Haljala vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on praegusest vallast; varasemate valdate kohta vaata artiklitest Haljala vald (1991), Haljala vald (1939) ja Haljala vald (Haljala kihelkond)

Haljala vald

Pindala: 550,14 km²
Elanikke: 4389 (1.01.2018[1])
Rahvastikutihedus: 8 in/km²
EHAKi kood: 0191[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Võsu
Eesti Haljala vald 2017.svg

Haljala vald on omavalitsusüksus Eestis Lääne-Virumaal. Haljala vald moodustati 2017. aastal senise Haljala valla ja Vihula valla ühinemisel.

Haljala vald paikneb Lääne-Viru maakonna põhjaosas. Vald piirneb läänest Kuusalu, lõunast Kadrina ja Rakvere ning idast Viru-Nigula vallaga. Põhjast piirneb vald merega, valla merepiiri pikkus on ca 100 km.

Haljala vallavanem on Leo Aadel.[3]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Haljala vallas on 72 küla ja 2 alevikku.

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Haljala ja Võsu

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Aaspere, Aasu, Aasumetsa, Aaviku, Adaka, Altja, Andi, Annikvere, Auküla, Eisma, Eru, Essu, Haili, Idavere, Ilumäe, Joandu, Kakuvälja, Kandle, Karepa, Karula, Kavastu, Kisuvere, Kiva, Koljaku, Koolimäe, Korjuse, Kosta, Kõldu, Kärmu, Käsmu, Lahe, Lauli, Lihulõpe, Liiguste, Lobi, Metsanurga, Metsiku, Muike, Mustoja, Natturi, Noonu, Oandu, Paasi, Pajuveski, Palmse, Pedassaare, Pehka, Pihlaspea, Põdruse, Rutja, Sagadi, Sakussaare, Salatse, Sauste, Tatruse, Tepelvälja, Tidriku, Tiigi, Toolse, Tõugu, Uusküla, Vainupea, Vanamõisa, Varangu, Vatku, Vergi, Vihula, Vila, Villandi, Võle, Võhma ja Võsupere

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Maastikuliselt jääb Haljala vald Kirde-Eesti lavamaa põhjapiirile. Põhjast lõunasse kulgeb läbi Haljala valla Selja jõe org.

Valdavad on leetjad liivmullad ja moreensed liivsavimullad, paasi kattev mullakiht võib olla küllalt õhuke. Maavaradest on olemas kohaliku tähtsusega liiva- ja kruusavarud. Kaitse alla on võetud Kisuvere allikas, Aaspere, Essu, Kandle ja Kavastu park, Vanamõisa männik ja park ning Võle rändrahn.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Haljala valla territooriumilt on pärit mitmeid keskmise ja noorema kiviaja muistisi. Muinasaja lõpul kuulus piirkond Rebala (Repel) muinaskihelkonda, mis hõlmas kogu Loode-Virumaa. Muinasaja lõpusajanditest pärineb ka praegusest Haljala alevikust u 8 km kaugusel asuv Varangu Veskikantsi nimeline linnus. Pärast Virumaa vallutamist taanlaste poolt 13. sajandi algul jagunes Rebala kaheks kihelkonnaks – Haljalaks ja Kadrinaks. Taani hindamisraamat (1241) mainib juba Haljala (Halelæ) kihelkonda ning selle 35 küla, millest suurim oli Selja 45 adramaaga.

Haljala asus tollal oluliste Tallinnast itta ning Toolsest läbi Rakvere lõunasse viivate teede ristumiskohas ning oli ka teatud määral sõjaline tugipunkt kui Rakvere ordulinnuse eelpost. Sellest annab tunnistust 15.-16. sajandil ehitatud kiriku kaitse-ehituslik iseloom. 15. sajandil eraldus Haljalast omaette kihelkonnaks Rakvere, naaberkihelkonnad olid veel Kuusalu, Kadrina ja Viru-Nigula. Tollases Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad Toolse ja Vergi, küllalt tihedad olid sidemed Soomega. Nn sõbrakaubandus kestis veel Teise maailmasõjani.

19. sajandil tekkis seoses pärisorjuse kaotamisega Haljala kihelkonna 18 mõisa baasil 18 valda kui talurahva omavalitsusüksust. 1893 ühendati need kolmeks suuremaks – Aaspere, Vihula ja Varangu (Maria). 1917. aastal moodustati Haljala vald, organiseeriti 1939. aasta valdade reformiga uueks Haljala vallaks ja likvideeriti 1950. Praeguse Haljala valla (alates 1992) territoorium kattub nõukogudeaegse Haljala külanõukogu omaga.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Haljala vallas on sündinud astronoom Georg Thomas Sabler (1810–1865), arhitekt Herbert Voldemar Johanson (1884 -1964) ja lastekirjanik Alide Dahlberg (1891–1981); pikki aastaid elas siin kirjanik Osvald Tooming (1914–1992).

Gooti stiilis Haljala Mauritiuse kirikus asub mitu kunstimälestist, sh Johann Valentin Rabe valmistatud barokkstiilis kantsel (1730) ning 17. sajandi õlimaal "Püha õhtusöömaaeg".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ühinenud ja kõikide omavalitsuste ülevaade Rahandusministeerium, 14.07.2017 (vaadatud 23.01.2018)
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.
  3. "Haljala Vallavalitsus". Kasutatud 23.01.2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]