-Albaanias, Põhja-Kreekas, Montenegros ja Edela-Serbias ning selle kogupindala on umbes 300 km².

Rumeelia mänd kasvab 20–30, harva kuni 40 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1,5 m. Eluiga võib soodsates tingimustes küündida üle 600 aasta. Rumeelia mänd talub tugevat tuult ja talvekülma kuni -29...-34 °C. Loe edasi ...

3. nädal[muuda lähteteksti]

Filaret Gumilevski

Filaret (kodanikunimi Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; vene keeles Дмитрий Григорьевич Гумилевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli vene õigeusu vaimulik ja usuteadlane, 1842–48 Vene Õigeusu Kiriku Riia piiskop.

Tema ametiajal toimus Liivimaa kubermangus usuvahetusliikumine, mille tulemusel astus õigeusku üle saja tuhande eesti ja läti talupoja. Samuti asutati tema ametiajal veebruaris 1846 Riiga vaimulik kool, millest kasvas 4 aastat hiljem välja Riia Vaimulik Seminar.

Hiljem oli ta 1848–59 Harkovi ja Ahtõrka piiskop ning 1859–66 Tšernigovi ja Nežinski peapiiskop.

Ukraina Õigeusu Kirikus austatakse Filaretti pühakuna. Ta kanoniseeriti 2009. aastal. Loe edasi ...

4. nädal[muuda lähteteksti]

Uraani kuud

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas 3. ja mass 4. kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav palja silmagagi, ei märganud vanaaja vaatlejad seda hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu.

Uraani avastas 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel teleskoobi abil. Ta nimetas uue planeedi kuninga George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoomi Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai nime vanakreeka taevajumala Uranose järgi. Uraan on esimene teleskoobi abil avastatud planeet.

Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on Uraanilgi rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslasi. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi 8°, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. 1986. aastal "Voyager 2" tehtud fotodel on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosfääris eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest. Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel märgatud siiski aastaaegade vaheldumist ja ilma muutumist, kuna Uraan lähenes pööripäevale. Tuule kiirus planeedil võib olla kuni 250 m/s (900 km/h). Loe edasi ...

5. nädal[muuda lähteteksti]

Andesiidist tehtud Constantinuse sammas Istanbulis

Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Andesiit on basaldi järel kõige levinum vulkaaniline kivim. Andesiit on kõige levinum subduktsioonivööndi vulkanismi saadus ja seetõttu eriti iseloomulik Vaikset ookeani ümbritsevale tulerõngale. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata subduktsioonivööndi tektoonilises režiimis, sest teda defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse laavaga vulkaanid on plahvatusliku iseloomuga ja tekitavad lisaks laavale suures koguses tefrat. Andesiitse laavaga vulkaanipursked võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasnevad nendega lõõmpilved.

Andesiit on värvuselt tume- kuni helehall või pruun. Mineraloogiliselt koosneb ta peamiselt pürokseenist, plagioklassist, küünekivist ja biotiidist. Andesiit on koostiselt lähedane basaldile ja datsiidile. Keemiliselt koostiselt on ta nende vahevorm ja moodustab reeglina sujuva ülemineku värvitoonis: murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall. Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid. Loe edasi ...

6. nädal[muuda lähteteksti]

Hall nulg

Hall nulg (Abies concolor) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Halli nulu avastas 1831 Columbia jõe lähedalt šoti botaanik David Douglas. Teaduslikult kirjeldas halli nulgu esimesena 1858 inglise botaanik George Gordon.

Hall nulg kasvab looduses tavaliselt 25–40 m kõrguseks, tüve läbimõõt on tavaliselt 9–12 dm. Registreeritud suurima puu kõrgus on 66,1 m ja tüve läbimõõt 2,23 m. Puude eluiga võib soodsates oludes küündida 300–400 aastani.

