Muld

Allikas: Vikipeedia

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena.

Organismid, eriti lagundajad, omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes. Nad toodavad huumust ja transpordivad seda. Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest (bioturbatsioon).

Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1,00...1,50 m sügavuseni. Sageli on sellest allpool ainult peenestunud kivim, mille koostis on vähe muutunud. Ent just need mulla lõimise muutused mullatekke käigus on eelduseks mullatüüpide detailsele eristamisele ja kirjeldamisele. Üldiselt toimub areng väga madalatest, väga kivistest muldadest sügavamate, peeneteralisemate muldadeni nõrgalt lagunenud, mineraaliderikka kivimini. Sellest areneb "väliste" mõjurite (kliima, taimkate, kasutamise viis) toimel spetsiifiliste omadustega mullatüüp.

Mullateaduse rakendusvaldkondade seas on mullakaitse, põllumajandus ja metsamajandus.

Muldade määramine[muuda | muuda lähteteksti]

Muldi määratakse paljudel juhtudel väheste tunnuste, näiteks mulla lõimise ja lähtekivimi järgi. Mõnikord läheb tarvis ka ulatuslikku füüsikalist ja keemilist analüüsi.

Mulla tähtsate iseloomulike omaduste seas on:

Mullateaduses uuritakse mitmesuguste mullavormide füüsikalis-keemilisi ja ökoloogilisi omadusi, näiteks võimet siduda pooridesse pigem vett või pigem õhku ning seotud vee kättesaadavust taimedele. Need omadused olenevad pooride suurusest.

Mulla klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mulla klassifikatsioon

Mulla klassifikatsioon on muldade süstemaatiline rühmitamine nende tekke, geneesi (arengu), protsesside, profiili ja selle diferentseerumise, diagnostiliste horisontide ja omaduste alusel taksonoomilisteks üksusteks[1].

Mulla klassifikatsioone on nii globaalseid, klassifitseerides kõiki muldi Maal, kui ka riiklikke ja kohalikke, mis käsitlevad muldi kindla riigi või selle mingi osa piires. Välja on töötatud ka spetsiifilisi, puhtrakenduslikke mulla klassifikatsioone, mis lähtuvad maakasutuse või majandusharu huvidest, nt metsamuldade, melioreeritavate jm muldade klassifikatsioonid[1].

Globaalsetest mulla klassifikatsioonidest on tuntuimad FAO mulla klassifikatsioon (WRB, World Reference Base) 30 suure taksoniga (Great Soil Groups) ja nende alljaotustega, ning USA Põllumajanduse Departemangus välja antud USDA mulla klassifikatsioon (USDA Soil Taxonomy).[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Reintam, L. Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast [1] (vaadatud 18.08.2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]