Elektrijuhtivus
|
See artikkel räägib aine omadusest elektrivoolu juhtida; elektrijuhtivuse kui füüsikalise suuruse kohta vaata artiklit Elektrijuhtivus (suurus) |
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Elektrijuhtivuse põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
Elektrivoolu juhtimise võime tuleneb liikumisvõimeliste laetud osakeste ehk laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, moodustades elektrivoolu.
Laengukandjate loomuse järgi eristatakse järgmisi elektrijuhtivuse liike:
- elektronjuhtivus, näiteks metallides;
- elektronjuhtivus ja aukjuhtivus, pooljuhtides;
- ioonjuhtivus, näiteks elektrolüütides;
- elektron-ioonjuhtivus, näiteks plasmas.
Elektrijuhtivust mõjutavad tegurid[muuda | muuda lähteteksti]
Ühe ja sellesama aine erijuhtivus sõltub temperatuurist, aine agregaatolekust, defektidest jt aine struktuuriomadustest ning magnetväljast, kiirgustest, tugevast elektriväljast jt välismõjudest.