Hall nulg toodi Euroopasse 1851. Ta osutus meil külmakindlaks ja vähenõudlikuks nii mullastiku kui kliima suhtes. Eestis kasvavatest nulgudest talub hall nulg linnatingimusi kõige paremini, kuid samas on ta üks valgusnõudlikumaid, kuna varjus kasvades jääb võra hõredaks. Vanades parkides on ta siberi ja palsamnulu järel levikult kolmas nululiik. Suuri puid võib meil leida Tallinnas Nõmmel ja Mähel, Viljandimaal Polli pargis, Salla pargis Lääne-Virumaal ja Heimtali pargis Viljandimaal, kus kasvavad Eesti kõrgeimad (27 m) hallid nulud. Loe edasi ...

7. nädal[muuda lähteteksti]

Anton Tšehhov

Anton Tšehhov (29. jaanuar (vkj 17. jaanuar) 1860 Taganrog15. juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst.

Ta oli kohaliku poodniku Pavel Jegorovitš Tšehhovi ja tema abikaasa Jevgenia Jakovlevna Morozova kuuelapselise pere kolmas laps. Tema isa oli sügavalt õigeusklik ja väga despootlik, tal oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada.

Aastal 1876 kuulutas Tšehhovi isa end maksuvõimetuks ja kartuses sattuda võlavanglasse põgenes Moskvasse. Tšehhov jäi Taganrogi veel kolmeks aastaks, et lõpetada gümnaasium ja müüa allesjäänud perekonnaasjad. Ta jäi elama oma isakoju, mille omanik oli nüüd endine kohtuametnikust üürnik Gavriil Parfentjevitš Selivanov. Selivanov on näidendis "Kirsiaed" kaupmees Lopahhini prototüüp.

Üüri, õpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid. Ajalehtedele kirjutas ta artikleid, följetone ja humoristlikke jutustusi pseudonüümide Antoša Tšehhonte, Inimene ilma põrnata ja Antoša all. Tema esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tšehhonte nime all. Loe edasi ...

8. nädal[muuda lähteteksti]

Kõrbesebra

Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on hobuse perekonda kuuluv liik.

Kõrbesebrad elavad Ida-Aafrikas Keenia ja Etioopia kuiva kliimaga aladel. Kõrbesebra on arvatud eriti ohustatud liikide hulka. Mõnekümne aastaga on tema arvukus vähenenud üle kahe korra ja praeguseks elab looduses paar tuhat isendit.

Kõrbesebra on suurim looduses elav hobuslane. Teiste sebradega võrreldes on tema triibud peenemad ja tihedamad. Kõrbesebrad on rohusööjad ja suudavad ilma vett joomata mitu päeva hakkama saada. Erinevalt teistest hobuslastest ei moodusta kõrbesebrad püsivaid karju.

Kõrbesebra oli väidetavalt esimene sebra, kellega eurooplased kohtusid, nimelt olevat teda kasutatud Vana-Rooma tsirkuses. Järgmised andmed pärinevad 17. sajandist, mil Shewa kuningas olevat saatnud ühe sebra Türgi sultanile ja teise Hollandi Jakarta kubernerile. Aastal 1882 saatis hiljem Etioopia valitsejaks saanud Menelik II kõrbesebra kingituseks Prantsusmaa presidendile Jules Grévyle. Kui avastati, et sebra erineb juba varem tuttavatest lõuna pool elavatest sugulastest, saigi ta presidendi auks endale nime. Loe edasi ...

9. nädal[muuda lähteteksti]

Prandi jõe ümbrus

Prandi jõgi (ka Veskiaru jõgi, Seinapalu jõgi, Rõhumetsa jõgi, Luisu-Prandi jõgi ja Tori jõgi) on Järvamaal asuv jõgi, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi. See saab alguse Prandi külas olevast Prandi Allikajärvest ja suubub Pärnu jõkke selle keskjooksul 99,5 km kaugusel suudmest Vilita külas Särevere aleviku lähedal. Jõgi on 25 km pikk ja 285 km² valglaga.

Eesti siseveekogude olukorda käsitlenud uuringu järgi voolab Eesti kõige puhtam vesi Prandi jõe ülemjooksul. Alamjooksul on jõeümbrus valdavalt kultuuristatud, sinna kandub reostust lähedalasuvatest farmidest, elumajadest ja loomalautadest. Veel 1996. aastal peeti jõe vett seal suplemiseks kõlbmatuks.

1969. aastal leiti Prandi jõe äärest Rikassaarest esemete arvu poolest Eesti suurim relvaleid: maapõuest tuli välja 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga, mis pärinevad 6. sajandist. Loe edasi ...

10. nädal[muuda lähteteksti]

Fraseri nulu levila

Fraseri nulg (Abies fraseri) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Puu sai nime esmaavastaja, šoti botaaniku John Fraseri (1750–1811) järgi.

Fraseri nulg kasvab tavaliselt 15–18 m kõrgeks ja tüve läbimõõt on kuni 3 dm. Puu suurim registreeritud kõrgus on 26,5 m ja tüve läbimõõt 86 cm. Puu keskmine eluiga on 150 aastat.

Fraseri nulu levila asub Põhja-Ameerika idaosas Apalatšide lõunaosas 1372–2037 m kõrgusel üle merepinna. Hajus levila jääb Põhja-Carolinasse, Tennesseesse ja Virginiasse.

Fraseri nulg toodi Euroopasse 1811. aastal. Meile jõudis ta 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Fraseri nulgu kasvatatakse meil parkides ilupuuna, metsas ta kohalike puudega konkureerida ei suuda. Ta on meil hästi aklimatiseerunud, mida näitavad rikkalik käbikandvus ja parkides esinev looduslik uuendus. Käbid kasvavad tal alumistelgi okstel, mida üldjuhul nulgudel ei esine. Puu on meil üsna külmakindel, taludes külma kuni -29...-34 °C, mistõttu kannatab ainult karmidel talvedel. Varju talub ta samuti küllalt hästi. Loe edasi ...

11. nädal[muuda lähteteksti]

Mart Saar (1932)

Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja pianist.

Ta sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares keset soid ja metsi, kus said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ise rahvaviise kogumas.

Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ja rohkem kui 150 teose käsikirjad hävisid. Seejärel asus Saar elama kõigepealt Tallinna ja siis kärarikka elu eest sünnipaika Hüpassaarde. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus tema kompositsiooniõpilaste seas olid Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär, Arne Oit ja Jaan Rääts. Loe edasi ...

12. nädal[muuda lähteteksti]

Laiuse ordulinnuse varemed

Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla territooriumil.

Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad 15. sajandi algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba 14. sajandi algul. Linnuse kõrvale ja võimalik, et osalt ka eeslinnuse sisse tekkis keskajal väike alev. Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus Viljandi komtuurkonda ja talitses Kursi linnuse abilinnusena.

Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja käigus piirati linnust mitu korda. Osa linnusest hävis 1620. aastatel ja ülejäänu suuresti vahemikus 17021704. Pärast Põhjasõda jäi linnus kasutuseta ja selle lagunenud osi kasutati kivimurruna. Linnus on tänaseni varemeis.

Laiuse linnuse varemed koos vallikraaviga on arvatud ehitismälestiseks. Loe edasi ...

13. nädal[muuda lähteteksti]

Crater Lake talvel

Crater Lake ('Kraatrijärv') on USA-s Oregonis asuv järv. See on moodustunud Mazama vulkaani kaldeerasse.

Järve pindala on 52,9 km², ruumala 19 km³. Tema suurim sügavus on 594 m, keskmine sügavus 350 m. Crater Lake on USA sügavaim järv, maailmas on ta sügavuselt seitsmes.

Järve ega sellest välja ei voola ühtegi jõge. Veetase püsib stabiilsena, sest aurumine ja sademed on tasakaalus.

Crater Lake'i kaldad on väga järsud, ulatudes järvepinnast 600 meetri kõrgusele. Ka järve põhi, mida on korduvalt batümeetriliselt uuritud, on väga liigestunud.

Aastal 1902 moodustati Crater Lake'i ümber Crater Lake'i rahvuspark, mida külastab aastas keskmiselt 456 tuhat turisti.

Üks järve vaatamisväärsusi on Old Man of the Lake, suur puu, mis on järves vähemalt aastast 1896 vertikaalselt ringi hulpinud. Tänu külmale veele on puu üsna hästi säilinud. Loe edasi ...

