Vintpüss

Allikas: Vikipeedia
"Püss" suunab siia. Eesti perekonnanime kohta vaata artiklit Püss (perekonnanimi).
Heckler & Koch G3

Vintpüss on pikaraualine tulirelv, mis õlalt tulistamiseks on varustatud õlatoe ehk kabaga ja mille raua õõnsusse on lõigatud vintsooned ehk keermed. Vintsooned panevad kuuli rauas liikumise ajal kiiresti ümber oma telje pöörlema. Rauast väljunud pöörleva kuuli güroskoopefekt hoiab kuuli kindlal suunal (ei teki laperdamist), seeläbi suureneb kuuli lennukaugus ning täpsus. Tänapäeval on kasutusel peamiselt automaatvintpüssid, kuid ka poltlukuga vintpüssid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pole teada, millal täpselt vintraud kasutusele võeti, kuid esimesed praktilised katsetused viidi läbi 15. sajandil. Esimesed laialdasemat kasutust leidnud vintraudsed püssid valmistati 18. sajandi lõpus ja neid kasutati peamiselt täpsusküttide relvadena. Laiemalt hakati vintpüsse kasutama 19. sajandi alguses.

Eestlaetav vintpüss[muuda | muuda lähteteksti]

Eestlaadimisel jäävad tolm ja tahm relva sisse ja see surub uue kuuli rauda lükkamisel relva kinni. Prantsuse sõjaväe kapten Claude-Étienne Minié võttis kasutusele toimivama süsteemi. Minié süsteem põhineb koonusekujulisel kuulil, mis on osaliselt õõnes. Kuuli liikudes tühimik paisub ja puudutab võrdselt kõiki raua õõnsuse külgi. Selline lahendusega pääseb rauast välja vähem gaasi ja kuul saab suurema kiiruse (löögijõu). Uue lahendusega suurenes kuuli tõhus laskekaugus peaaegu 300 meetrini, varem oli see umbes 100–150 meetrit. Kuulsaim Minié süsteemi vintpüss on 1853. aastal konstrueeritud Pattern Enfield. Minié vintpüssi kasutuselevõtt põhjustas 19. sajandil Jaapani kodusõjas Tokugawa vägedele suuri kaotusi.

Tagantlaetav vintpüss[muuda | muuda lähteteksti]

1836. aastal leiutas sakslane Johann Nikolaus von Dreyse relva, milles kasutati Nadelzündung'it ehk Zündnadelzündung'it. Ameerika leiutaja Jacob Snider täiustas seda ja relv nimetati Snider–Enfieldiks. 1866. aastal leiutas prantslane Antoine Alphonse Chassepot poltluku. Järgmine suurem muudatus tehti 1860. aastal, mil võeti kasutusele Christopher Spenceri leiutatud seitsmepadruniline salv. Pärast tulirelva kasutuselevõttu olid tagantlaadimine, poltlukk ja seitsmepadruniline salv sõjapidamises suuremad muudatused. Selliste püssidega oli võimalik sooritada korduvlaske kiiremini ja püssi oli võimalik laadida ka lamavas asendis.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevad vintraua lõiked

Konstruktsiooni järgi jaotuvad vintpüssid: automaat, poolautomaat, kamberlukuga, poltlukuga, revolver(trummel)lukuga, ränilukuga, eestlaetav (Minié), tagantlaetav, pullpup, veealune, kaldnurkraudne (nurga taha tulistav), kombineeritud (sile- ja vintraudade kombinatsiooniga, mis võivad olla ka vahetatavad), kesktulepadruniga, ääretulepadruniga, suurekaliibriline, väikesekaliibriline. Vintsoonte järgi liigituvad vintpüssid: parem- või vasakpoolse keermega; rombi, ristiküliku, ümara, heksagonaalse lõikega; ühe ja mitme vintsoonega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 vintpüss – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus