Vintpüss

Allikas: Vikipeedia
Baker'i vintpüss
Baker'i vintpüss
 
Heckler & Koch G3

Vintpüss on tulirelv, mis on loodud õlast laskmiseks ja mille rauda on lõigatud vintsooned. Vintsooned panevad kuuli rauas liikumise ajal ümber oma telje pöörlema. Pärast rauast väljumist vähendab pöörlemine kuuli laperdamist ja suurendab seeläbi lennukaugust ning täpsust. Tänapäeval on kasutusel peamiselt automaatvintpüssid.

Ajalugu

Pole teada, millal täpselt vintraud leiutati, kuid esimesed praktilised katsetused viidi läbi 15. sajandil. Esimesed laialdasemat kasutust leidnud vintraudsed püssid valmistati 18. sajandi lõpus ja alguses kasutati neid peamiselt täpsusküttide relvadena. Suuremal hulgal hakati vintpüsse kasutama 19. sajandi alguses.

Eestlaetav vintpüss

Eestlaadimise suureks puuduseks oli mustuse ja tahma jäämine relva ja selle kinni surumine, kui lükati asdfuut kuuli torusse. Edukaim, nn minie süsteem loodi Prantsuse armee kapteni Claude-Étienne Minié poolt, mis põhines koonusekujulisel kuulil, mis oli osaliselt õõnes. Lastes kuuli, antud tühimik paisus ja puudutas võrdselt kõiki toru külgi. Antud lahendus andis kuulile suurema jõu, sest vähem gaasi pääses püssitorust välja ja kuuli efektiivne laskekaugus suurenes peaaegu 300 meetrini, eelmise tehnoloogia puhul oli efektiivne laskekaugus umbes 100 - 150 meetrit. Kuulsaim Minié süsteemi vintpüss on 1853.aastal disainitud Pattern Enfield. Minié vintpüssi kasutuselevõtt põhjustas Jaapani kodusõjas 19.sajandil, Tokugawa vägedele suuri kaotusi.

Tagantlaetav vintpüss

1836 leiutas sakslane  Johann Nikolaus von Dreyse relva, milles kasutati Nadelzündungit ehk Zündnadelzündungt. Snider täiustas nende leiutist ja see relv nimetati Snider–Enfield. 1866 leiutas prantslane Antoine Alphonse Chassepot käsi-ehk poltluku. Järgmiseks suuremaks muudatuseks tagantlaetavatel vintpüssidel oli seitsmelasulise salve kasutuselevõtt 1860. aastal Christopher Spenceri poolt. Tagantlaadimine, poltlukk ja salv oli sõjapidamises suuremad muudatused pärast tulirelva kasutuselevõttu, sest sellise tehnoloogiaga oli võimalik sooritada laske kiiremini ja laadimiseks ei pidanud parema tulemi saavutamiseks enam seisma, vaid seda oli võimalik mugavalt teha kõikvõimalikes teistes asendites.

Liigitus

Erinevad vintraua lõiked

Vintpüss liigitatakse nii konstruktsiooni kui ka kasutusala järgi. Näiteks on olemas vintraudseid õhupüsse. Teised konstruktsiooni järgi jaotatavad vintpüssiliigid: automaat, poolautomaat, kamberlukuga, käsi(polt)lukuga, revolver(trummel)lukuga, ränilukuga, eestlaetav (minie), tagantlaetav, pullpup, veealune, kaldnurkraudne (nurga taha tulistav), kombineeritud (sile-ja vintraudade kombinatsiooniga, mis võivad olla ka vahetatavad), kesktulepadruniga, ääretulepadruniga, suurekaliibriline, väikesekaliibriline. Teinekord liigitatakse vintpüsse vintsoonte järgi (nn kolmeliiniline). Vintsooned (parem-ja vasakpoolne; rombi, ristiküliku, ümara, heksagonaalse lõikega; ühe ja mitme vintsoonega) panevad kuuli liikumise ajal ümber oma telje pöörlema Pärast rauast väljumist vähendab pöörlemine kuuli laperdamist ja suurendades niiviis lennukaugust ning täpsust.

Vaata ka