14. nädal[muuda lähteteksti]

Orav õilsal nulul

Õilis nulg (Abies amabilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Õilis nulg on nulgude kohta pikaealine, elades üldjuhul 250–500 aastat vanaks. Vanim leitud puu oli üle 800 aasta vana.

Puu on üsna kõrge, kasvab 30–40, soodsates oludes ka 50–60 (harva 75) m kõrgeks. Võra on väga korrapärane, koonusjas-kuhikjas ja ulatub vanadelgi puudel maapinnani. Tüve läbimõõt on 0,6–1,2 (harva kuni 1,8) m. Tüve koor on noortel puudel valkjashall, hiljem punakashall, rohkete vaigumahutitega, vanas eas tekib tüve allosas rõmeline korp.

Juurestik on maapinna lähedal, mistõttu tuulele avatud kasvukohtades võib esineda tormiheidet. Mükoriisat esineb peamiselt seeneliigiga Cenococcum graniforme.

Okkad on 2–4 cm pikad, tipus sälguga, all on kaks valget õhulõheriba. Noorena on okkad oliivrohelised, matid ja kleepuvad. Okkad paiknevad võrsel spiraalselt. Kõik okkad käänduvad alusel, nii et õhulõheribad jäävad allapoole. Loe edasi ...

15. nädal[muuda lähteteksti]

Sergei Rahmaninov

Sergei Rahmaninov [serg'ei rahm'aaninov] (vene keeles Сергей Васильевич Рахманинов; 1. aprill (vkj 20. märts) 1873 Semjonovo Novgorodi lähedal – 28. märts 1943 USA Beverly Hills) oli vene helilooja, pianist ja dirigent, viimane romantik vene muusikaajaloos.

Ta hakkas 4-aastaselt klaverit õppima ja pandi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Komponeerimisega hakkas ta tegelema 16-aastaselt, see häiris aga klaveriõpinguid ja viis ta õpetajaga tülli. Suuri probleeme sellest ei tekkinud ja Rahmaninov lõpetas konservatooriumi edukalt nii klaveri kui kompositsiooni erialal, neist viimase suure kuldmedaliga.

Pärast 1. sümfoonia esmaettekande ebaõnnestumist 1897 langes varem palju edu saavutanud helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. Samal ajal alustas ta edukat dirigendikarjääri. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigreerus ta 1917 USA-sse ega naasnud enam kunagi sünnimaale. Ta keskendus klaverimängule ja dirigeerimisele, pärast Venemaalt lahkumist kirjutas ta vaid 6 teost.

Tema tähtsaimad teosed on 4 klaverikontserti (neist kuulsaimad on teine ja kolmas), 3 sümfooniat, 3 ooperit (neist tähtsaim on "Aleko"), prelüüdid, "Etüüd-pildid", vesprid, kaks klaverisonaati, "Rapsoodia Paganini teemale", "Vocalise" ja "Sümfoonilised tantsud". Loe edasi ...

16. nädal[muuda lähteteksti]

Raudkulli munad

Raudkull (Accipiter nisus) on haugaslaste sugukonda hauka perekonda kuuluv röövlind.

Raudkull on väikest või keskmist kasvu haugaslane. Laiad tiivad ja pikk saba aitavad linnul puude vahel manööverdada. Linnu kehapikkus on 28–40 cm, tiiva pikkus 18–26 cm ja tiibade siruulatus 56–78 cm. Emas- ja isaslinnud erinevad üksteisest suuruse ja sulgede värvuse poolest. Emased on isastest 16–20% suuremad ja kaaluvad kuni 75% rohkem. Isaslinnu kehamass on 120–160, emaslinnul 225–320 grammi.

Linnu jalad on karvadeta, pikad ja saledad, kollased kuni oranžikaskollased. Küüned ja nokk on mustad. Isaslinnu silmad on kollakasoranžid kuni oranžikaspunased (vanalindudel võivad olla ka punased), emaslinnul erekollased kuni oranžid (mõnikord oranžikaspunased). Noorlindude silmad on kahvatukollased, muutudes järk-järgult järjest kollasemaks.

