Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei

Allikas: Vikipeedia
NSDAP‎ partei kuldmärk

Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal. NSDAP moodustati 24. veebruaril 1920.[1] Alates 28. juulist 1921 oli partei esimees Adolf Hitler.[2] NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast nn. Weimari vabariigi langemist üles NSDAP liidri Adolf Hitleri poolt juhitav totalitaarne riik, nõndanimetatud Kolmas Reich (1933–1945).

1939. aastal kuulus Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse 5,3 miljonit inimest, 1945. aastal aga 8,5 miljonit inimest.[3]

Pärast Teise maailmasõja lõppu kuulutati NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega, koos SD ja SS kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti (välja arvatud Adolf Hitler, kes sooritas enne Teise maailmasõja lõppu enesetapu) ja mõisteti süüdi inimsusvastastes kuritegudes.

NSDAP piirkonnad (Gaue) 1926,1928,1933 & 1937

Parteiorganid[muuda | muuda lähteteksti]

Hümn: "Horst Wessel Lied"

Partei ütlused, tunnuslaused[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast NSDAP võimule saamist tervitati nii Hitlerit kui ka teisi tähtsaid isikuid ütlusega HEIL HITLER. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa deviis on (Ein Volk,ein Reich,ein Führer) üks rahvas,üks riik,üks juht.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]