Raudkull sarnaneb väliselt kanakulliga, kuid on sellest natuke väiksem ja palju kergem. Ta on suhteliselt pikema jooksme ja pikemate varvastega. Nad mõlemad on tüüpilised haukad ja kuuluvad samasse perekonda. Loe edasi ...

17. nädal[muuda lähteteksti]

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10. sajandi kontekstis tähistavat teatud või kõiki läänemeresoome rahvaid või laiemalt isegi kõiki Kirde-Euroopa mitteslaavlasi, alates 11. sajandist aga enamasti eestlasi. Hilisemas vene rahvakeeles on sõna чудь või selle teisendeid kasutatud erinevate läänemeresoome, samuti Siberi ja Kaug-Ida rahvaste kohta. 19. sajandil on ametlikus vene keele kõnepruugis nii kutsutud eelkõige vepslasi. Tšuudid on ka tegelased mitme Kirde-Euroopa rahva folklooris.

Esimesed kindlad teated tšuudidest pärinevad Vana-Vene leetopissidest (esmamaining 1113. aasta paiku koostatud Nestori kroonikas). On oletatud varasematki tšuudide mainimist: ajalookirjutaja Jordanis teatab oma 551. või 552. aastal valminud teoses "De origine actibusque Getarum" ("Gootide ajaloost"), et idagootide kuningas Ermanaric alistas teiste seas rahva nimega Thiudos. Mitmed tänapäeva autorid jagavad aga Riho Grünthali seisukohta, et nime Thiudos ei ühenda tšuudidega miski peale kõlalise sarnasuse, mis pole aga piisav argument 6. sajandil Konstantinoopolis kasutatud nime samastamiseks 12. sajandi Vana-Vene чюдь'iga. Loe edasi ...

18. nädal[muuda lähteteksti]

Siberi nulu okkad

Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.

Siberi nulg talub hästi külma ja kasvab ka varjus. Ta võib välja kannatada kuni −50 kraadini ulatuva pakase. Liik on vastuvõtlik seenhaigustele, mistõttu puu eluiga küündib harva üle 200 aasta. Ta on tundlik ka saastunud õhu suhtes.

Siberi nulg kasvab pärismaisena kontinentaalse kliimaga Siberi lääne- ja keskosa taigas, Altais ja Sajaanides. Puu eelistab viljakat hea drenaažiga niisket pinnast ning on levinud mägedes ja jõeorgudes. Ta kasvab kõige meelsamini 1900–2400 meetri kõrgusel merepinnast, mõnikord koos kuuse või lehisega.

Eestis kasvab siberi nulg võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Puu on eriti hästi kodunenud Soomes.

Krahv Friedrich Berg rajas 1904. aastal Sangaste mõisa alale Lõuna-Uuralist Jekaterinburgi ümbrusest kogutud siberi nulu seemnetest puistu. Tänaseks on suuremate puude kõrgus 35 meetrit ja rinnasdiameeter kuni pool meetrit. Lossi taha istutas ta pojapoegade sünni puhul kolm puud, millest suurima rinnasdiameeter on 44 cm ja kõrgus 22,5 m. Loe edasi ...

19. nädal[muuda lähteteksti]

Joseph Haydn. Thomas Hardy portree (1791)

Franz Joseph Haydn (31. märts 1732 Rohrau31. mai 1809 Viin), rohkem tuntud kui Joseph Haydn, oli Austria helilooja, üks klassitsismiajastu viljakaimaid ja tähtsiamaid komponiste, kolmest Viini klassikust vanim.

Teda nimetatakse tihti sümfoonia ja keelpillikvarteti isaks, sest andis nende žanride arengusse olulise panuse. Haydn on olulisel kohal ka klaveritrio ja sonaadivormi arengus.

Haydn elas pea kogu elu Austrias ja töötas suurema osa oma karjäärist muusikuna jõukas Esterházy õukonnas. Vürsti suured maavaldused olid eemal muust maailmast, mistõttu oli Haydn kuni soliidse eani teistest heliloojatest ja nende loomingust eraldatud. Haydn ise ütles ühes kirjas, et ta oli sunnitud olema originaalne. Oma surma ajal oli Haydn üks kuulsaimaid heliloojaid Euroopas.

Michael Haydn, keda Joseph heliloojana kõrgelt hindas, ja tenor Johann Evangelist Haydn olid Joseph Haydni vennad. Ta oli ka Wolfgang Amadeus Mozarti sõber ja ühe aasta Ludwig van Beethoveni õpetaja. Loe edasi ...

20. nädal[muuda lähteteksti]

Granti gasell

Granti gasell (Nanger granti) on veislaste sugukonda gaselllaste alamsugukonda kuuluv liik.

Granti gasell elab Ida-Aafrika poolkõrbes ja kuivas savannis. Kogu tarviliku vee saab ta toidust.

Kuival aastaajal võivad Granti gasellid moodustada kuni sajapealisi karju, põõsastikes on kari enamasti väiksem. Isased on tihti eraldi karjades.

Tugevamad isased haaravad endale territooriumi, mida nad valvavad ja teiste isaste eest kaitsevad. See on tavaliselt 0,5–2 km läbimõõduga ala, mille piirid tähistatakse uriini ja väljaheitega. Keskmiselt püsivad nad samal alal umbes 8 kuud. Kuni toit on pidevalt kättesaadav, nad uusi alasid otsima ei lähe. Emased vasikatega liiguvad 10–25-pealistes karjades sellest suuremal alal. Territooriumi omanik püüab neid oma valdustes kinni hoida, eriti innaajal. Noored ja suguküpsed territooriumita isased luusivad ümber piiride. Ilma territooriumita isased gasellid moodustavad väga lõdvalt seotud, kuid hierarhilise karja. Tugevamad ja suuremate sarvedega isendid püüavad territooriumide valitsejateks saada ka neid teistelt üle lüües.

Granti gasell suudab joosta kiirusega kuni 80 km/h. Loe edasi ...

21. nädal[muuda lähteteksti]

Lohu Jaanilinn tänapäeval

Lohu linnuse piiramine toimus 1223./1224. aasta talvel pärast jõulupühi, kui riialaste (Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi) vägi ründas end Lohu linnuses (või Keava linnuses) kaitsvaid harjulasi. Pärast kahenädalast piiramist andsid seesolijad alla.

1220. aasta lõpuks oli kogu Mandri-Eesti läinud välisvõimude kontrolli alla: Sakala ja Ugandi Mõõgavendade ordule, ülejäänu Taani kuningale Valdemar II-le. Seni samuti Eesti alade valitsemisele pretendeerinud Riia piiskop Albert ametlikult küll tunnustas sellist jaotust, kuid ei kaotanud lootust tulevikus territooriume enda kasuks ümber jagada. Soodne võimalus tekkis selleks seoses 1223. aasta alguseks üle Eesti levinud Taani ja ordu vastase ülestõusuga. Vastuhaku mahasurumiseks palusid mõõgavennad Riia piiskopi abi ja omavahel lepiti kokku, et edaspidi saab ordu endale 1/3 ning Riia ja Eesti piiskopid 2/3 Eesti aladest. Loe edasi ...

22. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/22 (2019)

23. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/23 (2019)

24. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/24 (2019)

25. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/25 (2019)

26. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/26 (2019)

27. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/27 (2019)

28. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/28 (2019)

29. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/29 (2019)

30. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/30 (2019)

31. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/31 (2019)

32. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/32 (2019)

33. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/33 (2019)

34. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/34 (2019)

35. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/35 (2019)

36. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/36 (2019)

37. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/37 (2019)

38. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/38 (2019)

39. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/39 (2019)

40. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/40 (2019)

41. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/41 (2019)

42. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/42 (2019)

43. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/43 (2019)

44. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/44 (2019)

45. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/45 (2019)

46. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/46 (2019)

47. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/47 (2019)

48. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/48 (2019)

49. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/49 (2019)

50. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/50 (2019)

51. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/51 (2019)

52. nädal[muuda lähteteksti]

Vikipeedia:Nädala artiklid/52 (2019)

Vaata ka[muuda lähteteksti]